15 kuu intressi tasumine on kostjale ebamõistlikult koormav. Kostja teeb hagejale kompromissi korras arvestada intressi kolme kuu ulatuses alates kohustuse rikkumisest kostja poolt. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja seisukoht kostja vastuse osas 2 Kahjustatud lepingupoolel on lepingu ülesütlemise õigus, mitte kohustus. Seetõttu ei saa väita, et hageja käitus ebamõistlikult, kuna hageja lepingu ülesütlemise võimalust ei kasutanud. Samuti selgitab hageja, et intressi arvestab hageja lepingu kehtivuse ajal igal juhul, olenemata sellest, kas laenusaaja tasub lepingujärgseid makseid tähtaegselt või mitte. Sanktsioonina lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamise eest arvestab hageja viivist. Kostja kompromisspakkumisega hageja ei nõustu ning pakub kompromissina võimalust koostada võlgnevuse tasumiseks maksegraafik. Kohtu põhjendused Nii hageja kui ka kostja on nõustunud kirjaliku menetlusega. Pooled on oma seisukohad ja vastuväited esitanud kohtule kirjalikult. Kompromissile pooled ei ole jõudnud. Kohus leiab, et asja võib lahendada kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel. Puudub vaidlus, et Swedbank AS ja MM on 14.12.2007 sõlminud käenduseta väikelaenulepingu nr XXX (t lk 10-13) ning 03.03.2007 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (t lk 19-20). Samuti puudub vaidlus, et laenulepingust tulenevad kohustused ja õigused läksid MM surma järel üle kostjale. Kostja ei ole lepingute sõlmimist ega maksetega võlgnevusse jäämist vaidlustanud. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Hageja ja laenuvõtja vahel 14.12.2007 sõlmitud laenulepingust nr XXX ja 03.03.2007 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.
Võlaõigusseaduse (
) § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja ja laenuvõtja on 14.12.2007 lepingus kokku leppinud intressimääras 19% aastas ning 03.03.2007 lepingus kokku leppinud intressimääras 16% aastas.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue kostja vastu on 3 331,25 eurot, millest põhiosa 2 594,61 eurot, intress 489,80 eurot ja viivis 246,84 eurot, võlgnevuse tõendamiseks on hageja esitanud võlgnevuse arvestused (t lk 14-16 ja 21-31). Kostja tunnistab põhinõuet ja viivist nõutavas ulatuses, mistõttu kohus loeb tuvastatuks põhivõlgnevuse ja viivise olemasolu ning nende ulatuse TsMS § 231 lg 2 alusel. Poolte vahel on vaidlus selle osas, kas lepingu ülesütlemine oli hea usu põhimõttega vastuolus ning kas sellest tulenevalt on õigustatud sellises suuruses intressi nõudmine. 3 Hageja saatis laenuvõtjale ja kostjale 27.04.2010 lepingu ülesütlemise kirjad (t lk 17-18), tähtajaga kustutada väikelaenu lepingust ja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus hiljemalt 12.05.2010, hoiatades, et juhul kui võlgnevusi ei kustutata, loetakse lepingud ennetähtaegselt lõppenuks. 12.08.2010 ütles hageja väikelaenu lepingu üles. Püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu luges hageja ülesöelduks 24.11.2009.
lg-te 1 ja 2 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Käesoleval juhul on lepingute näol tegu tarbijakrediidilepingutega.
tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 kohaselt krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kohus nõustub hagejaga selles, et lepingu ülesütlemine on kahjustatud lepingupoole õigus, mitte kohustus. Seda õigust tuleb aga
lg 3 kohaselt kasutada mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ülesütlemiseks õigustatud isik ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Laenuvõtja MM suri XXX ning alates sellest ajast tekkis ka võlgnevus. Hageja ütles väikelaenulepingu üles 15 kuud hiljem. Kohtul tuleb hinnata, kas hageja on kasutanud oma õigusi mõistliku aja jooksul. Mõistlikkuse hindamisel tuleb
lg 2 kohaselt arvestada võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Ühe asjaoluna on võimalik arvestada lepingu kestvust. Laenulepingust tulenev võlgnevus tuli tasuda 48 kuu jooksul, 15 kuud nimetatud perioodist oldi laenu tagasimaksetega võlgnevuses. Kohtu hinnangul on tegu laenu tagasimaksmise perioodi arvestades ebaproportsionaalselt pika ajaga. Samuti oli hageja teadlik laenuvõtja surmast, samuti asjaolust, et kostja ei soovi lepingut jätkata. Kohus asub seisukohale, et hageja ei kasutanud ülesütlemisõigust mõistliku aja jooksul. Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas ning millises ulatuses on põhjendatud intresside vähendamine. Laenulepinguga on kokku lepitud intressimäär 19% aastas. Intressi arvestatakse kogu lepingu kehtivuse aja. Kuivõrd kohtu hinnangul ei kasutanud hageja ülesütlemisõigust mõistliku aja jooksul ning selle tulemusena sissenõutav intressisumma kasvas, on põhjendatud vähendada maksmisele kuuluva intressi suurust. Kohus peab põhjendatuks lähtuda asjaolust, et laenuvõtjaga seotud teise lepingu, s.o püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, luges hageja ülesöelduks 24.11.2009, seega 6 kuud pärast võlgnevuste tekkimist. Kohtu hinnangul võib seda pidada mõistlikuks ajaks, arvestades ka seda, et laenulepingust tulenevad kohustused läksid üle pärimise teel, pärimismenetlus aga ei pruugi olla kiire menetlus. Seetõttu peab kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetava intressi suurust. Kostjal tuleb tasuda laenulepingust nr XXX tulenevalt tasumata põhivõlgnevuselt 1 902,32 eurot intressi perioodi 15.05.2009-24.11.2009 eest. Väljamõistetava intressi summaks on 195,60 eurot. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 3 037,05 eurot, millest põhivõlg 2 549,61 eurot, intress 198,02 eurot ja viivis 246,84 eurot, samuti viivise
lg-s 1 sätestatud määras alates 07.06.2011 kuni põhinõude 2 549,61 eurot täieliku tasumiseni. 4 Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1. Kohus rahuldas hageja nõude 91,16% ulatuses. Kohus peab õiglaseks jaotada menetluskulud sama proportsiooni alusel, jättes 91,16% menetluskuludest kostja kanda ja 8,84% hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Meelis Eerik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.