KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- veebruaril 2012.a. tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-11-20641 Tsiviilasi A V ja M V hagi A V vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3039,75 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A V (i.k. xxx, elukoht Xxx) Hageja M V (ik xxx elukoht Xxx) Hageja seaduslik esindaja A V (ik xxx, elukoht Xxx); Kostja A V (ik xxx, elukoht xxx) Menetluse liik Asja arutamine kohtuistungil 31.01.2012.a. RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista A V elatis A V kasuks tütre M V, sündinud xxx.a., ülalpidamiseks perioodi 03.05.2010.a. kuni 30.06.2010.a. eest kokku 500.- (viissada kaheksakümmend) eurot ja sealt edasi M V kasuks 250.- (kakssada viiskümmend) eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni või juhul kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhi- või keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis lapse 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulude jaotamine. Jätta A V ja M V menetluskulud täies ulatuses A V kanda. Jätta A V menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
- A V ja A V abielust sündis xxx.a. tütar M V (t/l 7).
- Kostjal on kooselust RJsündinud XXX.a. poeg A V ja XXX.a. tütar E V (t/l 53). Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
- 03.05.2011.a. esitas A V M V seadusliku esindajana Harju Maakohtusse hagi, milles palub välja mõista A V elatist hageja ülalpidamiseks summas 337,75 krooni kuus + tulumaks alates 2009.a. maikuust, mil kostja lõpetas elatise maksmise oma alaealise tütre ülalpidamiseks. 31.01.2012.a. toimunud kohtuistungil vähendas hageja hagetavat elatist 250.- euroni kuus ja palus elatise välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
- M V ülalpidamiskulud kuus moodustavad hageja väidetel summa 675,49 eurot ja koosnevad kulutustest eluasemele 80.- eurot, toidurahast 165.- eurot, kulutustest transpordile 6,71 eurot, sidekuludest 20.- eurot, kulutustest tervishoiule 20.- eurot, hügieenitarvete ostmise kulust 20.- eurot, kulutustest koolikohustuste täitmisele 30.- eurot, kulutustest riiete ja jalanõude ostmisele 150.- eurot ja kulutustest huviringides ja keelteõppes käimisele, milliste hind on võrreldes hagi esitamise ajaga veelgi kasvanud.
- Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena M V sünnitunnistuse, A V palgatõendi, MTÜ „V “ teatise 1 kuu õppemaksu suurusest, OÜ N arve, Keeltekooli „IDT“ tõendi, M V prilliretseptid, A V pangakonto väljavõtted ja 2010.a. tuludeklaratsiooni, Sotsiaalkindlustusameti tõendi M V makstava lastetoetuse kohta, kinnistusraamatu elektroonilise väljatrüki, OÜ TT tõendi M V osavõtu kohta inglise keele kursustest ja selle maksumuse kohta, Tallinna SK tõendi M V osalemise kohta saksa keele kursustel ja selle maksumuse kohta. Kostja vastuväited ja põhjendused. Lk 2
(7)- Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt hagile ei ole ta nõus hageja poolt nõutava elatise summaga, sest peab seda liialt suureks. Kostja väidetel on ta töötu ja seetõttu polegi ta saanud elatist maksta. Lisaks M V on kostjal veel 2 last – XXX.a. sündinud poeg A V ja XXX.a. sündinud tütar E V. Kohtuistungile kostja ei ilmunud.
- Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja A V ja E V sünnitunnistused ja Eesti Töötukassa teatise, et ta on töötuna arvele võetud . Hageja seisukoht kostja vastuse osas.
- Hageja väidetel valetab kostja kui väidab, et on töötu, sest alles 2012.a. jaanuaris, kui A V oma tütre M V kohtus, kinnitas isa lapsele, et töötab . Kohtuotsuse põhjendused.
- Tulenevalt asjaolust, et
- juulil 2010.a. jõustunud PkS § 230 järgi tunnistati seni kehtinud perekonnaseadus kehtetuks ning PkS § 231 järgi jõustus uus perekonnaseadus, mis laieneb PkS § 210 lg 1 järgi kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui selle seaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti ning asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, kohaldatakse PkS § 210 lg 2 järgi üldjuhul asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, tuleb juhul kui elatisehagi esitati enne
- juulit 2010.a. elatis välja mõista kuni
- juulini 2010.a. enne
- juulit 2010.a. kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel ja alates
- juulist 2010 tuleb PkS § 210 lg 1 järgi ülalpidamissuhtele kohaldada
- juulil 2010 jõustunud perekonnaseadust ning mõista elatis välja
- juulil 2010 jõustunud perekonnaseaduse sätete alusel. Osundatud seisukohale asus Riigikohus oma lahendis 3-2-185-
- Seega elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus nii nn vana perekonnaseaduse §-st 60 lg 1, mis kohustas vanemat oma alaealist last ülal pidama ja uue PkS § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on poolte alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja M V on. Vana PkS § 61 lg 2 kohaselt määrati elatise suurus kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Uue PkS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid. PkS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). Tulenevalt asjaolust, et alates 01.07.2010.a. kehtiva PkS § 99 kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealiste laste ülalpidamiseks, vaid PkS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab kostja kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lk 3
(7)Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus nii vana PkS § 70 lg 2 sätestatust, mille kohaselt võib kohus hageja nõudel elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolud ning uue PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
- Kohus kontrollib kõigepealt kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-21-33-11 p 18 Riigikohus. Hageja väitel ei ole kostja andnud hageja ülalpidamiseks elatist alates 2009.a. maikuust ja hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt ka ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist. Kostja nimetatud asjaolu vaidlustanud ei ole, vaid väidab, et tal pole tööd ja raha millest oma lapse ülalpidamiskohustust täita. Kohus on seisukohal, et eeltooduga on leidnud tõendamist, et kostja on jätnud täitmata oma alaealise lapse ülalpidamiskohustuse, mis on aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega.
- Järgmisena kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Tulenevalt Riigikohtu lahendi 3-2-1-37-11 p 12 peab kohus kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, sest hageja nõuab kostjalt elatist suuremas summas kui minimaalne määr. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 675,49 eurot ja koosnevad kulutustest eluasemele 80.- eurot, toidurahast 165.- eurot, kulutustest transpordile 6,71 eurot, sidekuludest 20.- eurot, kulutustest tervishoiule 20.- eurot, hügieenitarvete ostmise kulust 20.- eurot, kulutustest koolikohustuste täitmisele 30.- eurot, kulutustest riiete ja jalanõude ostmisele 150.- eurot ja kulutustest huviringides ning keelteõppes käimisele, milliste hind on võrreldes hagi esitamise ajaga kasvanud, samuti taskuraha ja raha vaba aja veetmiseks. Kostja oma tütre ülalpidamiskulusid vaidlustanud ei ole, vaid on väitnud, et hagetav elatis on liiga suur. Arvestades asjaoluga, et A V ja A V tütar M V on käesoleval ajal 16-aastane ning hinnates hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida TsMS 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks poolte alaealise lapse ülalpidamisel tuleb pidada järgmisi kulusid: - eluaseme kasutamisega seotud kulutused 80.- eurot. Hinnates hageja poolt esitatud A V pangakonto väljavõtet, millest nähtub kui suurtes summades teeb hageja ülekandeid KÜ-le XXX, AS-le TK, AS-le STV ning AS-le EE – asub kohus seisukohale, et kuna laps kasutab eluruumis kus ta elab nii vett, elektrit, soojusenergiat kui ka Lk 4
(7)- - - - - - kaabeltelevisiooni teenuseid, on põhjendatud tema eluasemekuluks arvestada 80.eurot kuus, sest alaealine elab koos oma emaga eluruumis Xxx ; söögiraha 150.- eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu ja sööb kodus, on üldtuntud asjaolu. Kohus peab piisavaks toidurahaks 16-aastasele lapsele kuus 150.- eurot arvestusega, et laps toitub 2-liikmelises perekonnas ning, et lisaks tavapärastele toiduainetele vajab laps ka puuvilju, mahla, maiustusi jne, mida tuleb samuti arvestada lapse toiduraha hulka; transport 6,71 eurot. Arvestades asjaoluga, et laps käib erinevates huvialaringides ning kasutab ka muudeks sõitudeks Tallinnas ühiskondlikku transporti, milleks on vaja osta kuukaart, on 6,71 eurot põhjendatud transpordikulu M V ülalpidamisel; sidekulu 20.- eurot . Kohus leiab, et 20.- eurot on mõistlik kulu 16- aastase tütarlapse mobiiltelefoni kasutamisega seotud kulutuste kandmisel; kulutused seoses tervishoiu ja hügieeniga 40.- eurot. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada asjaolu, et iga inimene vajab aegajalt ravimeid ja vitamiine ning igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kohus asub seisukohale, et 40.- eurot kuus on piisav ja põhjendatud kulu nimetatud kuluartiklite eest tasumiseks arvestades sellega, et laps elab kliimas kus esineb sageli viirus- ja külmetushaigusi ning enda hügieeni eest hoolitsemine on samuti vajalik; kulutused koolitarvete ostmisele ja koolikohustuse täitmisele 30.- eurot - Kohus on seisukohal, et arvestades asjaoluga, et M V käib koolis, milleks on talle vaja osta kantseleitarbeid, töövihikuid, teatmeteoseid ning kindlasti ka ilukirjanduslikke teoseid, on põhjendatud arvestada nimetatud kulutusteks lapsele 30.- eurot kuus; riiete ja jalanõude ostmiseks tehtavad kulutused summas 75.- eurot Kohus asub seisukohal, et asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et noor 16aastane tütarlaps soovib sageli uuendada oma garderoobi ning, et M V elab kliimavööndis kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud kuluks lapsele riiete ja jalanõude ostmiseks kuus on 75.- eurot; muud vältimatud püsikulud, s.h. vaba aja veetmise kulu + taskuraha + huvialaringides käimise kulu 248,75 eurot. Arvestades asjaoluga, et koolis käivatel lastel on üldteadaolevalt kulutused seoses sõpradega vaba aja veetmisega, klassi- ja kooliväliste üritustega, kooli ja/või klassiekskursioonidel käimisega, kultuuriürituste külastamisega jne, samuti, et 16-aastane tütarlaps vajab taskuraha ning, et esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt õpib M V inglise keelt OÜ-s TT, kus 8 kuud kestva keelekursuse maksumus on 700.- eurot (t/l 60), osaleb SK poolt korraldatavatel saksa keele kursustel, kus 4-kuulise kursuse maksumus on 365.- eurot (t/l 61) ning osaleb MTÜ- s „V “, kus õppemaksu suuruseks on 30.- eurot kuus (t/l 62), on M V põhjendatud kulu nimetatud kuluartiklitele kokku 248,75 eurot. Eeltoodust tulenevalt moodustab M V summas 650,46 eurot. põhjendatud ülalpidamiskulu kuus kokku 12. Tulenevalt asjaolust, et alates 01.07.2010.a. kehtiva PkS § 99 kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealiste laste ülalpidamiseks, vaid PkS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, Lk 5
(7)peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-33-11 p 20), kuulub kostjalt väljamõistmisele elatis suuruses 250.- eurot nagu hageja kohtuistungil palus kostjalt välja mõista. Kohus on seisukohal, et nimetatud suuruses elatis on vähem kui ½ põhjendatud lapse ülalpidamiskulust kuus, kuid hageja oli nõus suurema osa lapse ülalpidamiskulust enda kandma jätta, mis aga ei tähenda, et kostja ei peaks üldse elatist maksma nagu ta juba peaaegu 3 aastat teinud on. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole suuteline oma tütre ülalpidamiseks 250.eurot kuus elatist maksma ning seda vaatamata sellele, et tal on kooselust R V sündinud poeg A V ja tütar E V.
- Kohus on seisukohal, et tulenevalt vana PkS § 70 lg 2 ja uue PkS § 108 sätestatust on põhjendatud elatis välja mõista kostjalt ka tagasiulatuvalt, sest kostja ei ole tõendanud, et ta on oma lapse ülalpidamiskohustust täitnud ajavahemikul
- maist 2010.a. (1 aasta enne hagi esitamist) kuni
- maini 2011.a. (hagi esitamise kuupäev).
- maist 2010.a. – 30.06.2010.a. kuulub elatis väljamõistmisele A V kasuks 01.07.2010.a. M V kasuks tulenevalt kohtuotsuse p-s 9 märgitust. ja alates Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
- Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel M V poolt dokumentaalsete tõenditena esitatud A V palgatõendi ja tuludeklaratsiooni ning kinnistusraamatu elektroonilise väljatrüki, sest nii nagu kohus eespool märkis ei oma vanemate varaline olukord uue perekonnaseaduse järgi elatise väljamõistmisel tähendust. Menetluskulude jaotamine.
- Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude täielikult, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
- Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis esialgselt 337,75 eurot kuus , on käesoleva tsiviilasja hind 3039,75 eurot (9 x 337,75). Kohtunik: Lk 6
(7)Lk 7
(7)