3-11-2267/12

M ÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Tiit Lõhmus, Maili Lokk

1. mai 2012, Tartu 3-11-2267 Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla poolt (seoses kirjade mitteedastamisega vangla kulul) tekitatud kahju hüvitamiseks summas 278,02 eurot ning Tartu Vangla kohustamiseks edastama kaebaja kiri Genfi Inimõiguste Keskusele vangla kulul Tartu Halduskohtu 10.10.
2. a määrus Nikolai Lilitškini määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
3. Jätta Nikolai Lilitškini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.10.
4. a määrus muutmata.
5. Jätta Nikolai Lilitškini taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. 20.09.2011 saabus Tartu Halduskohtule Nikolai Lilitškini kaebus (koostatud 15.09.2011), milles taotleti Tartu Vangla poolt – seoses kirjade mitteedastamisega vangla kulul – tekitatud kahju hüvitamist summas 278,02 eurot ning Tartu Vangla kohustamist edastama kaebaja kiri Genfi Inimõiguste Keskusele vangla kulul. Kaebuse kohaselt tekitas Tartu Vangla kahju sellega, et rikkus kaebaja õigust kirjavahetusele ja vanglavälisele suhtlemisele.
7. Tartu Halduskohtu 10.10.
8. a määrusega tagastati N. Lilitškini kaebus kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 11 lg 31 p 1 alusel, kuna kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja esitanud kohustamiskaebuse ja kahju hüvitamise taotluse osas kahjunõuet ega vaiet Tartu Vanglale (Tartu Vangla 07.10.
9. a vastus kohtu järelepärimisele). Samuti kannab ümbrik, mille edastamist kaebaja vanglalt taotles, kuupäeva 12.09.2011 ning kaebaja on kohtusse pöördunud juba 15.09.2011, mistõttu on ilmselge, et selle ajaga ei oleks vangla saanud kaebaja vaide ja taotluse osas otsust teha ka juhul, kui kaebaja oleks vangla poole pöördunud vaide ja kahju hüvitamise taotlusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 10.10.
11. a määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt on kaebajal kohtueelne menetlus läbitud, kuna tema on sellest kohtule teatanud ja tõendiks on tema enda kui kannatanu ütlused. Määruskaebuses esitas kaebaja taotluse kohustada vanglat kaebaja kirja esialgse õiguskaitse korras vangla arvel koheselt Genfi Inimõiguste Keskusele saatma.
12. Tartu Vangla oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole kaebaja kohtule esitatud kahjunõude ega ka kohustamisnõude osas kohtueelset menetlust läbinud ning kaebaja suuline kinnitus ei ole tõendina arvestatav. Kohtueelse menetluse läbimist saab tõendada vaidemenetluses ja kahju hüvitamise menetluses koostatud kirjalike tõendite esitamisega (vaie, taotlus vanglale kahju hüvitamiseks), kuna vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 4 kohaselt esitatakse kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus haldusorganile kirjalikult. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on õigesti N. Lilitškini kaebuse tagastanud põhjusel, et kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
14. VangS § 11 lg-d 5 ja 8 ning haldusmenetluse seaduse § 72 lg 1 p 3 näevad kohustamisnõude ja kahju hüvitamise nõude osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning selle, et kinnipeetaval on õigus pöörduda halduskohtu poole üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide ja kahju hüvitamise taotluse ning tema vaie ja kahju hüvitamise taotlus on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Sellist olukorda ei olnud kaebuse esitamise ega ka 10.10.
15. a määruse tegemise ajal tekkinud. Tartu Vangla 07.10.
16. a vastustest halduskohtu päringule nähtub, et N. Lilitškinil on kohtule esitatud kohustamisnõude ja kahjunõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, sest ta ei ole vaidega ega kahju hüvitamise nõudega vangla poole pöördunud ja seetõttu ei ole vangla saanud ka vaiet või kahju hüvitamise nõuet menetleda. Kaebaja väide kohtueelse menetluse läbimise kohta on paljasõnaline ning kaebaja poolt viidatud pöördumised kontaktisiku poole või ka muud pöördumised ajavahemikul 03.06.2011-12.09.2011 ei ole käsitletavad kohtueelse menetluse läbimisena. Nagu halduskohus ka viitas, soovis kaebaja vanglalt 12.09.2011 kirja edastamist. Kaebuse halduskohtule kirjaga seotud kohustamisnõudes kirjutas N. Lilitškin juba 15.09.2011 ning kohtusse jõudis see 20.09.
17. Eeltoodust tulenevalt on ilmselge, et 12.09.2011 ja 20.09.2011 vahel ei oleks vangla jõudnud VangS § 11 mõistes vaiet menetleda ega menetlemata jätta isegi siis, kui kaebaja oleks 12.09.2011-20.09.2011 kohustamisvaide esitanud. Kaebaja ei ole samas kuidagi tõendanud, et ta vaide esitas ning määruskaebuses kinnitab ta ise, et kahju hüvitamise taotlust ta vanglale ei esitanud, sest: „Lp hr Nikolai Lilitškin pärleid vanglaametnike ette visata ei kavatse.“ Vastustaja on õigesti märkinud, et kohtueelse menetluse läbimist saab tulenevalt VangS § 11 lg-st 4 tõendada kirjalike tõendite esitamisega.
18. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse 2 kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse funktsioon on seega tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peaks ära hoidma olukorra, kus põhivaidluse lahendamine ei ole kaebuse esitaja jaoks tulemuslik, so kindlustama vaieldavad õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. N. Lilitškin soovib määruskaebuses esialgse õiguskaitse kohaldamise raames kohustada vanglat saatma tema 12.09.
19. a kirja koheselt vangla kulul Genfi Inimõiguste Keskusele. Käesoleval juhul puudub halduskohtumenetluses põhivaidlus vangla kohustamiseks, kuna vaidlusaluse 10.10.
20. a määrusega tagastas halduskohus N. Lilitškini kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Lisaks sellele sätestab vangla sisekorraeeskirja (VsKE) § 47, et kinnipeetava kirjad saadetakse kinnipeetava kulul ning üksnes õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et N. Lilitškini taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, kuna sellise taotluse lubatavuse eeldused ei ole täidetud. Agu Timmi Tiit Lõhmus 3 Maili Lokk