3-10-3315/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-3315 Haldusasi David Maisurjantsi kaebus Viru Vangla 18.06.
2. a käskkirja nr 6-3/1277-D tühistamiseks ja Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks eriarsti vastuvõtule saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 07.02.
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik David Maisurjantsi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.02.
4. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD
5. 17.12.2010 saabus Tartu Halduskohtusse David Maisurjantsi kaebus. Kaebuse kohaselt määrati kaebajale 18.06.
6. a käskkirjaga nr 6-3/1277-D 5 ööpäeva kartserit, kuna kaebaja keeldus töötamast XXXX XXXX. Kartserikaristus on kaebaja poolt ära kantud. Kaebaja selgitas, et vangla jättis distsiplinaarmenetluse käigus tähelepanuta, et ta sai lapsepõlves maavärina käigus trauma, mille tagajärjel tema tervislik seisund ei võimalda töötamist. Kaebaja palus tühistada Viru Vangla 18.06.
7. a käskkirja nr 6-3/1277-D ja teha vanglale kohustav ettekirjutus eriarsti vastuvõtule saamiseks. 26.01.2011 tegi halduskohus päringu Viru Vanglale. Vastuseks kohtu päringule teatas Viru Vangla, et D. Maisurjants esitas 30.06.2010 vaide nr 6-12/468 Viru Vangla 18.06.
8. a käskkirja nr 6-3/1277-D kehtetuks tunnistamiseks. Kuna vaide esines puudusi, anti talle korduvalt võimalus nende kõrvaldamiseks. Kuna D. Maisurjants puudusi ei kõrvaldanud, tagastati talle vaie 17.11.
10. Tartu Halduskohus tagastas 07.02.
11. a määrusega esitatud kaebuse juhindudes HKMS §-dest 11 lg 4 ja 11 lg 31 p-st
12. Määruse põhjenduste kohaselt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 p 2 järgi kontrollib halduskohus, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. HKMS § 3 lg 1 p-i 1 kohaselt halduskohtu pädevusse kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. HKMS § 11 lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. D. Maisurjants on palunud teha Viru Vanglale kohustav ettekirjutus erialaarsti vastuvõtule saamiseks. Riigikohtu halduskolleegium on 15.12.
13. a otsuses haldusasjas 3-3-1-53-10 märkinud (p-d 7, 9), et kinnipeetava eriarstiabi osutaja juurde suunamise otsustab üksnes vangla arst (tervishoiutöötaja), lähtudes tervishoiuteenuse osutamise vajadusest ehk sellest, kas isikul esinevad meditsiinilised näidustused tema saatmiseks eriarstiabi osutaja juurde või mitte. Tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja sel pinnal tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Eeltoodust tulenevalt tagastas halduskohus D. Maisurjantsi kaebuse osas, milles taotleti Viru Vanglale ettekirjutuse tegemist erialaarsti vastuvõtule saamiseks põhjusel, et sellise kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning kaebustega, mis puudutab eriarstiabi saamist vanglas, tuleb pöörduda maakohtu poole. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 järgi on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 81 kohaselt, kui vaie tagastatakse põhjusel, et vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme osas halduskohtu poole. D. Maisurjants esitas 25.06.2010 vaide Viru Vangla 18.06.
14. a käskkirja nr 6-3/1277-D kehtetuks tunnistamiseks. Kuna vaides esines puudusi, anti talle võimalus nende kõrvaldamiseks. D. Maisurjants puudusi ei kõrvaldanud ja vaie tagastati talle õiguspäraselt 17.11.
15. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
16. D. Maisurjants esitas määruskaebuse, milles leiab, et halduskohtu määrus tuleks tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus kaebuse alusetult tagastanud, kuna 30.06.2010 esitas kaebaja vaide 18.06.
17. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, millega on kohustuslik kohtueelne kord läbitud. Vangla andis vaides puuduste kõrvaldamiseks tähtaja alles 30.08.2010, millega rikkus ise vaide menetlemise 30-päevast tähtaega. Määruskaebuses viitab kaebaja ka riigivastutuse seaduse § 15 lg-le 1 ja EIÕK protokolli nr 7 art 3 rikkumisele halduskohtu poolt vaidlustatud määruse tegemisel ja sellele, et eeltoodu tõttu on tal alus nõuda kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamist.
18. Viru Vangla on oma vastuses seisukohal, et halduskohus on kaebuse õigesti tagastanud. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on põhjendatult kaebuse HKMS §-de 11 lg 4 ja 11 lg 31 p-i 1 alusel tagastanud.
20. Kuna D. Maisurjants palus teha Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse erialaarsti vastuvõtule saamiseks, siis on halduskohus ringkonnakohtu hinnangul viitega Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.
21. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-53-10 toodud seisukohtadele õigesti tagastanud esitatud kaebuse selles osas halduskohtul kaebuse lahendamiseks pädevuse puudumise tõttu ning selgitanud, et kõigi selliste kaebustega, mis puudutavad eriarstiabi võimaldamist vanglas, mille üle otsustab vangla arst, tuleb pöörduda maakohtu poole. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 07.02.
22. a määruses välja toodud seisukohaga, mis puudutas kohustamisnõude osas kaebuse tagastamist ning ükski määruskaebuses välja toodud seisukoht ei anna alust selles osas halduskohtu määruse muutmiseks või tühistamiseks.
23. Mis puudutab kaebuse tagastamist tühistamisnõude osas kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise tõttu, siis ka selles osas on halduskohtu 07.02.
24. a määrus õige ja tühistamisele ei kuulu. Nimelt nähtub Viru Vangla poolt halduskohtule esitatud vaidemenetluse materjalidest, et D. Maisurjantsile on kahel korral, so 30.08.
25. kirjaga nr 6-12/468-1 ning 15.10.
26. a kirjaga nr 6-12/468-3 antud tähtaeg vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja poolt koostatud ja 18.06.2010 allkirjastatud vaides oli D. Maisurjants märkinud vaidlustatavaks haldusaktiks 18.06.
27. a käskkirja, kuid vaide põhjendustest ei olnud arusaadav, kuidas need on seotud vaidlustatud 18.06.
28. a käskkirjaga kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramise kohta ja millist seadusandlikust aktist tulenevat D. Maisurjantsi õigust on Viru Vangla selle käskkirjaga rikkunud. Vaidlustades käskkirja, millega määrati talle karistus selle eest, et ta keeldus vanglas majandustöid tegemast (XXXX), ei haaku esitatud vaide põhjendused tõesti distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja andmise alusega ja põhjustega. Vaides märgib D. Maisurjants, et karistuse määramise käskkiri on vastuolus töölepingu seadusega, erialaarst ei ole teda läbi vaadanud ja käskkirjal on ilmne orjastamisele viitav alatoon, mis viitab pigem sellele, et ta ei ole nõus tema majandustööle määramisega. Seda tehti aga 25.05.
29. a käskkirjaga nr 6-2/448-T. Kuna vastavalt haldusmenetluse seaduse § 76 lg 2 p-le 4 tuleb esitatud vaides märkida põhjendused, miks vaide esitaja leiab, et vaidega vaidlustatav haldusakt rikub tema õigusi ja 25.06.2010 vanglas registreeritud vaide põhjendused seoses 18.06.
30. a käskkirjaga olid ebaselged ning ei haakunud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja sisu ja alustega, siis andis Viru Vangla põhjendatult nii 30.08.2010 kui ka 15.10.2010 kaebajale tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, mida D. Maisurjants aga ei teinud, märkides vangla 30.08.
31. a kirjale vastuseks üksnes seda, et vaides on kõik riigikeeles kirjas ja jättes 15.10.
32. a puuduste kõrvaldamise kirjale üldse vastamata. Seega on kaebajale kahel korral antud võimalus kõrvaldada vaides esinevad puudused ja tehtud seda põhjendatult ning õiguspäraselt. Kuna D. Maisurjants vaides esinenud puudusi ei kõrvaldanud ja olemasolevas sõnastuses ei olnud vanglal võimalik vaiet läbi vaadata, siis tagastas Viru Vangla D. Maisurjantsi vaide 17.11.2010 õiguspäraselt puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Seetõttu ei ole kaebajal alust väita, et üksnes vaiet esitades on ta kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Nagu halduskohus on õigesti ka viidanud, ei ole kinnipeetaval VangS § 11 lg 81 kohaselt juhul, kui vaie tagastatakse põhjusel, et vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides 3 puudusi kõrvaldanud, õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme osas halduskohtu poole. Ka kaebaja väide, et Viru Vangla on ületanud 30-päevast vaide läbivaatamise tähtaega, kui andis talle vaides puuduste kõrvaldamise tähtaja alles 30.08.2010, ei ole asjakohane. Vaide läbivaatamise 30-päevane tähtaeg hakkab kulgema alates nõuetekohase vaide saamisest. Käesoleval juhul ei ole haldusorgan saanud üldse asuda vaide läbivaatamise juurde, sest vaie esitati puudustega. Kuna kaebaja vaides esinenud puudusi ei kõrvaldanud, tagastas vangla tema vaide õiguspäraselt. Haldusmenetluse seaduse § 78 ei sätesta haldusorganile konkreetset tähtaega selleks, mille jooksul alates vaide saamisest tuleb haldusorganil anda puudustega vaide esitanud isikule tähtaeg vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Seega ei mõjuta 25.06.2010 vanglas registreeritud puudustega vaide puhul alles 30.08.2010 vaides puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine kuidagi selle tähtaja andmise õiguspärasust ega ka 17.11.2010 vaide tagastamise õiguspärasust põhjusel, et D. Maisurjants ei kõrvaldanud vaides esinenud puudusi. Tulenevalt eeltoodust on D. Maisurjantsil Viru Vangla 18.06.
33. a käskkirja nr 6-3/1277-D tühistamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.
34. Asjakohatud on määruskaebuses toodud viited riigivastutuse seaduse § 15 lg-le 1 ning EIÕK protokolli nr 7 art 3 rikkumisele. Nimetatud sätted reguleerivad kahju hüvitamist, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo ja kohtuvea puhul. Käesolevas asjas need sätted ei kohaldu. Agu Timmi Tiit Lõhmus 4 Maili Lokk