← Eesti

2-11-51320/36

Obsah (6)§ 23§ 2§ 8§ 142§ 217§ 100

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtumääruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 17. august 2012.a. Tallinn Tsiviilasi NL’e kaebus Tal

) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 20.10.2011.a. otsuse peale täiteasjas nr. XXX(I köide t/l 5-10, 286-288). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja 29.09.2011.a. kaebuse (I köide t/l 21-22, 255). Kohtule on ka esitatud avaldaja 09.10.2011.a. kaebus kohtutäituri poolt vara enampakkumise korraldamise õigusvastasuse kohta (I köide t/l 11-13 ja 82-84), kaebus kohtutäituri poolt riiklikust pensionist kinnipidamise akti tegemise kohta (I köide t/l 14-15 ja 78-79) ning 09.10.2011.a. kaebus täitekulu väljamõistmise otsuse 29.09.2011.a. peale (I köide t/l 16-17 ja 80-81). Kuna kohus kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 29.09.2011.a. kaebusest (I köide t/l 21-22, 255). Nimetatud kaebuses avaldaja leiab, et tal pole sissenõudja ees võlga ja täitemenetluse alustamine ning läbiviimine on alusetu ega ei tulene seadusest. 2 Hoopis sissenõudjal on võlg avaldaja ees summas 350 000 krooni ning avaldaja teostab sissenõudja suhtes iseseisvalt tasaarvestust igakuiste kommunaalmaksete arvelt. Tasaarvestus ei ole veel lõppenud. Samuti pole avaldaja palunud kohtutäituril hinnata ja müüa oma vara. Kohtutäituri tegevus avaldaja vara allahindamisel on õigusvastane. Avaldaja taotles kaebuses tunnistada kohtutäituri tegevus tema vara allahindamisel õigusvastaseks, tühistada hagide tagamine keelumärke äravõtmisega XXX kinnistult ning jätta XXX kinnistu alla hindamata. 8.

§ 23

lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul.

§ 2

lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks muuhulgas jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja suhtes on alustatud täitemenetlust nr. XXX sissenõudja 25.05.2012.a. avalduse (I köide t/l 165-166) ja täitedokumendi – Tallinna ringkonnakohtu 25.03.2010.a. kohtumääruse tsiviilasjas 2-08-9275 (I köide t/l 168) alusel. Eelpool nimetatud Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2010.a. määrusega mõisteti avaldajalt sissenõudja kasuks välja menetluskulu 9 250 krooni. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmete kohaselt jõustus viidatud kohtumäärus 13.04.2010.a. (II köide t/l 18). Vaidlust ei ole ka selles, et avaldajale on 25.05.2010.a. täitmisteade kätte toimetatud 01.06.2010.a. (I köide t/l 169). Seega on antud juhul täitemenetluse alustamise tingimused täidetud (on olemas täitmisavaldus ja täitedokument). 9. Kohus asub seisukohale, et käesoleva juhul puuduvad alused täitemenetluse lõpetamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium märkis juba 16.10.2002.a. lahendis nr. 3-2-1-119-02, et „Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (

§ 23

lg 3), kuid ta ei pea kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid.“ Samas lahendis märkis Riigikohus, et „Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust“. Avaldaja vastuväited selle kohta, et sissenõudjal puudus õigus avaldaja suhtes kohtuse pöördumiseks või et avaldaja teostab omaalgatuslikult väidetavalt tasaarvestust igakuiste kommunaalmaksete ja väidetava AS Maardu Elamu poolse võlgnevuse (350 000,00 krooni) vahel, ei ole kohtutäiturile aluseks käesolevas täiteasjas võla mitte sissenõudmiseks. Kohus selgitab, et muuhulgas võib täitemenetluse lõpetada kohtulahend, millega täitedokument on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks, samuti lõpetatakse täitemenetlus põhjusel, et avaldaja on sissenõutava summa tasunud. Täitemenetlus võib lõppeda ka tasaarvestusega, kui avaldajal on sissenõudja vastu samaliigiline nõue, mis on muutunud sissenõutavaks ja kui tasaarvestuse kaudu saab sundtäitmisel oleva nõude lugeda sundtäidetuks. Menetluse lõpetamiseks ei anna alust aga mitte igasuguse väidetava võlanõude esiletoomine avaldaja poolt, vaid täitemenetluses on vajalik, et avaldajal esinev nõue oleks vormistatud täitedokumendina, sest kohtutäituril ei ole võimalik avaldajal esineva nõude põhjendatust kontrollida. Avaldaja omaalgatuslik tasaarvestus ei ole käsitletav täitedokumendi täitmisena. Kohtutäitur ei saa jõustunud kohtulahendi täitmisel muutuda täiendavaks õigustmõistvaks organiks, tal on vaid kohustus kontrollida menetluse alustamiseks ja läbiviimiseks vajalike vormiliste aluste so täitmisdokumendi ja täitmisavalduse olemasolu. Käesoleval juhul on kohtutäitur õigustatutult leidnud, et alus täitemenetluse alustamiseks oli olemas. Seega oli täitemenetluse alustamine õiguspärane. Kohtul puuduvad andmed, et Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2010.a. määrus tsiviilasjas 2-08-9275 oleks teistmise korras tühistatud või oleks sundtäitmine täiteasjas XXXtunnistatud lubamatuks. Avaldaja ei ole täiturile ega kohtule esitanud tõendeid, mille kohaselt ta oleks Tallinna Ringkonnakohtu määrusega temalt väljamõistetud võlgnevuse 3 tasunud. Ka ei ole täidetavas kohtulahendis väljendatud õiguslike seisukohtade suhtes kohtupraktika muutumine täitemenetluse lõpetamise aluseks. Kohtutäitur on antud juhul avaldajale nimetatud asjaolusid oma vaidlustatud lahendis selgitanud. 10. Avaldaja on kaebuses kohtutäiturile palunud vabastada talle kuuluv kinnistu aresti alt.

§ 8

järgi on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kohtutäituri kohustus kinnisasi arestida ja lasta kinnistusraamatusse kanda kinnistu keelumärge tuleneb

§ 142lg 1.

Täitetoimikust nähtub, et kohtutäitur arestis avaldaja kinnistu 07.10.2010.a. ning avaldaja sai nimetatud kinnisasja arestimise akti kätte 11.10.2010.a. (I köide t/l 194-199).

§ 217

lg 6 kohaselt juhul, kui menetlusosaline ei esita kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kaebust kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks vaidlustanud kinnisasja arestimist

§ 217sätestatud tähtaja jooksul.

Seega ei saa avaldaja käesoleval ajal tugineda sellele, et kohtutäitur on kinnistu arestinud ebaseaduslikult. Kuivõrd käesoleval juhul puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks, puudub alus ka kinnistu arestist vabastamiseks. 11. Kohus ei nõustu avaldajaga ka selles, et kinnistu allahindamine oli käesoleval juhul õigusvastane. Täitetoimikust nähtub, et 16.11.2010.a. arestitud kinnistu enampakkumine täiteasjas XXX nurjus (I köide t/l 226). Kohtutäitur sai sissenõudjalt 23.09.2011.a. taotluse, milles sissenõudja soovis uue kordusenampakkumise korraldamist ning arestitud vara alla hindamist (I köide t/l 252).

§ 100

lg 5 järgi toimub kordusenampakkumine esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt avaldaja ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast. Kohtutäitur on mõlemaid menetlusosalisi kirjalikult teavitanud allahindamistoimingu läbiviimisest ning võimaldanud esitada oma kirjalikud seisukohad (I köide t/l 250-252). Kohtutäitur on avaldajale kuuluva kinnistu arestinud 07.10.2010.a. ja väärtuseks hinnanud 110 000 krooni ehk 7 030,28 eurot (I köide t/l 194). Avaldaja kinnistu on alla hinnatud 29.09.2011.a. 7 030,28 eurolt 5 273 eurole ehk 25% eelmise enampakkumisega võrreldes (I köide t/l 253). Kokku on kinnistu hinda alandatud üldse 25%. Seega on kohtutäituri poolt kinnistu allahindamine 29.09.2011.a. kooskõlas seaduses sätestatud arestitud vara allahindamise määra ja tingimustega, ka on küsitud vara allahindamise läbiviimiseks avaldaja ja sissenõudja seisukohti. Kohtu hinnangul on kinnistu allahindamine toimunud kooskõlas täitemenetluse seaduses sätestatud tingimustega.

  1. Kõige eelpooltoodu alusel, asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldaja kaebuse rahuldamiseks alused puuduvad. Avaldaja ei ole põhistanud ühegi tõendiga, et võlgnevus oleks sissenõudjale makstud, sundtäitmine oleks tunnistatud lubamatuks või esineks muid täitemenetluse lõpetamise tingivaid asjaolusid, mis annaks aluse lõpetada täitemenetlus ning avaldaja vara arestist vabastada.
  2. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
  3. TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama paragrahvi lõike 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud avaldaja kanda. 4
  4. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
  5. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et avaldaja esitas kohtusse kaebuse kohtutäituri otsusele, mis on hagita asi TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt, on tsiviilasja hinnaks 319,56 eurot. Ann Meriluht Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.