KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-12-6129 Tsiviilasi Raino Verliin

) § 378 lg-st 4 ei oleks tagatud võlgniku ehk hageja suhtes kohaldatavad minimaalsed võimalikud abinõud summa sissenõudmisel; 5) ei ole poolte vahel vaidlust elatisraha suuruse üle, vaid väidetavate kooli- ja treeningtasude hageja poolt maksmise üle. Kuivõrd kostja poolt tellitud teenused ei kuulu kooli- ja treeningtasude alla, ei ole kostja määruskaebuses toodud viited kompromissi sõlmimise tingimustele ja elatisraha suurusele asjakohased. Samuti on tõendamata kostja väide, justkui hageja oleks korduvalt hilinenud kooli- ja treeningtasude eest maksmisega. Hageja pole kunagi hoidunud kõrvale nimetatud tasude maksmisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
2. veebruari 2012 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks. 3
3. Asja materjalide kohaselt on kohtutäitur Reet Rosenthal algatanud hageja suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 186/2012/30) kostja avalduse alusel XXX,XX euro sissenõudmiseks (tl 15-16). Hageja esitas sundtäitmiseks lubamatuks tunnistamise hagi, milles palus tunnistada tema suhtes sundtäitmine täiteasjas nr 186/2012/30 lubamatuks XXX,XX euro ulatuses. Ühtlasi palus hageja peatada hagi tagamiseks täitemenetlus täiteasjas nr 186/2012/30 kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rahuldas õigesti hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 186/2012/30 kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. 7.

§ 377

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

§ 381

lg 2 sätestab, et hagi tagamise avalduses tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistada. Hageja on hagi tagamise avalduses põhistanud nii nõuet, mille tagamist soovitakse, kui ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on vaidlustatud määruses vastavad põhistused märkinud. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et täitemenetluse jätkamine olukorras, kus on vaidlustatud sundtäitmine, oleks hageja suhtes ebaõiglane ning antud juhul ei kaasne täitemenetluse peatamisega kostja jaoks pöördumatuid negatiivseid tagajärgi. Samas aga täitemenetluse jätkamine võib tuua menetlusosalistele täiendavaid kulusid seoses sellega, et võib tekkida tagasitäitmise olukord. 8. Vastavalt

§ 378

lg 1 p-le 6 on hagi tagamise abinõuks täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Antud juhul on esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning maakohus on õigesti hagi tagamise abinõuna

§ 378

lg 1 p 6 alusel kohaldanud täitemenetluse peatamist.

§ 378

lg 4 esimese lause järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et kohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu on sobiv ja proportsionaalne ning kooskõlas

§ 378lg-s 4 sätestatuga.

Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 4 Viivi Tomson