M ÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus E

) § 9 lg-s 1 loetletud kahjulikest tagajärgedest on temale saabunud ning kaebajale kahju tekitamine ei ole leidnud tõendamist. Lisaks sellele on kaebaja eksinud kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtajas –

§ 18

lg 1 kohaselt peab haldusorgan lahendama kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates, mitte 30 päeva jooksul. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et T. Širinovi määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
2. Mittevaralise kahju hüvitamist käsitleb

§ 9

lg 1, mille kohaselt saab isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sellest sättest tulenevalt saab mittevaralise kahju hüvitamine olla mõeldav juhul, kui väidetav kahju oleks tekitatud mõne eelnimetatud õiguse rikkumisega.

§ 9

lg-s 1 nimetatud loetelu on lõplik ning ühelgi muul juhul kahju hüvitamisele ei kuulu. Kahjuhüvitise nõudmisel tuleb silmas pidada seega ka seda, et mitte iga väidetavalt õigusvastane haldusakt või toiming ei ole iseenesest veel aluseks kahjunõude esitamisele või rahuldamisele. Riigivastutuse seadusega ei ole ette nähtud kahju hüvitamist pelgalt seetõttu, et mõni haldusakt või toiming on õigusvastane. Mittevaralise kahju hüvitamine saab kõne alla tulla üksnes siis, kui vastustaja tegevus oli õigusvastane ja süüline ning sellise tegevuse tagajärjel on rikutud kaebaja õigusi – alandatud väärikust, kahjustatud tervist, võetud vabadus, rikutud kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust, teotatud au või head nime ja tekitatud sellega kaebajale reaalselt kahju. Nii Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses kui ka halduskohtule esitatud kaebuses on kaebaja üksnes paljasõnaliselt rääkinud sellest, et temale oli 2011. a suvel riiete väljaandmisega viivitamisega ja ligi kuu aja jooksul vangla sisekorraeeskirjade tutvustamata jätmisega tekitatud suur moraalne kahju, kuid kaebaja 2 ei ole kusagil, sh esitatud määruskaebuses täpsustanud, millise konkreetse

§ 9

lg-s 1 loetletud õiguse rikkumisega seoses talle väidetava mittevaraline kahju tekkinud on.

1. Käesoleval juhul ei ole asjas vaidlust selle üle, et 01.07.2011 kaebaja juuresolekul avatud postipakis olnud riideid ei väljastatud kaebajale kohe, vaid paigutati kõigepealt lattu ja kaebaja sai riided kätte alles 16.09.
2. Kaebaja väitel ei tutvustatud talle kohe Tartu Vanglasse saabumisel 17.06.2011 vangla sisekorraeeskirju, vaid seda tehti alles 20.07.
3. Tartu Vangla väitel tutvustati kaebajale vangistusalaseid õigusakte juba tema vanglasse paigutamisel, kuid tutvumisõiend jäi sel korral allkirjastamata ning tutvumine on nõuetekohaselt fikseeritud alles 21.07.
4. Isegi kui pidada tõendatuks seda, et kaebajale tutvustati vangistusalaseid õigusakte alles 20.07.2011 ja lugeda see toiming ning riiete väljastamisega viivitamine õigusvastaseks tegevuseks, ei anna see veel alust asuda seisukohale, et vangla tekitas kaebajale eeltooduga

§ 9lg 1 alusel mittevaralist kahju.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja poolt esitatud mittevaralise kahju nõuet ei saa pidada perspektiivikaks. Isegi kui möönda kaebajale tekitatud võimalikke ebamugavusi seoses pakis olnud riiete kätteandmisega viivitamisega suvisel ajal või sellega, et ta ei saanud vangistusalaste õigusaktidega tutvuda kohe vanglasse saabumisel, vaid kuu aja pärast, võib pidada äärmiselt küsitavaks, et sellega tekitati kaebajale selline mittevaraline kahju, mis kuuluks rahalisele hüvitamisele. Esitatud kaebuse faktiline ja õiguslik põhjendus ei veena ka ringkonnakohut, et ebameeldivused, mida kaebaja võis või pidi eelnimetatud vanglapoolsete toimingute tagajärjel taluma, oleksid ületanud piiri, mis eristab vangistusega kaasnevaid tavapäraseid ebamugavusi piinavast, julmast või väärikust alandavast kohtlemisest. 8. Lisaks eeltoodule ei ole õige ka T. Širinovi arusaam, et vangla oleks pidanud lahendama tema kahju hüvitamise taotluse 30 päeva jooksul.

§ 18

lg 1 kohaselt peab haldusorgan lahendama kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Asja materjalidest nähtuvalt registreeriti nõuetekohane kahju hüvitamise taotlus Tartu Vanglas 03.10.

1. Kaebusega halduskohtusse pöördumise hetkel 27.11.2011 ei olnud seega seaduses ettenähtud kahe kuu pikkune tähtaeg veel möödas ja kohustuslik kohtueelne kord läbitud. Küll oli see möödas halduskohtu 22.12.
2. a määruse tegemise aja seisuga, mistõttu puudus ringkonnakohtu hinnangul halduskohtul 22.12.2011 alus tagastada kaebus HKMS vr § 11 lg 31 p 1 järgi ning kohtul oli õigus hinnata, kas esineb mõni muu kaebuse tagastamise alus või tuleks kaebus menetlusse võtta.
3. HKMS vr § 11 lg 31 p 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse, kui selle esitajal, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud, ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. 22.06.
4. a määrusega haldusasjas nr 3-3-1-20 laiendas Riigikohtu halduskolleegium HKMS vr § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik või kui (apellatsioon)kaebuse eduväljavaated on olematud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.
5. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-11). Nagu juba märgitud, ei ole kaebaja ise ei kohtueelse- ega ka kohtumenetluse käigus selgitanud, millise konkreetse

§ 9

lg-s 1 loetletud õiguse rikkumisega talle kahju hüvitamise taotluses ja kaebuses nimetatud mittevaraline kahju tekkinud on ning millised on olnud need kahjulikud tagajärjed, mis annaksid aluse mittevaralise kahju tekkimist eeldada. Kaebaja on nii kahju hüvitamise taotluses kui ka kaebuses rõhutanud üksnes seda, et kuna tema arvates oli vangla tegevus õigusvastane, siis on juba üksnes sellega talle suurt moraalset kahju tekitatud. Ka ringkonnakohus ei näe kaebaja poolt välja toodud asjaoludest ega toimiku materjalidest, et kaebuses märgitud vangla väidetavalt õigusvastaste toimingutega oleks vangla alandanud süüliselt kaebaja väärikust, 3 kahjustanud tema tervist, võtnud temalt vabaduse, rikkunud tema kodu või eraelu puutumatust ja sõnumi saladust või teotanud kaebaja au või head nime, mis võimaldaks kaebajale mittevaralise kahju tekkimist üldse eeldada. 10. Eeltoodut arvesse võttes on ringkonnakohus seisukohal, et T. Širinovi määruskaebuse põhjendused ei anna alust halduskohtu 22.12.2011. a määruse muutmiseks või tühistamiseks ning halduskohus on kaebuse õigesti HKMS vr § 11 lg 31 p 5 alusel tagastanud. Einar Vene Madis Ernits 4 Maili Lokk