3-11-2854/24

M ÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Tiit Lõhmus, Maili Lokk

1. märts 2012, Tartu 3-11-2854 Evgeny Ignashevi kaebus Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 09.01.
2. a määrus Evgeny Ignashevi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Evgeny Ignashev Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
3. Vabastada Evgeny Ignashev esitatud määruskaebuselt riigilõivu tasumisest.
4. Võtta määruskaebus ringkonnakohtu menetlusse.
5. Rahuldada määruskaebus.
6. Tühistada Tartu Halduskohtu 09.01.
7. a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks samale halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Evgeny Ignashev esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks, et vangla lubaks tal kasutada isikuarvet ning kannaks tagasi tõlketeenuse eest maha arvestatud summad. Kaebuses taotles E. Ignashev esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamist ja esialgse õiguskaitse korras võlgnevuse täitmise peatamist. Kaebuse kohaselt ei selgitatud kaebajale, et pärast tõlkimist esitatakse talle arve tõlgi teenuse eest ning ta ei olnud nõus vanglateenistuse poolt tehtud kinnipidamisega tema vabakasutuskontolt.
9. Tartu Halduskohtu 09.01.
10. a määrusega jäeti E. Ignashevi taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt on küll tõendatud E. Ignashevi maksejõuetus, kuid see üksi ei anna veel alust teda riigilõivu tasumisest vabastada, sest kohtu hinnangul ei ole tema esialgse õiguskaitse taotlusel edulootusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole alust, sest isikuarvelt vaidlusaluste summade mahaarvamine piirab küll ajutiselt võimalusi teha erinevaid kulutusi, kuid ei saa kuidagi tekitada taotleja õigustele olulise või pöördumatu tähendusega kahju. Kaebuse rahuldamisel on kohtuotsuse täitmine vaidlusaluste rahasummade kaebaja isikukontole tagasi kandmise teel vangla poolt igal juhul tagatud. Küll aga võib otsuse täitmine raskendatuks osutuda juhul, kui kohus kaebust ei rahulda ja kaebaja on talle vahepeal laekunud rahasummad juba ära kulutanud ning uusi laekumisi enam juurde ei tule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11. E. Ignashev esitas määruskaebuse, milles palutakse Tartu Halduskohtu 09.01.
12. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole tal käesolevas asjas edušansse sellepärast, et talle keeldutakse võimaldamast kaitsjat ning kohtunik ei ole erapooletu. Edulootuse hindamine on vastuolus olukorraga, kus kohus ei ole veel sisulist otsust teinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Tartu Ringkonnakohtu 22.02.
14. a määrusega jäeti E. Ignashevi määruskaebus käiguta ning anti talle tähtaeg määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks. E. Ignashev esitas 01.03.2012 taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja maksejõuetus tõendatud juba halduskohtumenetluse vältel, sest ka halduskohus on vaidlustatud määruses nentinud, et E. Ignashevil puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks. Ringkonnakohtule esitatud taotluses selgitab kaebaja jätkuvalt, et tal ei ole riigilõivu tasumiseks raha, sest tema isikukontol on vaba raha üksnes X,XX eurosenti. Seega vabastab ringkonnakohus kaebaja esitatud määruskaebuselt riigilõivu tasumisest ning võtab määruskaebuse menetlusse.
15. HKMS § 252 lg 2 kohaselt lahendab kohus esialgse õiguskaitse taotluse viivitamata ning kohus võib esialgse õiguskaitse taotluse lahendada hiljem, kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi. Käesoleval juhul ei pea ringkonnakohus vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi. Seega ei küsi kohus ka Viru Vanglalt seisukohta esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise peale esitatud määruskaebusele.
16. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu 09.01.
17. a määrus tuleb tühistada. Halduskohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme ja seda rikkumist ei ole võimalik ringkonnakohtu menetluses kõrvaldada.
18. Menetlusnormi rikkumine väljendub selles, et halduskohus on määrusega jätnud isiku riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata, kuid samas on lahendanud ka esialgse õiguskaitse taotluse ja jätnud selle rahuldamata. Riigilõivuseaduse § 57 lg 12 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu. Käesoleval juhul palus kaebaja koos esialgse õiguskaitse taotlusega enda vabastamist riigilõivu tasumisest. Sarnaselt kaebusega on riigilõivu tasumine esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse ehk sisulise lahendamise eelduseks. Ilma riigilõivu tasumata ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Kui halduskohus jätab isiku esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivust vabastamata, siis tuleb esialgse õiguskaitse taotlus analoogiliselt HKMS § 121 lg 1 p-ga 2 tagastada selle esitajale. Sellisel juhul ei ole halduskohtul võimalik lahendada esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt.
19. Käesoleval juhul on halduskohus teinud vastuolulise määruse, kuna üheaegselt on kaebaja jäetud riigilõivu tasumisest vabastamata, kuid esialgse õiguskaitse taotlus on sisuliselt 2 lahendatud ja määruse resolutsioonis rahuldamata jäetud. Ringkonnakohtu arvates tuleb selline määrus tühistada sõltumata määruskaebuse põhjendustest, kuna määruse resolutsioon on vastuoluline ning sellega on sisuliselt lahendatud esialgse õiguskaitse taotlus, mis ei olnud lubatav. Lisaks ei ole ka ringkonnakohtul võimalik lahendada sisuliselt esialgse õiguskaitse taotluse küsimust, kuna kaebaja ei ole halduskohtus tasunud selle taotluse esitamisel riigilõivu ning teda ei ole sellest ka vabastatud.
20. Eeltoodust tulenevalt tuleb halduskohtu määrus täies ulatuses tühistada. Ringkonnakohus selgitab, et esialgse õiguskaitse taotluse ja koos sellega riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse saamisel tuleb halduskohtul kõigepealt otsustada riigilõivu tasumisest vabastamise küsimus. Kui isikut riigilõivu tasumisest ei vabastata, siis ei saa halduskohus sisuliselt lahendada esialgse õiguskaitse taotlust. Seda saab teha alles siis, kui isik tasub riigilõivu või ta selle tasumise kohustusest vabastatakse. Ringkonnakohus on seisukohal, et sarnaselt kaebusega saab isiku jätta riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata ka siis, kui esialgse õiguskaitse taotlus on ilmselgelt perspektiivitu või kui esinevad muud kohtupraktikas tunnustatud riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise alused.
21. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et enne käesolevas asjas vaidlustatud määruse tegemist oli olemas ringkonnakohtu samasisuline 25.05.
22. a määrus haldusasjas nr 3-10-860, millega tühistati sama halduskohtuniku poolt tehtud samasisuline määrus isiku riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise ning samaaegselt esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse menetlemise kohta ja saadeti asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Agu Timmi Tiit Lõhmus 3 Maili Lokk