3-11-1339/24

M ÄÄR US Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiit Lõhmus, Maili Lokk Määruse kuupäev

1. detsember 2011 Haldusasja number 3-11-1339 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla
2. aprilli
3. a käskkirjaga nr 6-3/806-D seotud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 7000 eurot Apellant Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla Apellatsioonkaebuse kohtusse saabumise aeg
4. detsember 2011 RESOLUTSIOON
5. Jätta Aleksandr Streltsovi taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata.
6. Tagastada apellatsioonkaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Viru Vangla 25.04.
8. a käskkirjaga nr 6-3/806-D karistati Aleksandr Streltsovi vangistusseaduse (VangS) § 67 p-i 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.2.4 sätestatud nõuete rikkumise eest 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt keeldus A. Streltsov 23.03.2011 olles kambris nr XXXX hommikuse ja ka õhtuse loenduse ajal allumast vanglaametniku korraldusele öelda oma nimi ning kasutas valvuriga suheldes ebatsensuurseid sõnu ja ebaviisakaid väljendeid.
9. A. Streltsov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista talle Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 7000 eurot. Kaebuse kohaselt karistati A. Streltsovi eelnimetatud käskkirjaga õigusvastaselt 5-ööpäevase kartserikaristusega ning kartseris valitsesid ebainimlikud tingimused, millega rikuti tema õigusi ja kahjustati tervist.
10. Tartu Halduskohtu 23.11.
11. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt peab kinnipeetav alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele ja olema vanglateenistujatega suhtlemisel viisakas. Samuti ei või kinnipeetav kasutada vanglateenistujatega suheldes seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid ja žargooni. Olles 23.03.2011 kambris XXXX, eiras A. Streltsov aga kõiki neid nõudeid ja käitumisjuhiseid. Distsiplinaarmenetlus vaidlustatud käskkirja osas on läbi viidud nõuetekohaselt ning määratud karistus ei ole ülemäärase raskusega. Kaebaja on vanglas pidev distsipliinirikkuja ning ta on ka samalaadseid rikkumisi pidevalt toime pannud ega ole seejuures reeglina toimunut eitanud. Seda ei teinud ta ka antud asjas, märkides juba esitatud kaebuse, et keegi ei saa teda sundida valvurile loenduse ajal oma nime ütlema kui ta ise seda teha ei taha ning samuti tal on õigus vene keeles öelda ükskõik milliseid sõnu, sest PS § 41 alusel on tal õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumusele. Kuna A. Streltsovile määratud distsiplinaarkaristus oli õiguspärane, ei saanud sellest talle tekkida ka mittevaralist kahju. Seda ei saanud kuidagi tekitada ka kartserikambri tingimused, sest A. Streltsov viibis vaidlustatud käskkirja alusel kartserikambris nr XXXX, mille sisustus vastas kartserikambri nõuetele (tl 33, 51-54), üksnes ajavahemikul 20.-25.05.
13. A. Streltsov esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohtu lahend õigusvastane ja põhjendamata. Apellatsioonkaebuses esitas A. Streltsov taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest. A. Streltsovi isikukonto väljavõttest nähtub, et 05.12.
14. a seisuga ta vabakasutuskontol vabad vahendid puudusid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et riigilõivust vabastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tõendatud on küll A. Streltsovi maksejõuetus, kuid ainuüksi isiku maksejõuetus ei ole piisav alus isiku vabastamiseks riigilõivu tasumisest.
16. Riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmise aluseks on ka kaebuse perspektiivitus (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
17. septembri
18. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-25-10, p 8). A. Streltsovi apellatsioonkaebust ei saa pidada perspektiivikaks. Halduskohus on A. Streltsovi kaebuse läbi vaadanud ja selle rahuldamata jätnud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega ega näe A. Streltsovi apellatsioonkaebusest aluseid, mis võiksid viia halduskohtu otsuse tühistamisele. A. Streltsovile määrati distsiplinaarkaristus selle eest, et ta keeldus 23.03.2011 olles kambris nr XXXX hommikuse ja õhtuse loenduse ajal allumast vanglaametniku korraldusele öelda oma nimi ning kasutas valvuriga suheldes ebatsensuurseid sõnu ja ebaviisakaid väljendeid. Sellega eiras kinnipeetav VangS § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.2.4 sätestatud nõudeid täita vanglateenistuse ametnike seaduslikke korraldusi ja mitte kasutada vanglateenistujatega või kaaskinnipeetavatega suheldes seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid ja žargooni. Kinnipeetav ei või keelduda vanglaametniku korralduse täitmisest, sõltumata sellest, kas kinnipeetav peab seda korraldust õigusvastaseks või mitte. Erandina on see võimalik vaid ilmselgelt tühise korralduse puhul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
19. märtsi
20. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). 2 Käesoleval juhul on ilmselge, et korraldus öelda loendusel oma nimi, ei olnud ilmselgelt tühine. Viru Vangla kodukorra p-i 7.5 kohaselt küsib loendust teostav vanglaametnik kinni peetava isiku ees- ja perekonnanime ja kontrollib kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Vajadusel küsib täiendavaid andmeid. Seega olid vanglaametnike poolt antud korraldused öelda loendusel oma nimi igati seaduslikud, nende puhul ei ole tegemist ilmselgelt tühiste korraldustega ja A. Streltsovil oli seega kohustus neile alluda. A. Streltsov ei ole sisuliselt vaidlustanud seda, et ta rikkumise toime pani, vaid õigustab oma käitumist sellega, et tema arvates ei ole kellelgi õigus temalt vastu tema tahtmist nime küsida ning samuti võib ta oma emakeeles öelda seda, mida ta tahab. Mis puudutab kaebaja viidet PS §-le 41 ja väidet, et selle alusel võib ta teiste inimestega suhtlemisel kasutada ükskõik milliseid sõnu ja väljendeid, siis ringkonnakohus sellise seisukohaga oma õiguste väidetava kaitse saavutamiseks ei nõustu. PS § 41, mis sätestab õiguse jääda truuks oma arvamusele ja veendumustele, ei anna kellelegi õigust teist isikut, sh oma ülesandeid täitvat vanglaametnikku sõimata, solvata ja muul viisil ebaviisakalt käituda. Ka PS § 41 ise sätestab tingimuse, et veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumise toimepanemist ja 23.03.2011 rikkus A. Streltsov muuhulgas ka Viru vangla kodukorra p 8.2.
21. Kuna A. Streltsovil oli 25.04.
22. a seisuga hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi, sh vanglaametniku seadusliku korralduse täitmata jätmise ning vanglaametnikega ebaviisakate sõnadega suhtlemise eest ning distsiplinaarkaristustena oli talle juba varasemalt määratud ka kartserisse paigutamist, siis ei ole vaidlusaluse käskkirjaga määratud karistust - 5 ööpäeva kartserit, alust pidada ka ebaproportsionaalseks karistuseks toime pandud rikkumise eest.
23. Ka A. Streltsovi apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse õigsuses kahtlemiseks. Kaebaja väited selle kohta, et temalt loenduse ajal nime küsimisega rikutakse PS § 17 ja 32, so teotatakse tema au ja head nime ning rikutakse tema omandiõigust oma nimele, ei ole põhjendatud ega ka tõsiseltvõetavad. Samuti ei ole ükskõik millises keeles teise isikuga suhtlemisel ebatsensuursete, ähvardavate, solvavate või laimavate väljendite ja žargooni kasutamise taunimine käsitletav tsensuurina. 25.04.
24. a käskkirjas nr 6-3/806-D kirjeldatud ja kaebaja poolt 23.03.2011 toime pandud distsipliinirikkumine on tõendatud valvurite R.N. ja A.L. ettekannetega ning distsiplinaarmenetluse protokolliga, milles on loetletud ka need teisi isikuid solvavad ja ebatsensuursed sõnad ning väljendid, mida A. Streltsov suheldes valvuritega kasutas. Omapoolseid selgitusi keeldus A. Streltsov 23.03.2011 toimunud intsidendi kohta andmast (tl 37, 42-45). Seega on alusetu ka kaebaja väide, et tema distsipliinirikkumine on tõendamata.
25. Eeltoodu põhjal on A. Streltsovi apellatsioonkaebus ringkonnakohtu hinnangul perspektiivitu. Kartserikaristuse määramine oli õiguspärane ja sellega, ega 5 ööpäeva jooksul nõuetekohases kartserikambris nr XXXX viibimisega, ei saanud kaebajale tekitada hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju.
26. Kuna kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning kaebaja konto rahalisi liikumisi arvestades ei ole alust pidada riigilõivu tasumist tõenäoliseks, tagastab ringkonnakohus kaebuse halduskohtumenetluse seaduse § 33 lg 3 p 3 alusel. Agu Timmi Tiit Lõhmus 3 Maili Lokk