3-11-2164/13

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-2164 Haldusasi Suurap Räägeli kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. septembri
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Suurap Räägeli määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.09.
4. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7). taotlus esialgse õiguskaitse ASJAOLUD
5. 06.09.2011 esitas Tartu Vangla kinnipeetav Suurap Räägel Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, paludes rakendada hagi tagamise abinõusid ja panna vanglale toimingu sooritamise kohustus. Taotluse kohaselt esitas S. Räägel 25.07.2011 Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse summas 4150 eurot seoses tervise kahjustamise, väärikuse alandamise ja piinamisega. 10.08.2011 esitas S. Räägel Tartu Vangla meditsiiniosakonnale teabenõude, paludes väljastada koopiad meditsiinilisest kaardist ja elektroonilisest haigusloost, et valmistada ette halduskohtule esitatavat kahju hüvitamise kaebust. Vangla meditsiiniosakond jättis nõutud dokumentide koopiad väljastamata. Seetõttu taotleb S. Räägel hagi tagamist poole hagihinna ulatuses, so summas 2075 eurot, kohustades selle summa kandma vastavale kohtu arveldusarvele ning Tartu Vangla kohustamist esialgse õiguskaitse korras väljastama talle koopiad meditsiinilise kaardi sissekannetest. S. Räägel esitas taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks iseseisvalt, ilma kaebust esitamata.
6. Tartu Vangla teatas halduskohtu järelpäringule vastates, et S. Räägel esitas 25.07.2011 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mis on menetluses ja mille lahendamise tähtajaks on 25.09.
7. Samuti on S. Räägel pöördunud 10.08.2011 teabenõudega koopiate väljastamiseks Tartu Vangla meditsiiniosakonna poole, kuid 11.08.
8. a vastusega nr V1 12398 koopiate väljastamisest keelduti. Samas selgitati, et S. Räägelil on võimalik tutvuda oma meditsiinilise kaardiga meditsiiniosakonnas kohapeal.
9. Tartu Halduskohus vabastas 14.09.
10. a määrusega S. Räägeli riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt näeb vangla haldusaktide või toimingute vaidlustamiseks vangistusseadus (VangS) ette kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse. Seega oleks kohustamiskaebus soovitud dokumentide meditsiiniosakonnalt väljastamiseks lubatav üksnes peale vaidemenetluse läbimist ning õiguskaitse taotluse saab esitada pärast vaide esitamist. S. Räägel aga Tartu Vangla vastuse nr V1 12398 peale vaiet esitanud ei ole. S. Räägeli kahju hüvitamise taotluse lahendamise 2-kuuline tähtaeg lõpeb 26.09.
11. Viidates VangS § 11 lg-le 8, on kahjunõue taotluse osas, tagada hagi summa 2075 euro ulatuses, küll esitatud, kuid esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamatu. Halduskohtul puudub alus arvata, et Tartu Vangla varjab tõendeid ning keeldub kohtuotsuse alusel (kahjuhüvitamise taotluse rahuldamise korral) summa väljamõistmisest. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
12. S. Räägel esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 14.09.
13. a määruse osaliselt ja teha uue määruse, millega rahuldada taotlus Tartu Vangla kohustamiseks väljastama esialgse õiguskaitse korras talle koopiad meditsiinilise kaardi sissekannetest. Määruskaebuse kohaselt vaidlustas S. Räägel seega halduskohtu määruse üksnes osas, millega ei pandud Tartu Vanglale kohustust dokumentidest koopiad väljastada. Määruskaebuse kohaselt lahendas halduskohus taotluse valedel alustel, kuna arsti ja patsiendi vaheline suhe on eraõiguslik ja seetõttu polnud S. Räägelil vaja Tartu Vangla 11.08.
14. a vastuse peale vaiet esitada. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
15. Tartu Vangla leiab, et määruskaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja leidis, et HKMS § 122 lg-s 1 sätestatut ei saa tõlgendada nii kitsalt, nagu tegi seda halduskohus. HKMS § 122 lg-s 1 märgitud eelnev kohustuslik kohtueelne menetlus laieneb ka kinnipeetava vanglale esitatava kahju hüvitamise taotlusele. Seega peaks kinnipeetav saama halduskohtule taotluse esialgse õiguskatise kohaldamiseks esitada ka siis, kui ta on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale. Kuigi S. Räägel ei ole halduskohtule kahju hüvitamise kaebust esitanud, võis esialgse õiguskaitse taotlusest aru saada, et tema eesmärk on saada hüvitist moraalse kahju tekitamise eest. Kuna vanglale on ta vastavasisulise kahju hüvitamise taotluse esitanud, siis oli tal õigus esitada taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks halduskohtule enne kui vanglas on kahju hüvitamise taotluse menetlus lõppenud. Olenemata halduskohtu põhjendustest vaidlustatud määruses, on otsustus lõppjärelduses õige, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudus vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks ei ole tõendite kogumine kohtumenetluse algatamiseks, vaid hilisema kohtuotsuse täitmise võimatuse või raskendatud täitmise ärahoidmine. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 14.09.
17. a määruse osaliseks tühistamiseks ei ole alust, sest lõppkokkuvõttes on esialgse õiguskaitse taotlus jäetud õigesti rahuldamata. S. Räägeli määruskaebus tuleb seega jätta rahuldamata.
18. Kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS-i versiooni (v. r) § 121 lg 2 kohaselt võis halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. HKMS v. r § 121 lg 3 p 3 kohaselt võis halduskohus esialgse õiguskaitse määrusega muuhulgas kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut sooritama või jätkuvat toimingut lõpetama. Lähtudes esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgist (HKMS v. r § 121 lg 2) ja selle kehtivusest (HKMS v. r § 121 lg 5), on HKMS v. r § 3 lg 3 p-st 3 tulenev võimalus kohustada esialgse õiguskaitse korras haldusorganit toimingut sooritama seotud HKMS v. r § 6 lg 2 p-s 2 märgitud kaebuse liigiga (kohustamiskaebus), mille järgi on isikul õigus kohtule esitatava kaebusega nõuda näiteks peatatud või sooritamata toimingu sooritamist. Seega saab esialgse õiguskaitse korras taotleda halduskohtult haldusorgani kohustamist üksnes sellesama seni sooritamata toimingu sooritamiseks, mille osas kaebaja juba on esitanud halduskohtule kohustamiskaebuse HKMS v. r § 6 lg 2 p 2 alusel või mille osas on isik esitanud haldusmenetluse seaduse § 72 lg 1 p-i 3 alusel haldusorganile kohustamisvaide e. nõudnud ettekirjutuse tegemist konkreetse toimingu sooritamiseks (HKMS v. r § 122 lg 1). Käesoleval juhul ei olnud kaebaja esitanud halduskohtule kohustamiskaebust seoses talle meditsiinilisest kaardist ja elektroonilisest haigusloost koopiate tegemisest keeldumisega ega ka vaiet haldusorganile vastava ettekirjutuse tegemiseks. Esitatud taotluse sisust nähtuvalt taotles S. Räägel halduskohtult Tartu Vangla kohustamist eesmärgiga saada vangla toiminguks sooritamise kohustamise kaudu vastustajalt koopiaid meditsiiniosakonna dokumentidest, et vajadusel esitada tulevikus nende abil halduskohtule kahju hüvitamise kaebus Tartu Vangla vastu seoses talle väidetava tervisekahjustuse tekitamisega, tema inimväärikuse alandamisega ja piinamisega. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks ei ole aga võimaldada isikutele vajalike tõendite kogumist teiste võimalike kohtuasjade tarbeks haldusorganite kohustamise kaudu tegema kaebaja nõutud dokumentidest koopiaid, vaid konkreetses juba esitatud kaebuse alusel või alles vaidemenetluse staadiumis olevas haldusasjas tehtava hilisema kohtuotsuse täitmise võimatuse või selle raskendatud täitmise ärahoidmine. Seega ei saa isikud nõuda halduskohtu kaudu esialgse õiguskaitse korras haldusorganitelt ükskõik millal mistahes sisuga ja mistahes liiki toimingute sooritamist, vaid üksnes nende toimingute sooritamist, milleks haldusorganid on seadusest tulenevalt kohustatud ja üksnes siis, kui isik on haldusorgani poolt sellise toimingu õigusvastase sooritamata jätmise vaidlustanud kaebusega halduskohtus või vaidega vaidemenetluses. Tiit Lõhmus Agu Timmi 3 Maili Lokk