Obsah (8)

§ 1§ 31§ 22§ 86§ 85§ 91§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 14. august 2012.a kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-20054 Tsiviilasi Danske Bank A

) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. 7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. 8. Määrata MS ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki töötasuks 1 040 eurot, millele lisandub käibemaks 208 eurot, kokku 1 248 (üks tuhat kakssada nelikümmend kaheksa) eurot ja hüvitada ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks 42 (nelikümmend kaks) eurot. 9. Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda Julianus Inkasso OÜ poolt 06.06.2012 antud tagatise arvelt Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kokku 1 290 (üks tuhat kakssada üheksakümmend) eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabastada kaebuse tähtaegse esitamsie nõudest. Asjaolud Danske Bank A/S esitas 22.05.2012 avalduse MS pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevuse suuruseks 237 999,84 eurot. 23.05.2012 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. 06.06.2012 toimunud eelistungile võlgnik ei ilmunud, võlausaldaja jäi esitatud avalduse juurde. 06.06.2012 tasus Julianus Inkasso OÜ Danske Bank A/S eest kohtu tagatiste kontole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1 500 eurot. 07.06.2012 määrusega nimetas kohus MS ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Ajutise pankrotihalduri aruanne Oliver Ennok esitas 02.07.2012 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruandest nähtuvalt on võlgnik MS abielus HIS, hetkel elatakse lahus. Abieluvara lepingud sõlmitud 09.04.2003.a Saksamaal ning 10.01.2007.a ja 12.11.1007.a Eestis. Võlgniku kinnitusel ühisvara puudub. Võlgnikul on neli last, kellest üks on täisealine RA (sündinud XXX.

1. a)ning kolm alaealised S S (sündinud XXX.a), SP S (sündinud XXX.
2. a)ja S S (sündinud XXX.a). Võlgnik viibib lapsehoolduspuhkusel, töökoht puudub. Võlgniku vanemahüvitise periood lõppes juunis, võlgnik sai vanemahüvitist 748,52 eurot. Alates juulist on võlgniku sissetulekuks peretoetus 95,90 eurot ja lapsehooldustasu 38,35 eurot. Võlgnik plaanib võtta end Töötukassas töötuna arvele, kuid laekuva hüvitise summa ei ole hetkel teada. Võlausaldaja Danske Bank A/S pankrotiavalduse kohaselt oli võlgniku ja panga vahel sõlmitud kaks laenulepingut: 10.01.2007.a summas 203 303,95 eurot (lepingu nr XXX) ja 18.10.2007.a koos kaastaotlejaga Indrek S summas 159 779,12 eurot (lepingu nr XXX). Pankrotiavalduse kohaselt tekkisid võlgnikul lepingute täitmisega raskused 2009.a esimeses pooles, millest tulenevalt saatis pank võlgnikule 23.04.2009.a lepingute ülesütlemise avaldused ning ütles lepingud üles alates 08.05.2009.a. Võlgniku selgituste kohaselt ilmnesid makseraskused 2009. Võlgnik töötas varasemalt OÜ-s TT, kuid koondati. 04.08.2008.a asus võlgnik sekretär-assistendina tööle AS-i KPK , kuid võlgniku töötasu (bruto töötasu 12 382 krooni) oli oluliselt väiksem varasemast sissetulekust (võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on igakuiselt laekunud juhatuse liikme tasud jäänud vahemikku 25 000-65 000 krooni, lisaks on võlgniku kontole osaliselt laekunud ka abikaasa töötasud). Lisaks tekkisid võlgniku selgituste kohaselt ka AS-il KPK raskused, millest tulenevalt töötas võlgnik perioodil 01.01.-31.03.2010.a 6 191 kroonise brutotasu eest. 20.12.2010.a lõpetati võlgniku tööleping, kuna äriühing läks pankrotti. Täiendavalt on võlgniku isiklikus elus toimunud 2 muutused (lapse sünd 2011.a ja abikaasast lahku kolimine), mis on võlgniku majanduslikku olukorda veelgi raskendanud ning tekitanud juurde täiendavaid kulutusi. Kuni käesoleva ajani on võlgniku sissetulekuks olnud peretoetus ja vanemahüvitis, millest viimase laekumine on äsja lõppenud. Eelnevast tulenevalt ei ole võlgnikul olnud võimalik täita laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Võlgniku selgituste kohaselt oli võlgniku abikaasa ja Danske Bank A/Si vahel sõlmimisel kokkulepe, mille kohaselt peale vara müümist täitemenetluses pidanuks kustutatama ka võlgniku kohustus panga ees. Eelnevast tulenevalt on võlausaldaja pankrotihoiatus ja pankrotiavalduse esitamine võlgnikule tulnud ootamatult. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku ainsaks reaalseks varaks pensionifondi osakud ning igakuise sissetulekuna peretoetused, millest ei ole ülalpeetavate korral tulenevalt TMS § 132 võimalik kinnipidamisi teostada. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku kohustuste maht 238 125,7 eurot. Ajutise halduri hinnangul võib esineda vara tagasivõitmise võimalusi seoses võlgniku lähikondsetega seotud tehingutega - võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on võlgnik sooritanud makseid korduvalt AS (S, võlgniku abikaasa ema), tütardele RA ja SS. Selgitamist vajavad võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtuvad kanded märkega „laen“ võlgniku abikaasaga seotud äriühingutele E OÜ (registikood XXX) summas 28 400 eurot (2011.a. makse) ja R OÜ (registrikood XXX) summas 7 075,74 eurot (2009 ja 2011.a. maksed). Võlgniku selgituste kohaselt on tegemist laenu tagasimaksetega äriühingutele ning kohustusi käesoleval ajal äriühingute ees enam ei ole. Kuivõrd võlgniku pangakontole on mingil määral laekunud ka võlgniku abikaasa töötasu, mis vastavalt abieluvaralepingule on kummagi abikaasa lahusvara, siis on täpsemate tagasivõitmise võimaluste tuvastamiseks vaja analüüsida ka kumma abikaasa rahalistest vahenditest kandeid on tehtud. Täiendavat selgitamist vajavad ka võlgnikule kuulunud kinnistu asukohaga XXX, võõrandamise asjaolud. Võlgnik on 16.05.2007.a võõrandanud kinnistu AS (S ). Tehingu täpsemad asjaolud ning kinnistu müügihind on ajutisele haldurile teadmata. Kinnistu on täitemenetluse käigus juba ka edasi võõrandatud. Samas on antud vara võimalik tagasi võita ainult juhul, kui ostja oli võlgniku lähikondne, mille kohta halduril andmed puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, tuleb pankrot välja kuulutada. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus kohtul määrata pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2 000 eurot. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu ja hüvitada vajalikud kulutused. Võlausaldaja vaidles vastu ajutise halduri pakutud deposiidisummale ja leidis, et võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleks pankrotimenetluse kulude katteks määrata 1 500 eurot. Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastu ei vaielnud. Võlausaldaja väljendas nõusolekut, et ajutise halduri tasu ja kulutused kaetakse tema poolt antud tagatise arvelt. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja MS pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (

) §-ga 31 lg 6 Oliver Ennoki.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnik ei ole nimetatud asjaolule vastu vaielnud.

§ 31lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi 238 125,70 eurot. Võlgniku reaalseks 3 varaks on pensionifondi osakud ning igakuise sissetulekuna peretoetused, millest ei ole ülapeetavate korral võimalik kinnipidamisi teostada. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku hooletu finantskäitumine, kuivõrd võlgnik on võtnud suures summas laenu arvestamata seejuures piisavalt töökoha ja sissetuleku kaotamise võimalusega. Ajutine haldur on tuvastanud võimalikke vara tagasivõitmise võimalusi seoses võlgniku lähikondsetega seotud tehingutega, kuid need vajavad pankrotimenetluse käigus täpsemat analüüsi. 04.07.2012 määrusega tegi kohus MS pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda MS pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1 500 eurot 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates kohtu tagatiste kontole. Julianus Inkasso OÜ on Danske Bank A/S eest 09.07.2012 tasunud kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulude katteks 1 500 eurot. Kohus leiab, et kuna Marge Sel ei ole vara olemasolevate kohustuste täitmiseks, siis nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kohus soostub ajutise halduri arvamusega, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Kuivõrd võlausaldaja poolt antud tagatise näol on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et MSon kohustatud kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust.

§ 85

lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara ja kohustuste nimekirja. Kooskõlas

§-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel MS trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

§ 91

lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 040 eurot, millele lisandub 4 käibemaks 208 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 42 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud.

§ 150

lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, et võlausaldaja on andnud nõusoleku ajutise halduri tasu ja kulutuste kandmiseks tema poolt antud tagatise arvelt, tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda Julianus Inkasso OÜ poolt 06.06.2012 Rahandusministeeriumi tagatiste kontole viitenumbriga 3100057358 selgitusega „ajutise halduri tasu tsiviilasjas 2-12-20054“ antud tagatise summas 1 500 eurot arvelt Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1 290 eurot. Viivi Villemson 5