← Eesti

3-12-1149/45

Obsah (4)§ 278§ 44§ 109§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 22.august 2012. a Tallinn Haldusasja number 3-12-1149 Haldusasi AS Eltron k

§ 278lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. 1 Asjaolud

  1. 16.03.2012 avaldas Riigi Kinnisvara AS hanketeate riigihankes nr 132337 „Tartu Vangla turvaseadmete ehitustööd“. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 10.04.2012, esitasid pakkumuse 4 pakkujat: AS Eltron, AS Telegrupp, Optimus Systems AS ja AS G4S Eesti.
  2. Riigi Kinnisvara AS juhatuse liikme 23.04.2012 otsusega nr 183/12 tunnistati vastavaks kõik pakkumused. Edukaks tunnistati AS Eltron pakkumus, teiseks jäi Optimus Systems AS, kolmandaks AS Telegrupp ja neljandaks AS G4S Eesti pakkumus.
  3. 03.05.2012 esitas AS G4S Eesti VAKO-le vaidlustuse, millega vaidlustas AS Eltron, Optimus Systems AS ja AS Telegrupp pakkumuste vastavaks tunnistamist ja AS Eltron pakkumuse edukaks tunnistamist. VAKO 25.05.2012 otsusega nr 96-12/132337 rahuldati AS G4S Eesti vaidlustus osaliselt ja tunnistati Riigi Kinnisvara AS juhatuse liikme 23.04.2012 otsus nr 183/12 kehtetuks osas, milles tunnistati vastavaks ja edukaks AS Eltron pakkumus. Ülejäänud osas jäeti AS G4S Eesti vaidlustus rahuldamata.
  4. 04.06.2012 saabus Tallinna Halduskohtule AS Eltron kaebus VAKO 25.05.2012 otsuse nr 9612/132337 tühistamiseks osas, millega tunnistati osaliselt kehtetuks Riigi Kinnisvara AS juhatuse liikme 23.04.2012 otsus nr 183/
  5. AS Eltron kaebuse sisu
  6. Riigihankes osalemisel on isikul üks huvi – osutuda edukaks pakkujaks. AS-ile Eltron arusaadavalt esitas AS G4S Eesti just sel eesmärgil vaidlustuse VAKO-le, sest ühtegi muud eesmärki ega eraldiseisvat õiguste rikkumist ei olnud vaidlustuses välja toodud. Kuna AS G4S Eesti pakkumus oli paremjärjestuses viimane, siis eeltoodud eesmärgi saavutamine oli võimalik ainult siis, kui VAKO oleks vaidlustuse täies mahus rahuldanud ehk tunnistanud mittevastavaks ülejäänud kolme pakkuja pakkumused. VAKO jättis aga vaidlustuse Optimus Systems AS ja AS Telegrupp pakkumuste vastavaks tunnistamise osas rahuldamata ja seetõttu puudus AS-il G4S Eesti huvi AS Eltron pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise vaidlustamiseks, kuna AS G4S Eesti pakkumuse edukaks tunnistamine on välistatud tulenevalt asjaolust, et järelejäänud kolmest pakkumusest on odavaim Optimus Systems AS pakkumus. Optimus Systems AS pakkumuse vastavaks tunnistamise vaidlustamine AS G4S Eesti poolt oli juba algusest peale kunstlik, kuna AS G4S Eesti pakkus oma pakkumuses täpselt sama metalliotsimisväravat – Meteor 6M. Seega vaidlustas AS G4S Eesti sisuliselt ka iseenda poolt esitatud pakkumust, pidades metalliotsimisväravat Meteor 6M tehnilisele kirjeldusele mittevastavaks. Eelnevast tulenevalt on AS G4S Eesti vaidlustuse osaline rahuldamine VAKO poolt vastuolus riigihangete seaduse (RHS) § 117 lg-ga 1, sest AS-il G4S Eesti puudus kaebeõigus AS Eltron vastavaks ja edukaks tunnistamise vaidlustamiseks pärast seda, kui tuvastati Optimus Systems AS ja AS Telegrupp pakkumuste vastavaks tunnistamise õiguspärasus.
  7. VAKO ei ole aru saanud vaidlustuse sisust. VAKO otsus põhineb sisu osas arusaamal, et AS Eltron pakkumus ei vasta tehnilisele kirjeldusele seetõttu, et metalliotsimise väraval ThruScan s9 on ainult kolm tsooni indikatsiooni vertikaalis, kuid kokku 9 tsooni. VAKO pole vaidlustust lahendades ilmselgelt aru saanud tehnilisest terminoloogiast ja vaidluse sisust. Kaheksa vertikaalse tsooni nõude all on hankija silmas pidanud tsoonide visuaalset indikatsiooni, mis paiknevad väraval vaatleja jaoks vertikaalselt. Kusjuures need tsoonid registreerivad vertikaalsel skaalal horisontaalsel tasapinnal paiknevaid metallesemeid. Eeltoodu tähendab, et märge „vertikaalne“ ei tähenda mitte tsoonide enda 2 vertikaalsust, vaid nende visuaalset moduleerimist vaatleja jaoks vertikaalsele tasapinnale. VAKO eksimus seisne selles, et AS Eltron pakutud ThruScan s9 metalliotsimise värava tehnilisi omadusi on valesti loetud/tõlgendatud. Nimelt, ThruScan s9 metalliotsimise väraval on kokku 9 tsooni, mis kõik on tehases konfigureeritavad vastavalt tellija vajadustele vertikaal- ja horisontaalsuunas. Kuna nad on konfigureeritud ka vertikaalselt, siis kokkuvõttes on metalliotsimisvärava pilt vertikaalselt vaadeldav 9 tsooniga. See tähendab, et väraval on 1 võrra rohkem tsoone, kui hankija on nõudnud. Tsoonid ise paiknevad aga horisontaalselt nagu on tavaks kõigil metalliotsimise väravatel (s.t ühelgi teisel pakutud metalliotsimisväraval ei ole vertikaalseid tsoone). VAKO on teinud aga eeltoodust ebaõige järelduse, et vertikaalselt on ThruScan s9 väraval ainult 3 tsooni. Ilmselt jõudis VAKO taolise väärarusaamani AS G4S Eesti 18.05.2012 kirjaliku seisukoha ja sellele lisatud dokumentide alusel, mis olid teadvalt eksitavad - AS G4S Eesti on tõendid ise koostanud. Tootjatehase kodulehelt on võetud pildid, kuid sinna on AS G4S Eesti ise kirjutanud juurde selgitused (mis vastavad ainult ühele võimalikule konfiguratsioonile) ja tõmmanud joonistele punaseid ringe, mida tehase poolt koostatud tootejoonisel ei ole. AS Eltron on seisukohal, et nende pakkumus vastab tehnilise kirjelduse peatükis „Metalliotsimise värav (3 tk)“ punktis 2 olevale nõudele sisuliselt. AS Eltron väiteid kinnitab ThruScan metalliotsimisväravate tootja Elektramar müügijuhi 29.05.2012 kiri AS-ile Eltron, milles kinnitatakse, et AS-ile Hansab riigihankes „Tartu Vangla turvaseadmete ehitustööd“ AS Eltron alltöövõtjana osalemiseks pakutud ThruScan s9 vastab üheksa vertikaalse (vaate)tsooni nõudele. Samuti kinnitatakse, et mudelid ThruScan s9 ja sX-i on identsed seadmed ning vahe on üksnes konfiguratsioonis ja antud hanke jaoks mitteolulistes lisavõimalustes ning Hansab AS-ile tarnitavad metalliväravad on konfigureeritud selliselt, et neil on 9 vertikaalset (vaate)tsooni.
  8. VAKO on hankijale ette heitnud, et pärast pakkumuste esitamist on võimaldatud AS-il Eltron näidata pakutavate seadmete tüüpi, mida esialgses pakkumuses esitatud ei olnud. AS Eltron hinnangul on VAKO vääralt kohaldanud RHS § 56 lg-t 3, sest hankija ei küsinud pakkujatelt metalliotsimisväravate tüüpi tehnilises kirjelduses, mistõttu ei olnudki AS Eltron kohustatud seda pakkumuses määratlema. AS Eltron palub kaebuse rahuldada ning kohtukulud jätta AS G4S Eesti kanda. Riigi Kinnisvara AS seisukoht
  9. Vastustaja nõustub AS Eltron esitatud väidetega, mille kohaselt VAKO otsus on selles osas, millega rahuldati AS G4S Eesti vaidlustus, õigusvastane, kuna AS-il G4S Eesti puudus kaebeõigus. Vastustaja juhtis vaidlustuse läbivaatamise käigus toimunud istungil VAKO tähelepanu suuliselt samadele asjaoludele, mis on AS Eltron poolt kaebuses välja toodud, kuid VAKO jättis nimetatud väited tähelepanuta.
  10. Vastustaja on seisukohal, et VAKO otsus on väär ka sisuliselt. Hankija on esitanud tehnilises kirjelduses metalliotsimise väravale nõude, mille kohaselt pakutud värav peab võimaldama metallesemete indikatsiooni vähemalt 8 vertikaalses tsoonis. Hankija on 8 vertikaalse tsooni nõude all silmas pidanud tsoonide visuaalset indikatsiooni, mis paiknevad seadmetel vaatleja jaoks vertikaalselt. Tsoonid registreerivad vertikaalsel skaalal horisontaaltasapinnas paiknevaid metallesemeid.
  11. Hankija ei nõudnud pakkujatelt koos pakkumuse esitamisega seadmete täpsete tüüpide määratlemist. See, et AS-il Eltron puudus pakkumust esitades pakkumuses metalliotsimise värava tüüp, ei muutnud pakkumust mittevastavaks. Vastustaja poolt RHS § 56 lg 3 alusel tehtud järelepärimine üksnes täpsustas juba varasemalt pakkumuse käigus esitatud teavet. Pakkumusest 3 ning edaspidi esitatud täiendavatest selgitustest on ilmnenud, et AS Eltron pakutud seadmel (mudel ThruScan s9) on 2 püstirida indikatsiooni, mis võimaldavad vertikaalselt kuvada 9 horisontaalsel tasandil paiknevaid metallesemeid. Vastustaja palub kaebuse rahuldada ning jätta menetluskulud AS G4S Eesti kanda. AS G4S Eesti vastulause
  12. RHS seab vaidlustajale VAKO poole pöördumise eelduseks, et ta peab leidma hankija tegevuses enda õiguste või huvide kahjustamise. AS G4S Eesti leidiski 03.05.2012 vaidlustuse p-s 6 ja sellel ajal kättesaadava teabe alusel, et vastustaja 23.04.2012 otsus rikkus AS G4S Eesti õigusi ja kahjustas tema huvisid. Seepärast oli VAKO pädev vaidlustust läbi vaatama ja menetluses tuvastatu alusel seda lahendama. AS G4S Eesti vaidlustas kõik vastavaks tunnistatud pakkumused ning pakkumuste sisu oli nende esitamisel hankes osalejatele teadmata. Seetõttu on AS Eltron väide, nagu oleks AS G4S Eesti poolt Optimus Systems AS pakkumuse vaidlustamine olnud kunstlik, alusetu. Optimus Systems AS kavatseb osta märkimisväärse osa vastustajale pakutavast AS-iga G4S Eesti samasse kontserni kuuluvalt AS-ilt Alarmtec. AS Eltron pakkumuse mittevastavaks tunnistamisega kaasneb iseenesest ka selle mitteedukaks tunnistamine. Seejärel jääks parimaks Optimus Systems AS pakkumus. See tähendab, et AS-il G4S Eesti on igal juhul huvi, et kaebaja sisuliselt mittevastav pakkumus selliseks ka tunnistataks.
  13. AS Eltron poolt pakutav seade on nõuetele mittevastav. Nähtuvalt AS Eltron 18.04.2012 kirjast vastustajale ja 08.05.2012 vastusest VAKO-le kasutab AS Eltron enda pakutava turvavärava hankedokumentide tehnilistele nõuetele vastavuse näitamiseks erinevaid seadmeid. Nii selgitas AS Eltron vastustajale pakutud turvavärava tehnilistele nõuetele vastavust ühe seadmega (ThruScan s9) ja VAKO-le teise seadmega (ThruScan sX). Hankemenetluses pakkus AS Eltron vaid esimest (ThruScan s9). VAKO 18.05.2012 istungil võrreldi väravate tehnilisi omadusi ja hankedokumentatsioonis lisa 1 nõudeid nii suuliselt, poolte kirjalike selgituste alusel kui ka illustratiivselt tahvlil. Sealjuures kinnitas vastustaja menetlusosaliste küsimustele vastates kahel korral selgelt, et AS Eltron seadmel ThruScan s9 puudus nõutav arv tsoone. AS G4S Eesti toetub siinkohal VAKO-le 18.05.2012 esitatud kirjalikule selgitusele ja selle lisale nr
  14. AS Eltron esitas kohtule vastupidise tõendamiseks Elektramari 29.05.2012 kirja, kuid ilma lisadeta. Viidatud lisadeks on seadmete spetsifikatsioonid. Seetõttu on AS Eltron tõendi alusel võimalik järeldada, et erinevad väravad võivad olla identsed vaid välimuselt. Menetlusosaliste ja VAKO arusaamisest erinevale tulemusele jõudmine on aga välistatud. Seda kinnitavad ka AS Eltron 18.04.2012 ja 08.05.2012 kirjadele lisatud väravate erinevad tehnilised aga ka väärtuselised andmed.
  15. Vaidlustatud VAKO otsuses sisaldub põhjendus, et vastustaja ületas RHS § 56 lg 3 piire, võimaldades AS-il Eltron pärast pakkumuste esitamist näidata seadmete tüüpi, milline pakkumusest puudus. Selles küsimuses langeb VAKO arusaam RHS § 56 lg 3 sisust ja vastustaja käitumisest kokku AS G4S Eesti 18.05.2012 kirjaliku selgituse p-ga 1.
  16. AS Eltron pakkumuse alusel oli vastustajal võimatu järeldada, kas tema pakutud värav vastab tehnilistele nõuetele. Pärast pakkumuste esitamist saanuks küsida juba pakutud seadme kohta selgitusi, mitte enamat. AS G4S Eesti palub jätta AS Eltron kaebuse rahuldamata ning menetluskulud AS Eltron kanda. Optimus Systems AS vastulause
  17. Optimus Systems AS ühineb sisulistes põhjendustes AS G4S Eesti poolt kohtule esitatud seisukohtadega, palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud AS Eltron kanda. 4 AS Telegrupp vastuslause
  18. AS Telegrupp poolt kohtuistungil avaldatu kohaselt nõustub kolmas isik AS G4S Eesti poolt kohtule esitatud seisukohtadega, palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud AS Eltron kanda. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et AS Eltron kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. AS G4S Eesti kaebeõigus
  19. Nii vaidlustusmenetlus VAKO-s kui ka kohtumenetlus halduskohtus lähtuvad isiku subjektiivsete õiguste kaitse põhimõttest, mis tähendab, et kaebuse esitamine üldistes huvides ei ole üldjuhul lubatud. Nii sätestab RHS § 117 lg 1, et pakkuja võib vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub pakkuja õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades VAKO-le sellekohase vaidlustuse. Subjektiivsete õiguste kaitse teooria kandub vaidlustusmenetlusest üle ka halduskohtumenetlusse.

§ 44

lg 1 kohaselt võib halduskohtusse kaebusega pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kuigi kaebuse esitajaks käesolevas halduskohtumenetluses on AS Eltron, kes VAKO menetluses oli asja arutamisele kaasatud kolmanda isikuna, on viidatud

säte oluline ka meie asjas, sest vaidlustusmenetlus VAKO-s on tinglikult vaadeldav esimese astme kohtumenetlusena, mistõttu peab vaidlustaja (kaebaja) – AS G4S Eesti subjektiivsete õiguste riive kontroll saama alguse juba VAKO menetluses. AS G4S Eesti vaidlustas hankija otsuse VAKO-s, millega hankija oli otsustanud tunnistada vastavaks AS G4S Eesti kolme konkurendi pakkumused ning edukaks AS Eltron pakkumuse. Vaidlust ei ole selles, et AS G4S Eesti pakkumus jäi menetluses viimasele kohale ehk oli kõige kallim. Tõsi on, et selles hankemenetluse staadiumis vastas AS G4S Eesti vaidlustus formaalselt RHS § 117 lg 1 tunnustele ning VAKO pidi asuma asja lahendama, kuna juhul, kui AS G4S Eesti konkurentide pakkumused oleksid vaidlustusmenetluse tulemusel osutunud mittevastavateks, oleks AS G4S Eesti säilitanud oma ainsa võimaliku eesmärgi hankemenetluses – sõlmida hankeleping.

  1. VAKO tuvastas oma 25.05.2012 otsusega, et AS Telegrupp ja Optimus Systems AS pakkumused vastasid hankedokumentatsioonile ja tehnilisele kirjeldusele. Selle konstateeringu faasis kaotas AS G4S Eesti isegi teoreetilise võimaluse hankelepingu sõlmimiseks, mistõttu hankija kaevatud otsus ei saanud enam mõjutada tema subjektiivseid õigusi. Ehk teisisõnu – kuna VAKO poolt tehtav otsus ei saanud pärast AS Telegrupp ja Optimus Systems AS pakkumuste osas seisukoha võtmist enam mitte kuidagi mõjutada AS G4S Eesti subjektiivsete õiguste sfääri, tulnuks vaidlustus ainuüksi sel põhjusel jätta rahuldamata.
  2. AS G4S Eesti ei eita, et VAKO poolt tehtud otsus tema subjektiivsetele õigustele midagi juurde ei andnud ega ära ka ei võtnud. 08.08.2012 toimunud kohtuistungil vastas AS G4S Eesti esindaja kohtu küsimusele, et miks AS G4S Eesti VAKO otsust vaidlustuse rahuldamata jäänud osas kohtus ei vaidlustanud, et selleks puudus vajadus, kuna vaidlustuse eesmärgiks oli hankemenetlusest tõrjuda AS Eltron ning seda ka VAKO otsusega saavutati (kohtuistungi protokoll tl 87). Kohtu hinnangul ei saa ühe äriühingu lubatavaks õiguseks või huviks vaidlustuse esitamisel olla pelgalt teise äriühingu tõrjumine hankemenetluselt, kui vaidlustav äriühing ise sellest mingit konkreetset kasu ei saa. Märgitud konkreetse kasu all ei saa kindlasti aktsepteerida samasse kontserni kuuluva teise äriühingu ärihuve – see ei ole olnud seaduse mõte. 5
  3. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et VAKO oleks pidanud jätma AS G4S Eesti vaidlustuse rahuldamata, kuna hankija otsus ei saanud rikkuda vaidlustaja õigusi ega riivata tema huve pärast seda, kui VAKO oli tuvastanud, et AS Telegrupp ja Optimus Systems AS pakkumused vastasid nõutud tingimustele. Ainuüksi seetõttu tuleks AS Eltron kaebus rahuldada ning VAKO otsus kaevatud osas tühistada. Asja selguse huvides annab kohus siiski hinnangu ka menetlusosaliste ülejäänud väidetele. RHS § 56 lg 3 väidetav rikkumine hankija poolt
  4. AS G4S Eesti on kohtule esitanud väite, mille kohaselt rikkus hankija võrdse kohtlemise põhimõtet, kui lubas AS-il Eltron pärast pakkumuste avamist oma pakkumust täpsustada. Kohus sellega ei nõustu. RHS § 56 lg 3 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt või taotlejalt RHS § 39 lg-s 4 nimetatud selgitusi, andmeid või dokumente ja pakkujalt pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamist, piiritlemist või täpsustamist. Pakkuja või taotleja on kohustatud esitama nimetatu kolme tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Nimetatud sättes sisaldub kaks erinevat alust lisateabe nõudmiseks. Esiteks võib hankija vastavalt RHS § 39 lg-le 4 nõuda pakkujalt või taotlejalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist. Lg 1 kohaselt mõistetakse pakkuja kvalifikatsiooni all tema majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Teise iseseisva alusena näeb RHS § 56 lg 3 hankijale ette võimaluse nõuda pakkujalt pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamist, piiritlemist või täpsustamist.
  5. 16.04.2012 pöördus hankija kirjaga AS Eltron poole RHS § 56 lg 3 alusel ning palus mh pakutavate metalliotsimise väravate tüübi määramist (VAKO toimiku lk 130). Kohtu hinnangul on tegemist RHS § 56 lg 3 nõuetele vastava pakkumuses esitatud teabe täpsustamise nõudega, kuna hankedokumentatsioonis puudus nõue metalliotsimise värava tüübi kindlaksmääramiseks ning AS Eltron ei olnud seda oma pakkumuses ka teinud. Kuna hankedokumentatsioon ei nõudnud tüübi äranäitamist, ei saanud AS Eltron pakkumus olla tüübi märkimata jätmise tõttu ka hankedokumentatsioonile mittevastav. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas asetati pakkumuse täpsustuse küsimisega AS G4S Eesti halvemasse olukorda võrreldes AS-iga Eltron, kui ka viimasele anti võimalus väravatüübi äranäitamiseks olukorras, kus AS G4S Eesti oli enda poolt pakutava väravatüübi pakkumuses juba ära näidanud. AS G4S Eesti ei ole esitanud ühtegi väidet, millest nähtuks, kuidas ja mida oleks ta ise saanud/tahtnud täpsustada oma pakkumuses, mis oleks selle muutnud hinna poolest samaväärseks AS Eltron pakkumusega. Seega toimus kohtu hinnangul AS Eltron pakkumuse täpsustamine RHS § 56 lg-ga 3 kooskõlas ning sellise täpsustamisega ei muudetud ega täiendatud AS Eltron pakkumust ega seatud teisi konkurente halvemasse olukorda. AS Eltron poolt pakutava metalliotsimise värava vastavus tehnilisele kirjeldusele
  6. Hankedokumentatsiooni lisa 1 Tehniline kirjeldus osa Metalliotsimise värav p 2 kohaselt ostab hankija metalliotsimise väravaid, millel on nõutav: „metallesemete olemasolu indikatsioon vähemalt kaheksas vertikaalses tsoonis”. Tänaseks päevaks puudub menetlusosaliste vahel vaidlus, kuidas eeltoodud tingimust mõista tuleb. Hankija poolt VAKO-le antud seletuse kohaselt on hankija nimetatud nõude all silmas pidanud tsoonide visuaalset indikatsiooni, mis paiknevad metalliotsimise väraval vaatleja jaoks vertikaalselt ning tsoonid registreerivad vertikaalsel skaalal horisontaaltasapinnas paiknevaid metallesemeid. Ehk teisisõnu peavad nõutud tsoonid asetsema metallväraval nii, nagu nähtub AS Eltron poolt esitatud jooniselt tl
  7. Nii on sellest tingimusest aru saanud ka kõik pakkujad kui vastavas valdkonnas eriteadmisi omavad professionaalid. 6
  8. Vaidlus puudub ka järgmistes faktilistes asjaoludes: AS Eltron pakkumusest ei nähtunud metalliotsimise värava tüüp ning pakkumuse täpsustamisel määras AS Eltron metalliotsimise värava tüübina ThruScan s
  9. Vaidlus menetlusosaliste vahel käib küsimuses, kas metalliotsimise värav ThruScan s9 võimaldab metallesemete indikatsiooni vähemalt kaheksas vertikaalses tsoonis või mitte, ehk teisisõnu – kas konkreetset väravatüüpi on võimalik konfigureerida tööle selliselt, et temaga oleks võimalik otsida metallesemeid vähemalt kaheksas paralleelses tsoonis ülevalt alla. Kohtu hinnangul on tõsi see, et üksnes hankijale ja VAKO-le esitatud värava ThruScan s9 spetsifikatsiooni (VAKO toimiku lk 50) järgi võiks järeldada, et värav ThruScan s9 võimaldab metallesemeid otsida vaid kolmes ülevalt alla tsoonis ning mudel ThruScan sX-i (VAKO toimiku lk 51), mis on 1300 eurot kallim, nõutud arvus tsoonides. Ainuüksi väravate spetsifikatsioonidele toetudes ongi VAKO teinud järelduse, et mudel ThruScan s9 ei vasta tehnilises kirjelduses nõutule. Hankija väitel võttis ta AS G4S Eesti vastavasisulised väited VAKO istungil omaks eksitusest ning seetõttu, et AS G4S Eesti teda istungil enda koostatud jooniste ja tõenditega (VAKO toimiku lk 4649) üllatas. Hankija poolt väidetu kohaselt ei omanud hankija esindajad VAKO istungil vastavat tehnilist kompetentsi, et vaidlustaja poolt üllatuslikult esitatud joonistele ja väidetele koheselt ja adekvaatselt vastata. Kohus peab Riigi Kinnisvara AS selliseid väiteid tõenäoliseks ja usutavaks. VAKO on kohtu hinnangul jätnud AS Eltron pakkumust hinnates täiesti tähelepanuta ja kontrollimata pakkuja AS Eltron väite (mis oli ka hankija kinnitusel talle teada), et värava mudelit ThruScan s9 saab konfigureerida vastavalt tellija vajadusele. Selle väite kinnituseks on AS Eltron esitanud kohtule värava tootjatehase Elektramar 29.05.2012 kinnituse (tl 10-11) koos lisaga (tl 6466), millest nähtuvalt saab värava mudelit ThruScan s9 konfigureerida vastavalt hankija vajadustele nii, et tekib 9 paralleelset vertikaaltsooni, nagu hankija nõuab. Kohus mõistab tehase kinnituskirja selliselt, et hankes pakkus AS Eltron oma alltöövõtja AS Hansab kaudu värava mudelit ThruScan s9, millele kavandati tsoonide osas spetsiaalset üheksa paralleelse vertikaaltsooni konfiguratsiooni, nagu on mudelil ThruScan sX-i, ning mille kõik ülejäänud tunnused vastasid mudeli ThruScan s9 tunnustele. Nimetatud konfiguratsiooni muutmise võimaluse tõttu on ilmselt tekkinud ka segadus kahe erineva värava tüübi vahel. Toimikusse esitatud tõenditest (tl 10-11 ja 64-66) nähtuvalt on pakkujatehas üheselt kinnitanud, et värava mudelit ThruScan s9 on võimalik konfigureerida sarnaselt mudelile sX-i nii, et tekib 9 paralleelset vertikaaltsooni, mis vastab hankija poolt nõutud tehnilisele kirjeldusele. Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et vastav mudel sellisel moel konfigureeritav ei oleks, on üksnes AS G4S Eesti kahtlus. Sellises situatsioonis puudub kohtul alus kahelda tootjatehase pädevuses ning tootjatehase kinnitust arvestades tuleb asuda seisukohale, AS Eltron poolt pakutud metalliotsimise värav ThruScan s9 vastavas konfiguratsioonis vastab hankija poolt nõutud tehnilisele kirjeldusele ning VAKO otsus oli vastavas osas väär. Lisaks eelnevale oleks AS Eltron poolt ebaloogiline ja majanduslikult kahjumlik võidelda kohtus oma õiguse eest hankeleping sõlmida, kui ta ei oleks veendunud, et hankemenetluses pakkujapoolset eksitust ei ole toimunud ning tema poolt pakutud turvavärav vastab hankija poolt nõutud tingimustele. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et AS Eltron kaebus on põhjendatud ja tuleb tervikuna rahuldada. Menetluskulude jagamine
  10. Kohtule on

§ 109

lg 1 kohased taotlused menetluskulude hüvitamiseks esitanud AS Eltron ning AS G4S Eesti.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt

§ 108

lg-le 8 hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. 7 Vastavalt kohtu 14.06.2012 määrusele on AS G4S Eesti käesolevas haldusasjas menetlusosalisena kaebaja positsioonis ning AS Eltron kolmas isik. Et kohus rahuldab kaebuse, kohtuotsus tehakse AS G4S Eesti kahjuks ning AS G4S Eesti on AS Eltron vastaspooleks

§ 108

lg 8 tähenduses, tuleb AS Eltron poolt kantud menetluskulud mõista välja AS-ilt G4S Eesti. AS Eltron on kandnud menetluses kokku kulusid summas 1993.33 eurot õigusabi eest ning 639.11 eurot riigilõivu. Menetluskulude kandmine kaebaja poolt on tõendatud (tl 12, 71-78 ja 92-93). Kohus leiab, et AS Eltron õigusabikulud on üle pingutatud ega ole vastavuses kehtiva kohtupraktikaga ega sarnastes kohtuasjades väljamõistetavate õigusabikuludega. Kohus on seisukohal, et arvestades kohtueelset menetlust VAKO-s, asja keerukust ja kestvust halduskohtus ning advokaadi poolt tehtud töö mahtu, on põhjendatud ja õiglane mõista AS-ilt G4S Eesti AS Eltron kasuks välja õigusabikulud summas 1400 eurot, millele lisandub riigilõiv summas 639.11 eurot. Maret Altnurme Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.