← Eesti

2-12-16014/8

KOHTUOTSUS Õigeksvõtul põhinev kohtuotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Piret Mõistlik

  1. juuni 2012, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-12-16014 Tsiviilasi Korteriühistu XXX hagi MK ja NK vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 1442.87 eurot Hageja: Korteriühistu XXX (registrikood: XXX, asukoht: XXX) Hageja seaduslik esindaja: Ljudmilla F (XXX) Kostja I: MK(isikukood: XXX elukoht: XXX) Kostja II: NK(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Resolutsioon
  2. Rahuldada Korteriühistu XXX hagi MK ja NK vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
  3. Välja mõista MK ja NK solidaarselt põhivõlgnevus 1442.87 eurot (üks tuhat nelisada nelikümmend kaks eurot ja 87 senti) ja viivised 176.73 eurot (ükssada seitsekümmend kuus eurot ja 73 senti)
  4. aasta eest Korteriühistu XXX kasuks.
  5. Välja mõista MK ja NK solidaarselt menetluskulud 319.55 eurot (kolmsada üheksateist eurot ja 55 senti) Korteriühistu XXX kasuks.
  6. Tunnistada õigeksvõtul põhinev kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjatele hageja majandamisel olevas korteriühistus korteriomand. Kostjad võlgnevad korteriomandiga seonduvate majandamiskulude ja kommunaalteenuste makseid
  7. aasta eest 1442.87 eurot. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 1442.87 eurot, viivise 176.73 eurot (arvestusega 0,07% päevas tasumata summalt) ning menetluskulud s.o riigilõivu 479.33 eurot ja õigusabikulu 70.00 eurot. Kostja vastuväited Kostjad ei vaidle hagile vastu ning tunnistavad hagiavalduses nende vastu suunatud nõudeid. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine, kuna kostja tunnistab hagi. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on korteriühistuseadus § 5 lg 1, § 151 lg 1, § 7 lg 4, korteriomandiseaduse § 13 lg-d 1 ja
  8. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 järgi menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kostja viidatud õigusabikulud juriidiliste teenuste eest tsiviilasjas 2-12-16014 ei ole käsitatavad kohtukuludena TsMS § 138 lg 2 ja § 143 mõttes. Nimetatud õigusabikulud ei ole käsitatavad ka menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes, mis tuleks TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi hüvitada. Riigikohus on lahendis nr 2-3-1-80-11 asunud seisukohale, et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Kuna tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et OÜ M , kellele tasutud raha väljamõistmist kostjatelt hageja taotleb, oleks osalenud kohtumenetluses hageja seadusliku või lepingulise esindajana, tuleb hageja taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks kostjatelt jätta rahuldamata ning kostjatelt hageja kasuks välja mõista vaid menetluskuluna tasutud riigilõiv. Tsiviilasja hind on 1442.87 eurot, millelt TsMS § 124 lg 1, § 133 ja riigilõivuseaduse lisa 1 alusel tuleb tasuda lõivu 319.55 eurot. Seega mõistab kohus kostjatelt välja riigilõivu summas 319.55 eurot. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.