Obsah (4)

§ 172§ 179§ 294§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-11-34826 Tsiviilasi Kohtut

§ 172lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta P.

Paali kanda. RLS § 22 lg 2 p 7 kohaselt on kohtutäitur vabastatud kohtule täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest. Riigilõiv antud avalduse esitamise eest on 63.91 eurot (RLS § 57 lg 5). Arvestades menetluskulude jaotust ja

§ 179lg-t 1, tuleb P.

Paalilt mõista riigi kasuks välja riigilõiv 63.91 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. P. Paal taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2011 määruse tühistamist ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei selgu määrusest, kas kohus on pöördunud eksperdi leidmiseks vaid E. Elbrechti poole või nõusolekuid/hindamispakkumisi on küsitud ka teistelt riiklikult tunnustatud ekspertidelt. 2 Kuna kohtumenetluses tuleb vältida ebamõistlike kulude tekitamist, peab menetlusosalisel olema võimalus kontrollida, kas eksperdi poolt hindamise läbiviimise tasu on vastavuses kohaliku keskmise hinnaga; 2) ei ole ainuüksi eksperdi nõusolek piisav motiveering määramaks nimetatud isik ekspertiisi läbiviijaks. Nimetatud valdkonnas tegutsevaid eksperte on tõenäoliselt rohkem kui üks, seega võib ka nende poolt nõutav tasu olla erinev. Pöördumine ainult ühe eksperdi poole ei ole avaldaja arvates piisav; 3) on kohus 03.08.2011 määrusega kohustanud P. Paali tasuma kohtu tagatise kontole ekspertiisikulude katteks 290 eurot. Samas ei viita kohus määruste (03.08.2011 ega ka määrus 27.10.2011) selgitavas osas ühelegi hinnapakkumisele, millest tulenevalt on selline hind määratud. Lisaks ei selgu määrusest ekspertiistasu suurus. Kohus märgib vaid, et arve tuleb esitada Tartu Maakohtule. Kohus on küll eelneva määrusega kohustanud võlgnikku tasuma ekspertiisikulude katteks 290 eurot, kuid ekspertiisitasu suurust ei ole määratud; 4) on kohus ebaõigesti mõistnud P. Paalilt välja riigilõivu 63.91 eurot. Selliseks riigilõivu väljamõistmiseks puudub seaduslik alus. P. Paal ei ole käesolevas asjas esitanud kohtule avaldust. Seadus märgib siinkohal üksnes, et kohtutäitur on vabastatud riigilõivu tasumisest sellise taotluse esitamisel, kuid ei võimalda mõista välja riigilõivu avalduse esitanud isikult. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
3. A. Jurs on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 1) ei selgu P. Paali kaebustest, mis on kaebuse eesmärk. P. Paalil oli võimalus öelda kohtutäiturile, kui palju tema arvates korter maksab või lasta see ise hinnata. Nüüd takistab P. Paal ka kohtu määratud eksperdil korterit hinnata, sest vaidlustamise järjekorras on kõik kohtu toimingud. Taoline käitumine on äärmiselt pahatahtlik; 2) on P. Paali korteriomandiga tagatud A. Jursi ja U. Randma vaheline laenuleping. Hüpoteegi seadmise lepingud on notariaalsed. Hüpoteegi summa on 83 085.14 eurot. Laenuleping on kirjalik ja laenusumma on täies ulatuses tagasi maksmata. Üksnes laenu põhiosa sellest lepingust tulenevalt on 60 741.69 eurot, millele lisanduvad viivised põhiosa ulatuses ja intressid. Ebapiisavate maksete tasumise korral kustutatakse esimeses järjekorras viivis, siis intress ja lõpuks põhiosa. Vara väärtuseks on hinnatud 41 000 eurot. Sellest arvestatakse maha aga veel kohtutäituri tasud. Seega ei kata korteri turuväärtus täna isegi viiviseid. Vara müük on vältimatu ja P. Paalile ei jääks vara müügist raha järgi ka kõige optimistlikuma hinnangu juures.
4. Kohtutäitur O. Kutšmei palub jätta määruskaebuse läbi vaatamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.
6. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et maakohus rahuldas kohtutäituri avalduse eksperdi määramiseks ning avaldus oli esitatud TMS § 74 lg-te 7 ja 8 alusel seetõttu, et P. Paal vaidlustas kohtutäituri määratud hinna. Asja materjalidest nähtuvalt määras kohus eksperdiks riiklikult tunnustatud eksperdi E. Elbrechti (t.l 12) ning ringkonnakohtul puuduvad kahtlused ekspert E. Elbrechti pädevuses. 3

§ 294

lg 3 sätestab, et kohus võib nõuda pooltelt isikute nimetamist, kes sobivad ekspertiisi tegemiseks ning sama paragrahvi 1. lõike kohaselt arvestab kohus poolte arvamusi.

§ 294

lg 3 ei pane kohtule kohustust nõuda menetlusosaliselt isikute nimetamist, kes sobivad tema arvates ekspertiisi tegemiseks. Seetõttu ei ole maakohtu poolt P. Paalilt eksperdi isiku küsimata jätmine vaidlustatud määruse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus märgib, et P. Paal ei ole ka määruskaebuses seadnud kahtluse alla ekspert E. Elbrechti pädevust ega nimetanud hindamiskulude suurust, milline oleks tema arvates olnud mõistlik. Maakohus on hindamiskulude suuruse 290 eurot kindlaksmääramisel lähtunud e-kirjavahetusest ekspert E. Elbrechtiga (t.l 12-13) ja ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt P. Paalilt ette tasuda nõutud hindamiskulude suurus 290 eurot on mõistlik ja vastavuses kohaliku keskmise hinnaga. Ringkonnakohus märgib, et seadusest ei tulene kohtule nõuet korraldada hinnapakkumine eksperdi määramiseks ning määruskaebuse esitaja vastupidine seisukoht on põhjendamatu. Konkreetne ekspertiisi tasu suurus selgib pärast ekspertiisi tegemist ning seetõttu ei saanudki maakohus vaidlustatud määruses määrata kindlaks ekspertiisitasu suurust. Kohtutäitur on avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud RLS § 22 lg 2 p 7 alusel ning kuna kohtutäituri avaldus rahuldati, mõistis maakohus P. Paalilt

§ 179lg 1 alusel põhjendatult välja riigilõivu 63,91 eurot.

P. Paali seisukoht, et kuna tema ei esitanud avaldust kohtule, siis puudub alus temalt riigilõivu välja mõista, ei ole kooskõlas

§ 179lg-s 1 sätestatuga.

Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel P.

Paali kanda.

§ 179lg 3 alusel on käesolev määrus lõplik, millega jäeti rahuldamata P.

Paali määruskaebus temalt riigilõivu 63,91 euro põhjendamatu väljamõistmises osas. Andra Pärsimägi Viivi Tomson 4 Üllar Roostoja