3-11-2854/39

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene

1. mai 2012, Tartu 3-11-2854 Evgeny Ignashevi kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu
2. märtsi
3. a määrus Evgeny Ignashevi määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. märtsi
5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Evgeny Ignashev esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks, millega kohustataks vanglat tagastama kaebajale tema arvelt tõlketeenuse eest alusetult võetud raha ning tühistama kaebaja võlgnevus tõlketeenuse eest. Kaebuse kohaselt on Viru Vangla esitanud kaebajale õigusvastaselt 21,56 euro eest arveid tõlketeenuse eest tasumiseks ning pidanud kaebaja arvelt ebaseaduslikult tõlketeenuse eest kinni 7,06 eurot. Kaebuses taotles E. Ignashev esialgse õiguskaitse korras 21,56 euro suuruse võlgnevuse sissenõudmise peatamist ning riigilõivu tasumisest vabastamist.
7. Tartu Halduskohtu
8. märtsi
9. a määrusega jäeti E. Ignashevi taotlus menetlusabi saamiseks rahuldamata, jäeti esialgse õiguskaitse taotlus käiguta ja anti kaebajale tähtaeg 12,78 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Määruse põhjenduste kohaselt on esialgse õiguskaitse taotlus ilmselgelt perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse vahendeid tuleb rakendada, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks hoopis võimatuks. Samuti ka selleks, et vältida kaebaja õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse ajal. E. Ignashevi taotluse puhul ei anna kumbki neist eesmärkidest alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Vaidluse põhjuseks oleva rahasumma isikuarvelt mahaarvamine piirab küll ajutiselt E. Ignashevi võimalusi teha erinevaid kulutusi, kuid ei saa kuidagi tekitada tema õigustele olulise või pöördumatu tähendusega kahju. Kaebuse rahuldamisel on kohtuotsuse täitmine igal juhul tagatud. Küll aga võib otsuse täitmine raskendatuks osutuda juhul, kui kohus kaebust ei rahulda ja kaebaja on talle vahepeal laekunud rahasummad juba ära kulutanud ning uusi laekumisi enam juurde ei tule. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10. E. Ignashev esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
11. märtsi
12. a määrus tühistada ja võimaldada talle menetlusabi ning esialgset õiguskaitset. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei selgu vaidlustatud määrusest, mille alusel tegi kohus järelduse, et esialgse õiguskaitse taotlus on perspektiivitu. Halduskohus ei osuta, milliste dokumentide alusel ta keeldub juriidilise abi võimaldamisest. Halduskohus on olnud erapoolik, jättes abi osutamata, teades, et kaebaja isiklikul arvel ei ole riigilõivu tasumiseks vahendeid. Isegi kui vahendid kaebaja isikuarvele laekuvad ja ta sooviks riigilõivu tasuda, ei saaks ta seda teha, sest vangla võtab raha võlgnevuse katteks ära. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
14. Nõustuda ei saa E. Ignashevi seisukohaga, mille kohaselt ei selgu määrusest, miks kohus leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus on perspektiivitu. Määruses on selgitatud, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puuduks alus, kuna raha kaebaja isikuarvelt mahaarvamine piirab küll ajutiselt kaebaja võimalusi teha kulutusi, kuid ei saa tekitada tema õigustele olulise või pöördumatu tähendusega kahju. Kaebuse rahuldamisel kantaks vaidlusalune rahasumma kaebaja arvele vangla poolt kindlasti tagasi. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega täielikult. Asjas ei esine sellist ohtu, mille ärahoidmiseks oleks vajalik esialgse õiguskaitse kohaldamine. Seetõttu on halduskohus õigesti leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
15. Halduskohtu määruses on viidatud esialgse õiguskaitse kohaldamist reguleerivatele normidele ning täiendavatele dokumentidele viitamine ei olnud vajalik. Ilmselgelt perspektiivitu esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel võib isiku jätta riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata sarnaste põhjendustega, nagu jäetakse isik riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata ilmselgelt perspektiivitu kaebuse esitamisel (vt nt RKHKm 3-3-179-10, p 8).
16. See, et kaebaja on maksejõuetu, ei ole absoluutseks riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise aluseks. Kohtupraktikas (vt nt eelnevalt viidatud lahendit) on kujundatud selge seisukoht, et maksejõuetu isiku võib jätta riigilõivu tasumisest kohustusest vabastamata, kui tema nõue on perspektiivitu. Kaebuse või muu taotluse perspektiivikuse hindamine on ülesanne, mida tuleb halduskohtul riigilõivu tasumise kohustusest vabastamisel üldjuhul täita, ning nõude perspektiivituks lugemine ei tähenda kohtuniku erapoolikust. Madis Ernits Agu Timmi 2 Einar Vene