2)1) Vara välistamise tagajärgedest (
Samuti ei ole pankrotimenetluses tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid.
lg 1 kohaselt on massikohustusteks pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused.
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks menetluskulud, ajutise halduri tasu, halduri tasu, pankrotitoimkonna liikmete tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ning
Rahaliste vahendite algjääk pankroti väljakuulutamisel moodustas 0,00 eurot. AS H (AS T) on kohtu deposiiti tasunud kokku 45 000 krooni, millest
alusel ajutise halduri töötasu ja kulutuste katteks 15 000 krooni ning
27.06.2007 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul anti haldurile nõusolek AS H (AS T) poolt kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks tasutud 30 000 krooni kasutamisega pankrotimenetluse kulude katteks. Harju Maakohtu 15.08.2007 kohtumääruse alusel kanti pankrotimenetluse kulude katteks tasutud summa 30 000 krooni võlgniku arveldusarvele. 2)2) Kulud ja väljamaksed võlgniku pankrotimenetluses: 2)2)1) Ajutise pankrotimenetluse kulud koos tasumisele kuulunud maksudega moodustasid kokku 595,43 eurot ning on tasutud Kohtute Raamatupidamiskeskuse poolt vastavalt Harju Maakohtu 18.01.2007 kohtumäärusele kohtu deposiiti tasutud rahast. 2)2)2) Pankrotimenetluse kulude ja massikohustuse summa ajavahemikus 18.01.2007 kuni 07.05.2012 moodustab kokku 4623,06 eurot, mis koosneb järgmistest pankrotivarast jooksvalt tasutud kulutustest: Nr Kulu Alus Summa EUR 1 XXX 2 3 4 5 KOKKU 4623,06 Pankrotivarast tasutud kulud on läbi vaadatud ja heaks kiidetud võlausaldajate poolt 13.10.2010 üldkoosolekul. 2)3) Pankrotivarast tasumata kulud.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 5 kohaselt makstakse haldurile tavapäraselt tasu alammääras.
Halduri taotlusel määrab kohus halduritasu büroole. Võlgniku pankrotihaldurile väljamakstav tasu oleks alammääras summas 635,33 eurot, millele lisandub käibemaks 127,07 eurot. Arvestuskäik tasu alammääras: 20% 3176,64 eurost on kokku 635,33 eurot. Haldur lähtub tasu arvutamisel alljärgnevast arvestusest: laekumised pankrotimenetluses ja pankrotivara hulka arvatud raha kokku on olnud summas 3176,64 eurot. Kuna pankrotimenetluse rahaliste vahendite jääk ei võimaldada tasuda haldurile tasu alammääras, taotleb haldur kohtule tasu määramist alammäärast väiksemas summas ehk 470 eurot koos käibemaksuga. 3) andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta: võlgniku pankrotimenetluses puudub muu realiseeritav pankrotivara. 4) andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: võlgniku pankrotimenetluses esitati nõudeid kokku 1 926 165,42 krooni. 18.05.2007 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati võlgniku pankrotimenetluses nõudeid kokku 1 926 165,42 krooni 3
lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõuetena ning 188 881,65 krooni ulatuses
Haldur esitas 03.09.2007 Harju Maakohtule kinnitamiseks koostatud jaotusettepaneku. 17.09.2007 kohtumäärusega kinnitas Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku. Jaotusettepaneku kinnitamise määrusele vastuväiteid ei esitatud. Võlgniku pankrotimenetluses väljamakseid teostatud ei ole. Nr Nimi Tunnustatud Tunnustatud Järk Väljamaks EUR nõue EEK nõue EUR 1 XXX 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 KOKKU 1 926 165,42 123 104,43 0,00 5) iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Tunnustatud Väljamaks Jäänud saamata EUR Nr Nimi nõue EUR Järk EUR 1 XXX 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 KOKKU 123 104,43 123 104,43 Tunnustatud nõuetest kokku on võlausaldajatel jäänud saamata 123 104,43 eurot. 6) andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja võlgniku võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsusest. Vastavalt
lg 2 seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga, samuti juriidilisest isikust võlgniku tegevuse juhtimises ja majandustegevuse korraldamises. Haldur on juhtinud juriidilist isikut ja vastavalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsusele juriidiline isik lõpetada on toimunud tegevuse lõpetamine, pankrotivara moodustamine, säilitamine ja valitsemine. Pankrotimenetluse suurimate toimingutena võib ära tuua eelkõige halduri tegevuse seoses pankrotivara moodustamisega, s.h tsiviilasja nr 2-09-68813 ettevalmistamisega seotud 4
sätestatud aruande ja
lg 1 ning
kohased aruanded, andnud jooksvalt võlausaldajatele informatsiooni pankrotimenetluse käigu kohta ja kooskõlastanud halduri tegevust võlausaldajatega; pidanud pankrotivara arvestust ja korraldanud võlgniku raamatupidamist pankrotimenetluses. Haldur on taotlenud võlgniku töötajatele Eesti Töötukassast hüvitist ning Eesti Töötukassa 02.04.2007 otsusega on rahuldanud võlgniku töötajate nõudeid kokku summas 100 879 krooni. Haldur on viinud läbi kõik muud vajalikud pankrotimenetluse toimingud ning esitab käesolevaga kohtule lõpparuande võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks. Haldur ei näe käesoleval ajal enam rohkem võimalusi pankrotivara suurendada. 7) andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta. Pankrotihaldur on võlgniku pankrotimenetluses esitanud kaks hagiavaldust: 7)1) võlgniku hagi RAOÜ vastu seoses õigusliku aluseta saadu tagastamise nõudega, hagihinnaga 1 333 914,48 krooni (Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2-07-59947). Harju Maakohtu 05.10.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-37863 lõpetati aga RAOÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata ning RAOÜ on äriregistrist kustutatud Harju Maakohtu 05.10.2009 kohtumääruse ja ajutise halduri poolt esitatud avalduse alusel. 7)2) Pankrotihaldur on esitanud peale RAOÜ pankrotimenetluse raugemist hagi IL ja HK vastu solidaarses nõudes kokku summas 1 333 914,48 krooni (Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2-0968813). Harju Maakohtu 23.11.2010 otsusega kinnitati võlgniku ja HK poolt kohtule esitatud kompromissleping, mille kohaselt võlgnik ja HK leppisid kokku, et HK tunnistab tsiviilasjas nr 5
Teade lõpparuande koostamisest Võlgnik pankrotimenetluses ja sellega tutvumise võimaluste kohta ilmus Ametlikes Teadaannetes 07.05.
) § 157 p 5 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb lõpparuande kinnitamisega (§ 163).
lg 3 sätestab, et kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. Pankrotihaldur on esitanud lõpparuande. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtpäev oli 17.05.2012. Eeltoodust tulenevalt on kohtul vastavalt
§-le 163 lg 3 õigus otsustada lõpparuande kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine. 6
lg 1 p 2 sätestab, et haldur esitab pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. Pankrotimenetluses on müüdud pankrotivara. Pankrotivarast ei ole jätkunud raha väljamaksmiseks jaotiste alusel. Seetõttu esineb vaatamata
Pankrotihaldur on lõpparuande õigesti
lg 1 punkti 2 kohaselt kohtule esitanud.
lg 2 sätestab: „Lõpparuandes märgitakse: 1) andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta; 2) andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta; 3) andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa; 4) andmed iga pandieseme müügist saadu kohta; 5) andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta; 6) andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel; 7) iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud; 8) andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada; 9) kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused; 10) muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. Lõpparuanne kajastab
lg-s 2 sätestatud andmeid.
lg 3 sätestab, et haldur peab lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Pankrotihaldur on lõpparuandes välja toonud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei olnud kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu.
lg 4 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgnik likvideeritakse, lisatakse lõpparuandele lõppbilanss. Lõpparuandele on lisatud lõppbilanss.
lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 2.3.
lg 4 sätestab: „Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.“ Kohus märgib lähtudes lõpparuandes avaldatust kohtumääruse resolutsioonis, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata.
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Kohus märgib, et kuna lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses tunnustatud nõuetele vastuväite esitanud, siis on käesolev kohtumäärus kooskõlas
§-ga 168 nimetatud nõuete osas täitedokumendiks. 2.4.
lg 4 sätestab: „Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu 7
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 2 sätestab, et halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Pankrotihaldur on taotlenud enda tasu kindlaksmääramist suuruses 470 eurot (s.h käibemaks). Pankrotihaldur palus tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotimenetluses on pankrotivara suuruseks 3176,64 eurot.
lg 1 esimene lause sätestab: „Halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot on 20% pankrotivarast.“ Seega on käesolevas asjas halduri tasu alammääraks 20% 3176,64 eurost, milleks on 635,33 eurot. Pankrotihaldur on taotlenud seega tasu määramist seaduses sätestatud alammäärast väiksemas ulatuses. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus kestnud viis aastat ning pankrotihaldur on teinud erinevaid toiminguid pankrotivara väljaselgitamiseks ja moodustamiseks, s.h esitanud kaks hagiavaldust. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kestust ja arvestades pankrotihalduri tegevust, mida on lõpparuandes kirjeldatud, on pankrotihalduri taotletud tasu suurus põhjendatud. Kohus ei pea halduri tasu kinnitamisel vajalikuks kuulata ära võlgnik ning võlausaldajate üldkoosolek, sest haldur taotleb tasu kinnitamist väiksemas summas kui seadusjärgne miinimummäär. Kohus peab halduri tasu taotlust põhjendatuks ning määrab pankrotihalduri tasu suuruseks 470 eurot, milline summa sisaldab käibemaksu. Pankrotihaldur tegutseb Osaühingu INC Partner (registrikood 11008111) ja haldur on taotlenud tasu määramist nimetatud äriühingule. Kohus määrab tasu Osaühingule INC Partner. 2.6.
lg 1 sätestab: „Lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kolme kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud.“ Pankrotihaldur on palunud kohtul kinnitada kulude 4623,06 eurot hüvitamise. Võlausaldajad on kulutuste tegemise 13.10.2010 heaks kiitnud. Pankrotihalduri kulutused on olnud kohtu hinnangul ilmselgelt vajalikud ja põhjendatud. Kohus kinnitab kulude hüvitamise halduri osundatud summas. 2.7.
lg 3 sätestab: „Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti.“ Pankrotihaldur on palunud enda vabastamist võlgniku pankrotihalduri kohustustest. Harju Maakohtu 16.03.2007 kohtumäärusega kinnitati võlausaldajate 20.02.2007 üldkoosoleku otsus lõpetada võlgnik ja likvideerida. 8
lg 3 sätestab: „Kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne ajutise halduri nimetamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.“ Pankrotihalduril on kohustus viia läbi võlgniku likvideerimine, mis tähendab seda, et haldurit ei saa vabastada kuni võlgniku äriregistrist kustutamiseni. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb võlgnik likvideerida ja teha toimingud võlgniku äriregistrist kustutamiseks. Kohus vabastab pankrotihalduri alates võlgniku äriregistrist kustutamisest. 2.8.
lg 5 sätestab: „Juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile.“ Pankrotihaldur on palunud kohtul määrata võlgniku dokumentide hoidjaks ARCHIVALI GROUP OÜ, kes on arhivaalide säilitamisteenust osutav isik. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ja määrab ARCHIVALI GROUP OÜ võlgniku dokumentide hoidjaks alates dokumentide temale dokumentide üleandmisest. Kuni dokumentide üleandmiseni ARCHIVALI GROUP OÜ-le vastutab dokumentide säilimise eest haldur. Kohtumäärus on allkirjastatud digitaalselt. Toomas Ventsli kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.