nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.
lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kostjale tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisel loetakse
lg 5 alusel otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Kohtuotsus kuulub viivitamatult viivitamatult täitmisele
I. Asjaolud ja hageja nõue. AS Swedbank esitas 14.02.2011 Viru Maakohtule hagi A A´i vastu temaga 22.02.2006 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 06-018967-EG tuleneva võlgnevuse nõudes, kokku summas 442.07 eurot (seisuga 14.02.2011 moodustab põhiosa võlgnevus 367.55 eurot, intress - 0,37 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis - 74.15 eurot), samuti alates 15.02.2011 VÕS § 113 lg 1 alusel arvestatava viivise ja menetluskulude hüvitamise nõudes. Hageja palub jätta menetluskulud (kokku 99.06 eurot) kostja kanda ning mõista menetluskuludelt kuni täitmiseni välja viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. 2 Hagiavalduses esitatud asjaolud 22.02.2006 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksetega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 06018967-EG, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Visa püsimaksetega kaardi, mis oli seotud limiidikontoga 221030742641 ning arvelduskontoga nr 221015537295 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 8000.00 eesti krooni ulatuses. Lepingu 1 punkti 6.2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustades tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Püsimakseks määrati lepingus 400 Eesti Krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu
§-dele 79; 133 lg 1 ja lg 2; 139; 162; 173; 339; 340; 363; 367; 407; 440. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingud, lepingu ülesütlemise kiri, kohtumäärus koos e-toimiku väljavõttega, hageja registrikaart, hageja esindaja volikiri, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Kohtumenetluse käik 28.02.2011 võttis maakohus oma korraldava määrusega hagiavalduse menetlusse ning väljastas selle rahvastikuregistris märgitud aadressil kostjale tutvumiseks, kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostjale ei ole seni õnnestunud hagimaterjale kätte toimetada. Avalikes registrites on kostja registreeritud aadressil ei ole võimalik dokumente kätte toimetada. 3 Kostja võimalikud elu- ja asukohad on kontrollitud. Ida Politseiprefektuuri teatel puuduvad neil andmed kostja tegeliku elukoha kohta. Hageja esitas kohtule taotluse kostjale menetlusdokumendi kätteandmiseks Ametlike Teadaannete kaudu. Kohus rahuldas hageja taotluse 10.05.2012 korraldava määrusega ning avaldas kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid väljaandes Ametlikud Teadaanded. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses ja ka kohtu poolt menetluse käigus tuvastatud erinevatest andmebaasidest nähtunud kostja aadressidele ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjale ei ole õnnestunud kostjale kätte toimetada. Ida Prefektuuri teatel puuduvad politseil andmed kostja tegeliku elukoha suhtes. Hagimaterjalid on kostjale kohtu poolt kätte toimetanud
Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid
lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Teadaande avaldamisel on kohus kostjat hoiatanud
lg 1 ja 3 hagiavaldusele tähtaegselt vastuse esitamata jätmise tagajärgedest ning teatanud, et tähtaegselt vastuse esitamata jätmisel lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, mis tehakse teatavaks maakohtu kantselei kaudu 12.07.2012. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks vastust esitanud, samuti ei ole ta käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,
lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja
lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muu- 4 tumisest kuni kohase täitmiseni. Võlgnik rikkus lepingut, jättes täitmata oma kohustused hageja ees. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses - kokku summas 442.07 eurot, sellest põhivõlgnevus – 367.55 eurot, samuti kuulub
tulenevalt väljamõistmisele põhivõlalt lisanduv viivis alates 15.02.2011 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (EKP intress + 7% aastas). Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. § 144 lg 1 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 22280, 14.02.2011 riigilõivu tasumisest summas 76.69 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 15.98 eurot. Hageja on tasunud avaldamiskulu 6.39 eurot (maksekorraldus nr 12473, 20.04.2012) seoses kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamisega väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kokku moodustavad hageja menetluskulud käesolevas asjas seega summas (76.69 + 15.98 + 6.39) = 99.06 eurot.
lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks oma hagiavalduses esitanud.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus
Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.