2-11-39495/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-39495 Tsiviilasi Tartu Elamuhalduse AS-i hagi Heili Ööpiku vastu 350,16 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 350,16 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. märtsi 2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Heili Ööpiku apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): XXXXXXXXXXX) Heili Ööpik (isikukood Vastustaja (hageja): Tartu Elamuhalduse AS, esindaja Rein Pärtel RESOLUTSIOON Keelduda Heili Ööpiku apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu
3. märtsi 2012 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-11-39495 menetlusse võtmisest ja tagastada apellatsioonkaebus. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
4. Tartu Maakohus rahuldas
5. märtsi 2012 otsusega Tartu Elamuhalduse AS-i hagi Heili Ööpiku vastu. Maakohus mõistis H. Ööpikult Tartu Elamuhalduse AS-i kasuks välja 459,19 eurot, millest 350,16 eurot on põhinõue ja 109,03 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 31.12.2011 seisuga. Samuti mõistis maakohus H. Ööpikult Tartu Elamuhalduse AS-i kasuks välja viivise 0,15% päevas põhinõudelt 350,16 eurot alates 23.03.2012 kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 241,13 eurot. Maakohus jättis menetluskulud H. Ööpiku kanda ja mõistis H. Ööpikult Tartu Elamuhalduse AS-i kasuks välja menetluskulud 78,99 eurot.
6. H. Ööpik esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
7. märtsi 2012 otsuse tühistamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et tuleb keelduda H. Ööpiku apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu
9. märtsi 2012 otsuse peale menetlusse võtmisest. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Lihtmenetlus ei ole hagimenetluse eriliik, vaid väikese hagihinnaga varaliste nõuetega hagide menetlemisel ei pea kohus järgima kõiki menetlusnorme, st seadus tähistab lihtmenetlusena kõiki menetlusi, mille esemeks on TsMS § 405 lg 1 esimeses lauses nimetatud nõuded. Asja lihtmenetluses läbivaatamise kohta ei ole TsMS § 405 lg 3 esimese lause kohaselt vajalik teha eraldi määrust. Samuti ei pea kohus pooltele eraldi teatama, et asja menetletakse lihtmenetluse korras. Küll peab kohus juhtima poolte tähelepanu lihtmenetluse erisustele, kui ta kavatseb üldistest menetlusreeglitest erisusi teha, st pooled peavad aru saama, mis osas kohus lihtmenetluse tõttu üldistest menetlusreeglitest kõrvale kaldub.
10. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. Nii sätestab TsMS § 637 lg 21, et lihtmenetluses tehtud maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Lisaks sellele kehtestab TsMS § 442 lg 10 edasikaebamise erikorra. Maakohus võib TsMS § 442 lg 10 esimese lause järgi lihtmenetluses tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus sama lõike teise lause järgi eelkõige juhul, kui ringkonnakohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi 2 õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea sama lõike kolmanda lause järgi otsuses põhjendama. Antud asjas ei ole maakohus andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
11. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. See asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja sisustab vaidluse lahendamisel aluseks võetud õigusnorme maakohtust erinevalt ning samuti hindab tõendeid erinevalt maakohtust, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel koos lisadega ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks 3 Viivi Tomson