3-11-756/13

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011, Tartu Haldusasja number 3-11-756 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Vladimir Jarikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks anda talle uued jalanõud ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 4000 eurot Tartu Halduskohtu
2. aprilli
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vladimir Jarikovi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Rahuldada määruskaebus osaliselt.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu
6. aprilli
7. a määrus osas, mis puudutab Vladimir Jarikovi poolt esitatud kohustamisnõuet.
8. Saata selles osas asi halduskohtule tagasi asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
9. Kinnipeetav Vladimir Jarikov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks anda talle uued jalanõud ja mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise summas 4 000 eurot väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt keeldus Tartu Vangla 07.03.
10. a vastusega nr V1 3322-1 V. Jarikovile humanitaarabist jalanõusid väljastamast, mistõttu ei saa V. Jarikov minna jalutama ja värsket õhku hingama. Vabadusest keelati talle uusi jalanõusid saata, mistõttu on riik kohustatud ise inimesi esmavajalikuga kindlustama. V. Jarikovil on olemas kummist vannisussid ja suvekingad (jalgpallijalanõusid ta ei arvesta), kuid ta vajab pehmeid jalanõusid, millega saaks minna jalutama suvel, sügisel ja talvel ja tal endal ei ole raha, et uusi jalanõusid osta.
11. Tartu Vangla teatas halduskohtule, et 22.03.
12. a haldusaktiga nr V1 3831-1 vastati V. Jarikovi 10.03.
13. a taotlusele, et ta omab kolme paari jalatseid. Üks paar musta värvi spordijalatseid „Erke“ on V. Jarikovi enda käes ja ta saab jalutuskäigule minnes neid kasutada. V. Jarikovi kartserikambrisse paigutamise ajaks pandi spordijalatsid ruumi, kus paiknevad kinnipeetavate isiklikud asjad, mida vajatakse jalutuskäigul. Seal ruumis riiulil number 1031 paiknevad ka V. Jarikovi spordijalatsid. Tartu Vangla 29.03.2011 otsustusega nr 3-10/75-1 jäeti V. Jarikovi mittevaralise kahju hüvitamise taotlus menetlusse võtmata kuna taotlus oli venekeelne, ilma tõlketa eesti keelde ja V. Jarikov keeldus taotluse tõlkimise eest tasumiseks nõusoleku andmisest.
14. Tartu Halduskohus tagastas 14.04.
15. a määrusega V. Jarikovi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 alusel. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt jättis Tartu Vangla õiguspäraselt V. Jarikovi taotluse moraalse kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata, kuna V. Jarikovi kahjunõue oli esitatud venekeelsena. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dest 6 ja 52 tulenevalt on Eesti riigikeel ja riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel. Samuti tuleb juhinduda haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg-st 1, § 21 lg-st 1 ja keeleseaduse § 8 lg-st 1,
16. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lg-st 1 nähtub võõrkeelsete dokumentide tõlkimise kohustus ning õigusnormiga ei ole antud vanglale otsustusõigust kaaluda tõlke vajalikkust. VSkE § 491 normid määravad ära, mil viisil toimub dokumentide tõlke eest tasumine erinevatel juhtudel sõltuvalt kinnipeetavate rahalistest võimalustest, keeleoskusest ning valmidusest tõlke eest tasumiseks. Kaebus kuulub tagastamisele kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
17. V. Jarikov esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 14.04.
18. a määruse ja teha uus määrus, millega võtta tema kaebus menetlusse. Määruskaebuse kohaselt jätkavad vanglatöötajad V. Jarikovi õiguste rikkumist, sest nad tegutsevad käsikäes Tartu Halduskohtuga (vt haldusasju nr 3-09-3004, nr 3-09-2735 ja nr 3-10-892). Halduskohus keeldub õigusemõistmisest ja diskrimineerib kaebajat keele tõttu. Vangla on kohustatud tõlkima vastuväiteid või taotlusi kahju hüvitamise kohta omal kulul. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
19. Viru Vangla palub jätta V. Jarikovi määruskaebuse rahuldamata ning nõustub halduskohtu määruse põhjendustega. Vastuväidete kohaselt esitas V. Jarikov vanglale küll taotluse jalatsite saamiseks aga ei esitanud vaiet nende andmisest keeldumise peale, millest nähtuks tema nõude materiaalõiguslik alus, tema õiguste rikkumise või vabaduste piiramise ulatus ja vaide esitamise põhjendused. Seetõttu ei ole V. Jarikovi iga taotluse rahuldamata jätmine vangla poolt käsitletav kohustusliku kohtueelse menetluse läbimisena. Kuna vangla on veendunud, et V. Jarikov valdab eesti keelt määral, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta ka eesti keeles, siis jäeti V. Jarikovi kahjunõue VSkE § 491 lg 5 alusel menetlusse võtmata. V. Jarikov on Tartu Vanglale 29.01.2009 esitatud avalduses (vangla reg nr V1 880) ise märkinud, et 12.05.2008 andis ta Tartu Vanglas üle 2 eesti keeles kirjutatud vaiet Tallinna Vangla tegevuse peale edastamiseks Justiitsministeeriumile, millega tunnistab ka ise, et on võimeline soovi korral ka eesti keeles oma õigusi kaitsma. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 14.04.
21. a määrus tuleb osaliselt tühistada ning V. Jarikovi määruskaebus osaliselt rahuldada. 2
22. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 14.04.
23. a määruses toodud seisukohaga osas, mis puudutab esitatud hüvitamiskaebuse tagastamist HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel. V. Jarikov esitas 10.03.2011 vanglale venekeelse taotluse, milles sisaldus ka nõue mittevaralise kahju hüvitamise kohta summas 4000 eurot. VSkE § 491 tulenevalt toimub ka kinnipeetavate poolt vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluste menetlus eesti keeles. V. Jarikovi taotlus oli esitatud võõrkeeles, mille tõlkimise eest tasumiseks V. Jarikov nõusolekut ei andnud. Kuna vangla oli veendunud, et V. Jarikov valdab tegelikult eesti keelt määral, mis võimaldab temal oma õigusi ka eesti keeles kaitsta, siis jäeti V. Jarikovi kahjunõue VSkE § 491 lg 5 alusel 29.03.2011 menetlusse võtmata. 29.03.
24. a kirjas nr 3-30/75-1 selgitati V. Jarikovile kahju hüvitamise taotluse tõlkimise kohustust ning protsessi. Arvestades seda, et V. Jarikov keeldus tõlketasu maksmisest ja ei esitanud ise kahju hüvitamise taotlust eesti keeles, kuigi vanglal olid olemas andmed ja tõendid selle kohta, et V. Jarikov valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi ka selles keeles kaitsta, siis tagastas Tartu Vangla 29.03.2011 V. Jarikovi mittevaralise kahju hüvitamise taotluse VSkE § 491 lg 5 alusel õigustatult. See, et V. Jarikov on võimeline kaebusi ka eesti keeles kirjutama, nähtub toimikus olevast V. Jarikovi
25. a eestikeelsest kaebusest, mille ta on kirjutanud Justiitsministeeriumile seoses 08.11.2007 intsidendiga Tartu Vanglas. Samuti on V. Jarikovi enda poolt määruskaebusele lisatud 29.01.2009 avalduses märgitud, et ta andis 12.05.2008 Tartu Vanglas üle 2 eesti keeles kirjutatud vaiet Tallinna Vangla tegevuse peale, et Tartu Vangla edastaks need Justiitsministeeriumile. Kuna taotlus kahju hüvitamiseks tagastati õiguspäraselt, siis on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja selles osas halduskohtule 23.03.2011 esitatud kaebuse tagastamine HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel oli õige.
26. Samas ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud 14.04.
27. a määrusest selgelt, kas üldse ja kui, siis mis põhjusel on halduskohus tagastanud V. Jarikovi kaebuse ka kohustamisnõude osas HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel. Vaidlustatud määruse resolutsioonist on väljaloetav, nagu oleks halduskohus tagastanud V. Jarikovi kaebuse tervikuna HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel, kuid määruse põhjendavast osast ei nähtu, kas ja miks on halduskohus asunud seisukohale, et V. Jarikovil oli kohustuslik kohtueelne kord läbimata ka kohustamisnõude osas. Kõik halduskohtu 14.04.
28. a määruse põhjendused, mis käsitlevad kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmist, puudutavad esitatud kahju hüvitamise nõuet. Kohustamisnõude osas, millega kaebaja palus kohustada vanglat väljastama talle uued jalanõud, et ta saaks iga ilmaga väljas jalutamas käia, on halduskohus määruse põhjendavas osas märkinud, et kaebaja 04.03.2011 taotlusele vastas vangla 07.03.
29. a kirjaga ja keeldus jalanõude väljastamisest ning kaebaja 10.03.2011 taotluse alusel vastas vangla talle 22.03.
30. a kirjaga, milles märkis, et V. Jarikovil on endal olemas ka spordijalanõud, mida ta saab soovi korral jalutuskäikudele minnes kasutada. Määruse lk-l 3 on halduskohus leidnud, et taotluse jalanõude väljastamiseks kohustamiseks on vangla 22.03.2011 kirjaga rahuldanud, vastates, et kaebajal on võimalik jalutuskäigule minnes vastavalt riiulilt võtta ja kasutada temale kuuluvaid spordijalatseid „Erke“. Sellest nähtub pigem, et halduskohtu arvates on kaebaja kohustamisnõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud ja vangla on tema kohustamisnõude ka rahuldanud. Halduskohtu 14.04.
31. a määruse põhjendustest ei tulene seoses kohustamisnõudega ühtegi selgitust selle kohta, et kohus peab ka kohustamisnõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust mitteläbituks. Seega on halduskohtu määrus kohustamisnõude osas kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel tagastamise osas vastuoluline ja ebaselge. Kui halduskohus leidis, et kohustamisnõude osas on kaebajal vaidemenetlus korrektselt läbitud, siis ei saa esitatud kaebust tervikuna HKMS § 11 lg 31 p-i 1 alusel tagastada, mis aga ei tähenda, et ei või esineda mõnda muud alust, mis tingiks ka sellisel olukorras kohustamiskaebuse tagastamise juba kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, mille esinemist tuleb aga sel juhul halduskohtul kontrollida. Samas on vangla vastuses määruskaebusele olnud seisukohal, et V. Jarikovil on ka kohustamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, sest kaebaja 3 04.03.2011 ja 10.03.2011 taotlused ei ole käsitletavad vaide esitamisena toimingu sooritamiseks kohustamiseks. Kuna halduskohus ei ole vaidlustatud määruses tegelikult üldse analüüsinud küsimust, kas kohustamiskaebuse osas oli V. Jarikovil kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud või mitte, kuid ometigi on halduskohus ka selle nõude osas kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel tagastanud, mistõttu on määruse põhjendused ja resolutsioon omavahel vastuolus, siis tuleb esitatud kohustamisnõude tagastamise osas halduskohtu 14.04.
32. a määrus tühistada ja saata samale halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis. Tiit Lõhmus Agu Timmi 4 Maili Lokk