MÄÄRUS Menetluse alus ringkonnakohtus Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk
- detsember 2011, Tartu 3-11-973 Vladimir Markovi kaebus Tartu Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Vladimir Markovi taotlus riigi õigusabi saamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi RESOLUTSIOON Jätta Vladimir Markovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- Vladimir Markov esitas 27.03.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla tekitatud varalise kahju eest hüvitise väljamõistmist summas 320 eurot. Esialgses kaebuses esitatud mittevaralise kahju nõudest loobus V. Markov kaebuse täienduses. Halduskohtu istungil vähendas kaebaja varalise kahju nõuet 100-le eurole ja oli nõus sõlmima kompromissi ka kahju hüvitamiseks 50 euro ulatuses. Kaebuse kohaselt kadus Tartu Vanglast 06.03.2008 lattu paigutatud ja V. Markovile kuulunud televiisor. Tartu Halduskohtu 21.11.
- a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.
- V. Markov esitas 29.11.2011 riigi õigusabi saamise taotluse apellatsioonkaebuse koostamiseks ning tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt vajab V. Markov advokaati, et koostada nõuetele vastav apellatsioonkaebus ning et kaitsta ennast kohtus. Võimalik asjast saadav kasu taotlejale on materiaalse kahju hüvitus 320 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et V. Markovi taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
- Riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. V. Markov on kinnipeetav Viru Vanglas. Kaebaja isikukonto väljavõtte kohaselt oli tal 29.11.2011 seisuga vabaks kasutamiseks mõeldud rahalisi vahendeid X,XX eurot. Tõendatud on küll V. Markovi maksejõuetus, kuid ainuüksi isiku maksejõuetus ei ole piisav alus riigi õigusabi määramiseks.
- RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul on V. Markov suutnud esitada halduskohtule arusaadava kaebuse ja selle täiendused koos taotlustega. Seega on kaebaja tõenäoliselt võimeline nõuetele vastava apellatsioonkaebuse samuti ise koostama. Samuti on V. Markov käesolevas asjas ise osalenud halduskohtus toimunud viiel kohtuistungil ja andnud seal igati arusaadavaid selgitusi. Kohtulahendite infosüsteemi (KIS) andmetel on V. Markov esitanud haldusasjades kohtule 2 kaebust vangla vastu kahju hüvitamise nõudes ning olnud menetlusosaline nii kriminaal- kui tsiviilasjades (kokku 41-s asjas). Lisaks nähtub halduskohtu 21.11.
- a otsusest, mille koopia ja tõlke on kaebaja kätte saanud, et halduskohus luges tõendatuks selle, et kaebaja televiisor jäi Tartu Vanglasse ja jättis esitatud varalise kahju nõude rahuldamata üksnes põhjusel, et vanglal oli vangla sisekorraeeskirja (VSE) § 64 lg 1 alusel õigus ja kohustus see teler hävitada, sest kaebaja ei tulnud ise ühe kuu jooksul pärast vanglast lahkumist oma asjadele Tartu Vanglasse järele. Esmakordselt esitas kaebaja vanglasse jäänud teleriga seoses vanglale kirjaliku taotluse 07.07.
- Halduskohus leidis seega, et Tartu Vangla ei ole kaebajale õigusvastaselt kahju tekitanud, sest vanglal oli kohustus kõik vanglasse jäetud asjad hävitada, kui vanglast vabanenud isik neile teatud aja jooksul järele ei tulnud. Kuna vaidlust ei ole enam selle üle, kas teler jäi või ei jäänud Tartu Vanglasse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb käsitleda eelkõige küsimust, kas kaebaja pöördus VSE § 64 lg-s 1 märgitud tähtajal ja korras Tartu Vangla poole, et sinna jäänud teler kätte saada, milliste asjaolude kohta oskab põhjendusi ja vastavaid tõendeid kõige paremini esitada eeldatavalt just kaebaja ise, siis leiab ringkonnakohus, et V. Markov on võimeline ka ise koostama kohtule arusaadava ning põhistatud apellatsioonkaebuse. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel ise suunata ja abistada. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab nii halduskohus kui ka ringkonnakohus enda initsiatiivil välja (apellatsioon)kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Käesoleval juhul ei nähe kohus vajadust määrata V. Markovile riigi õigusabi korras advokaati ka tema esindamiseks halduskohtumenetluses, so võimalikul ringkonnakohtu istungil, sest arvestades õigusabi taotluses välja toodud põhjust ja senist menetluse käiku halduskohtus ei ole alust arvata, et V. Markov ei saa aru ringkonnakohtu menetluses toimuvast või talle jääks selgusetuks II astme kohtus toimuva menetluse käik. Samuti ei ole vaidluse ese keeruline juriidiline küsimus, millest V. Markov ei oleks võimeline ise aru saama.
- Eelnevast lähtudes jätab ringkonnakohus V. Markovi taotluse talle riigi kulul esindaja määramiseks rahuldamata. Agu Timmi Einar Vene 2 Maili Lokk