KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 3. august 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-156 Haldusasi J.S.i kaebus Tallinna Va

) § 29 lg 4 p 4 ja vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 50 lg 2, avades kaebaja silme ees talle tema kaitsjalt saadetud kirja. Kaebaja teavitas eelnevalt ametnikku, et kirja ei tohi avada, aga ametnik ei kuulanud. 2. Kinnipeetavate õigus konfidentsiaalsele õigusabile ja kirjavahetusele juristidega tuleneb väljakujunenud praktikast, mida on tunnistatud Euroopa Inimõiguste Kohtu ning Euroopa Inimõiguste Komisjoni poolt (Golder vs Ühendkuningriik - taotlus nr 4451/70-21/02/1975; Silver jt vs Ühend1

§ 29lg 1, 4 ja 5 ning VSk

E § 50 lg 2 ja § 107 tuleneb, et kaitsjalt tulnud kirjad antakse kinnipeetavale kätte suletud ümbrikus. Kaebaja süüdimõistev kohtuotsus jõustus

1. juunil
2. a. Tallinna Vanglale ei ole teada, et J.S. oleks käesoleval ajal kahtlustatav või süüdistatav mõnes kriminaal- või väärteoasjas, milles tal saaks olla kaitsja. Kaebusest ilmneb, et nimetatud advokaadibüroolt saabunud kiri oli seotud
3. novembril
4. a määratud kohtuistungiga, mis toimus aga tsiviilasjas. Seega ei saanud nimetatud tsiviilasjas advokaat olla kaitsja, vaid esindaja. Ülaltoodud regulatsioonist ei tulene keeldu vandeadvokaadist esindaja kirja avada keelatud esemete kontrolliks.
5. Vastustaja praktika kinni peetavatele isikutele nende kirjade kätteandmisel, mille saatjaks on märgitud advokaat või advokaadibüroo, on järgmine: vahistatute puhul antakse advokaadilt või advokaadibüroost tulnud kiri vahistatutele reeglina kätte kinnises ümbrikus, kaitsja või advokaadibüroo andmeid kontrollitakse juhul, kui midagi kirja juures äratab kahtlust. Kinnipeetavate puhul, kelle süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud, kontrollitakse ümbrikule märgitud advokaadi andmeid kinnipeeturegistrist (kas on märgitud kokkusaamisi kaitsjaga), lisaks kontrollitakse vajadusel kirjale advokaadina märgitud isiku nime Eesti Advokatuuri kodulehelt. Kirju jagavatel ametnikel on võimalik küsida kaitsja andmeid vastuvõtu- ja arvestusosakonna teenistujatelt, kellel on ligipääs kinnipeetava isiklikule toimikule. Samuti kontrollitakse andmeid täiendavalt julgeolekuosakonna ametnike poolt, kui miski äratab kirja juures kahtlust. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja taotleb kaitsjalt saadud kirja avamise kui toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Hilisem hüvitamiskaebus, mida J.S. soovib esitada, ei ole ilmselgelt perspektiivitu, kuna riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 võimaldab mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt sõnumi saladuse rikkumise korral. Seega on kaebajal kaebeõigus.
7. Pooled ei vaidle järgmiste faktiliste asjaolude üle:
8. novembril
9. a edastati kaebajale kiri Andres Lusmägi Advokaadibüroost ning vanglateenistuja avas kirja kaebaja juuresolekul enne kirja andmist kaebajale. Kirjas olnud teave puudutas kohtuasja, milles toimus kohtuistung
10. novembril
11. a. Kohtute infosüsteemi kohaselt toimus sel päeval kohtuistung Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas kohtuasjas nr 2-11-2399 – J.S. hagi Eesti Vabariigi vastu tervisekahju hüvitise nõudes (Tallinna Vangla meditsiinitöötajate tegevuse tõttu). Harju Maakohus oli
12. juuni
13. a määrusega andnud kaebajale riigi õigusabi ning Eesti Advokatuur oli määranud riigi õigusabi andjaks vandeadvokaat Andres Lusmägi. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kinnipeetava ja tema advokaadist esindaja kirjavahetusele laienevad muus kohtumenetluses samad konfidentsiaalsuse nõuded nagu kinnipeetava ja tema kaitsja kirjavahetusele. 2

ja VSkE asjassepuutuvad normid on järgmised: -

§ 29

lg 1 – Kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avatakse vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. -

§ 29

lg 4 – Keelatud on kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile. -

§ 29

lg 5 – Ära saatmata ei või jätta kinnipeetava kirju riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikutele, samuti kaitsjale ning oma riigi konsulaartöötajale. -

§ 107

lg-d 1 ja 3 - Erialast järelevalvet haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste ülesannete täitmise üle vanglas teostavad haridus- ja teadusminister ning sotsiaalminister. Riiklikku järelevalvet rahvatervise seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud tervisekaitse nõuete täitmise üle ning tervishoiuteenuste osutajale sätestatud nõuete täitmise üle vanglas teostab Terviseamet. - VSkE § 50 lg 2 – Vangistusseaduse § 29 lõikes 4 ja §-s 107 sätestatud isikutelt ja ametiasutustelt kinnipeetavale saabunud kiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu viivitamata kätte suletud ümbrikus. Nimetatud normidest nähtub, et kuigi

§ 29lg 4 keelab otsesõnu kontrollida vaid kinnipeetava poolt kaitsjale saadetud kirju, laieneb sama keeld VSk

E § 50 lg 2 alusel ka kaitsjalt saadud kirjadele.

1. Kaitsjaks on kriminaalmenetluses advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. (kriminaalmenetluse seadustiku § 42 lg 1 ja § 41 lg 4 ls 2). Samadele tingimustele vastav isik võib olla kaitsjaks ka väärteomenetluses (väärteomenetluse seadustiku § 20 lg 1). Seega lähtudes kitsalt süüteomenetluses kasutatavast kaitsja mõistest ei oleks vastustaja tegevus õigusvastane, kuna kaebajale oli määratud esindaja tsiviilkohtumenetluses, mis ei näe ette kaitsja instituuti.
2. Kohus peab aga vajalikuks lähtuda

§ 29lg 4 ja VSk

E § 50 lg 2 süstemaatilisest tõlgendusest, eelkõige koosmõjust teiste seaduste ja

normidega. Advokatuuriseaduse § 43 lg-te 2 ja 3 kohaselt on advokaadile usaldatud andmed konfidentsiaalsed ning advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad puutumatud. Sama seaduse § 45 lg 1 järgi on advokaat kohustatud hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid. Nende tagatiste ja advokaadi kohustuste täitmine on oluliselt raskendatud, kui vangla avab advokaadi poolt enda kliendile, käesoleval juhul kaebajale adresseeritud kirju. Sama probleemi ees on seisnud ka seadusandja. Enne 1. jaanuari 2007. a sätestasid

§-d 26 ja 27, et kinnipeetaval on õigus kohtuda piiramatult esindajatest üksnes kaitsjaga, kaitsja kaasatoodud kirjalike materjalide sisuline läbivaatus on keelatud ning kokkusaamisi kaitsjaga ei ole lubatud pealt kuulata. 1. jaanuaril 2007. a jõustunud

muudatustega lisati sättesse ka mõiste „advokaadist esindaja“. Muudatuse seletuskirja kohaselt on täiendus vajalik, kuna vastasel korral võib kinnipeetav ise suhelda küll kohtuga (sh haldus- ja tsiviilkohtuga) piiranguteta, kuid kui talle on kohtu poolt määratud esindaja, siis on suhtlemine komplitseeritum. Seletuskirjas selgitatakse, et ei soovita anda võimalust piiramatuks kokkusaamiseks iga esindajaga, sest siis teevad kinnipeetavad kõigile tuttavatele volitused. Seega soovis seadusandja tagada kinnipeetavatele konfidentsiaalse suhtluse talle õigusteenust osutava advokaadiga sõltumata sellest, millises kohtumenetluses kinnipeetavale õigusabi osutatakse. Kui

§ 26

lg 2 kohaselt on advokaadist esindajal lubatud kinnipeetavale üle anda kaitse ettevalmistamiseks vajalikke materjale ning advokaadist esindaja kaasa toodud kirjalike materjalide sisuline läbivaatus on keelatud, on küsitav, miks seatakse piiranguid kinnipeetava ja advokaadist esindaja vahelisele kirjavahetusele. Süstemaatilisest tõlgendamisest lähtudes ning advokaadi konfidentsiaalsuskohustuse tagamiseks on otstarbekas tõlgendada

§ 29lg 4 ja VSkE § 50 lg 2 koosmõjus 3

§ 29lg 4 ja VSk

E § 50 lg 2 tõlgendamisel vanglareeglistiku p-st 23.4, tulnuks kaebaja advokaadi kiri edastada kaebajale ilma kirja avamata.

1. Kohus leiab, et taoline tõlgendus ei ole vastuolus Riigikohtu
2. mai
3. a otsuse nr 3-3-1-2105 p-s 16 tooduga. Selles kohtuasjas soovis kaebaja, et talle tagataks kohtumine mitteadvokaadist esindajaga, mitte advokaadiga. Viidatud lahendile on tuginetud ka

1. jaanuaril
2. a jõustunud muudatuste seletuskirjas, millega laiendati

§-s 26 sätestatud kokkusaamise korda ka advokaadist esindajale.

1. Eeltoodust tulenevalt laieneb vangla kohustus anda kinnipeetavale saabunud kiri kinnipeetavale allkirja vastu viivitamatult suletud ümbrikus kätte ka juhule, kui kirja saadab kinnipeetava advokaadist esindaja. Kuna vangla avas kaebaja advokaadist esindajalt saabunud kirja ega edastanud seda kaebajale suletud ümbrikus, tuleb vangla toiming tunnistada õigusvastaseks ja kaebus rahuldada. Kohus rõhutab, et käesolevas kohtuasjas ei ole analüüsitud, kas kirja suletult kinnipeetavale edastamise kohustus laieneb ka juhtudele, kui tegemist on mitteadvokaadist esindaja või nõustajaga.
2. Kohus märgib, et keelatud esemete avastamise eesmärgil võib olla vajalik kehtestada seaduses regulatsioon, mis võimaldab range kontrolli (nt kohtuliku) all siiski ka advokaatidelt saabunud kirjade rutiinse avamise (läbiotsimise) viisil, mis tagab kirjavahetuse sisu konfidentsiaalsuse. Kehtiva advokatuuriseaduse § 43 lg 2 ja 3 ja § 45 seda aga ei võimalda, lugedes õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad puutumatuks. Nende läbiotsimine on hetkel võimalik üksnes jälitustegevuse seaduse § 12 lg 3 p 1 ja 131 sätestatud korras. 4