Tsiviilasi nr: 2-11-58253 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-11-58253 Määruse tegemise aeg ja koht 19.06.2012.a, Tallinn Kohtukoosseis Mare Merimaa, Kaupo Paal, Ande Tänav Kohtuasi K Zi hagi D Zi vastu elatise vähendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 03.05.2012.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind maakohtus/ apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad K Zi apellatsioonkaebus Menetluse liik 690,30 eurot/ 690,30 eurot Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): K Z (isikukood: xxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxx ), tehinguline esindaja Vladimir Kuznetsov Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): D Z (isikukood: xxxxxx, elukoht: xxxxxxxx), seaduslik esindaja L Z Kirjalik menetlus Resolutsioon:
- Keelduda K Zi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale.
- Toimetada käesolev kohtumäärus K Zile kätte ja edastada D Zile.
- Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud 1
(3)Tsiviilasi nr: 2-11-58253
- Harju Maakohus menetles hagi, milles hageja palus vähendada alates 01.11.2011 hagejalt kostja ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust 76,69 euro võrra ja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatist 63,91 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tallinna Ringkonnakohtu 28.07.2008 otsusega hagejalt poeg D Zi ülalpidamiseks välja elatis 2 200 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ja Harju Maakohtu 20.10.2010 otsusega nr 2-09-43250 mõisteti hagejalt tütar J L ülalpidamiseks igakuiselt 1 000 krooni alates 01.08.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja sissetulek on 246,54 eurot ning ta on ema ülalpidamisel. Hageja vara on arestitud võlgnevuse tõttu, tal ei ole kinnisvara, väärpabereid või aktsiaid ning raha pangas. Pärast elatusraha tasumist jääb hagejale 42,02 eurot.
- Kostja vaidles hagile vastu.
- Harju Maakohus tegi 03.05.2012 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt välja Eesti Vabariigi kasuks riigilõivu 191,73 eurot. Kohus leidis, et hageja ei ole veenvalt tõendanud väidet, et tema varaline seisund sh sissetulekud ei võimalda tal poeg D Zi ülalpidamiseks väljamõistetud elatist tasuda. Hageja esitas tõendi sissetuleku kohta OÜ-s Rovecom Kaubandus, kuid jättis arvestamata, et ta saab muid materiaalseid hüvesid oma tööandjalt (tööandja juhatuse liige ja ainuosanik on hageja ema) ja/või oma emalt. Hageja seletuste kohaselt 16.04.2012 istungil elab hageja emale kuuluvas korteris Tallinnas Kiivi 6 ja hageja ema maksab korteri kommunaalmakseid. Hagejal on pankades kaks arvelduskontot, mille väljavõtetest nähtuvalt ei ole alates
- juunist kontodel sisuliselt toiminguid tehtud. Kohus leidis, et ka hageja teisi kulutusi (peale eluasemekulude), mida tasutakse tavapäraselt esitatud arvete alusel, näiteks telefonimaksed jmt, tasub hageja asemel kolmas isik. K Zi ja Lada Za ühisvara jagamise tulemusena tsiviilasjas nr 2-06-29098 jäi kohtuotsusega K Zile vara väärtuses 347 500 krooni (22 209,30 eurot). Hageja seletustest 16.04.2012 istungil ja asja materjaleidele lisatud fotodelt nähtuvalt võimaldab hageja elustiil koos sõpradega jahil purjetada ja puhata. Kohus asus seisukohale, et hageja on võimeline tasuma oma poja ülalpidamiseks väljamõistetud elatist summas 140,61 eurot (2 200 krooni). Hageja käsutada on rohkem materiaalseid vahendeid, kui ta on väitnud. Isegi juhul, kui hageja tasuks teise lapse ülalpidamiseks sama palju kui poja ülalpidamiseks, ei põhjendaks see käesoleval ajal, kui hagejale kuulub ühisvara jagamisest märkimisväärse väärtusega vara, elatise vähendamist. Ainuüksi igakuise palga väiksus ja ülalpeetavate lisandumine ei ole elatise vähendamise aluseks. Elatise väljamõistmisel või selle määra muutmisel tuleb arvestada vanema kogu varalist olukorda.
- Hageja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada 03.05.2012 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse ja jäetakse menetluskulud poolte endi kanda. Määruse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Hageja esitas 2
(3)Tsiviilasi nr: 2-11-58253 maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles palus vähendada kostjale makstava elatise suurust 63,91 euroni kuus. Kuna hageja rahaline nõue ei ületa 2 000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Mare Merimaa Kaupo Paal Ande Tänav 3
(3)