3-10-3148/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 12.detsember 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-3148 Haldusasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.01.

1. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Juri Kolesnikovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 11.01.
3. a määrus.
4. Saata asi riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse uueks lahendamiseks tagasi samale halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
5. Juri Kolesnikov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingud seoses sellega, et talle ei antud dieettoitu, et vangla keeldus hiljem andmast talle saamata jäänud dieettoitu ning ei lahendanud seda küsimust kompromissi teel. Selles kaebuses märkis kaebaja põhjendatud huviks kahju hüvitamise nõude vangla vastu. Teises kaebuses palus J. Kolesnikov kohtul kohustada Tartu Vanglat maksma 5000 krooni kompensatsiooni selle eest, et vangla ei andnud talle tervise tõttu ettenähtud dieettoitu (saia) perioodil 22.02.2010.-26.02.2010 ega taha talle anda kättesaamata toitu ka tagantjärgi. Tartu Halduskohus liitis 27.12.
6. a määrusega J. Kolesnikovi kaebused ühte menetlusse ja määras haldusasja numbriks 3-10-3148 ning käsitles J.Kolesnikovi kaebust Tartu Vangla vastu esitatud kahju hüvitamise kaebusena summas 5000 krooni. Sama määruse p-ga 2 tagastas kohus J. Kolesnikovile tema kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, sest Tartu Vangla tagastas J. Kolesnikovi taotluse 5000 krooni saamiseks 15.11.2010 põhjendatult. Taotlus oli esitatud vene keeles ja J. Kolesnikov ei andnud nõusolekut selle eesti keelde tõlkimiseks ega esitanud taotlust ise uuesti eesti keeles, kuigi ta valdab vangla andmetel eesti keelt piisavalt. 05.01.2011 esitas J. Kolesnikov halduskohtu 27.12.
7. a määrusele määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada. Koos määruskaebusega esitas kaebaja taotluse vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel.
8. 11.01.
9. a määrusega jättis halduskohus rahuldamata J. Kolesnikovi taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel ja tagastas määruskaebuse läbivaatamatult. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli kaebajal 05.01.2011 seisuga arvel vaba raha 0.00 eurot ja töötasu laekumised kaebajal puuduvad. Seega puudub kahtlus J. Kolesnikovi maksejõuetuses. Samas HKMS § 91 lg 1 kohaselt kohus võib, mitte ei pea isikut täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest vabastama. Ka Riigikohus on korduvalt leidnud, et riigilõivu tasumise kohustusest võib jätta vabastamata maksejõuetu isiku juhul, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (viimati Riigikohtu 23.09.2010 määrus haldusasjas nr 3-3-1-25-10, p 8). Riigikohtu halduskolleegiumi 06.09.2007 määrusest asjas 3-3-1-40-07 (p 12) tulenevalt võib isiku jaoks oluliseks pidada küsimust, millest sõltub arvestataval määral tema jaoks oluliste huvide realiseerumine või tema elukorraldus. Halduskohus leidis, et antud juhul ei ole J. Kolesnikovi vabastamine riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel halduskohtu 27.12.
10. a määrusele põhjendatud. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses palunud 5000 krooni hüvitamist selle eest, et 2010.a veebruaris jäi tal dieettoiduna ettenähtud sai saamata. Vaidlust 6 päeva jooksul saamata jäänud dieettoidu (saia) üle ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, mis tingiks riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise ning menetluskulude riigi kanda jätmise. Kaebuses esitatud mittevaralise kahju hüvitamise kaebus ei ole perspektiivikas. Saia saamata jäämine võis tähendada kaebaja jaoks küll mõnevõrra väiksemat toidunormi, kuid ei ole tõenäoline, et kaebajale tekitati kaevatava tegevusega sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks hüvitamisele rahas. Eeltoodut arvestades leidis halduskohus, et ka J. Kolesnikovi määruskaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja selle läbivaatamata jätmisel ei jääks kaebaja olulised õigused kaitseta. Kuna kaebajal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, ei andnud halduskohus kaebajale täiendavalt tähtaega riigilõivu tasumiseks, vaid tagastas määruskaebuse selle esitajale. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11. 18.01.2011 esitas J. Kolesnikov määruskaebuse halduskohtu 11.01.
12. a määruse tühistamiseks, milles leiab, et halduskohus jättis taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks põhjendamatult rahuldamata ja tagastas tema määruse ebaõigesti.
13. Tartu Vangla on oma vastuses seisukohal, et halduskohus on jätnud kaebaja õigustatult riigilõivu tasumisest vabastamata ja määruskaebuse õigesti tagastanud, sest esitatud kahju hüvitamise kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 11.01.
15. a määrus tühistada. Asi tuleb saata määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse uueks lahendamiseks tagasi samale halduskohtule. 2
16. Asja materjalidest nähtuvalt otsustas halduskohus 11.01.
17. a määruses TsMS § 663 lg 1 alusel J. Kolesnikovi 05.01.
18. a määruskaebuse seaduse nõuetele vastavuse üle. Halduskohus jättis esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata ja tagastas määruskaebuse põhjendusega, et määruskaebuse esitaja on küll maksejõuetu, kuid õigust, mida ta halduskohtule esitatud kaebusega kaitsta soovib, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks ja lisaks sellele on mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud kaebus perspektiivitu.
19. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna vaidlustatud määruses halduskohtu poolt esile toodud põhjendused J. Kolesnikovi riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise kohta selleks alust, sest antud juhul ei tulnud kohtul otsustada J. Kolesnikovi vabastamist riigilõivu tasumisest seoses kaebuse või apellatsioonkaebuse esitamisega. J. Kolesnikov vaidlustas 05.01.
20. a määruses Tartu Halduskohtu 27.12.
21. a määrust, millega tema kaebus tagastati HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel ja palus ennast vabastada riigilõivu tasumisest 05.01.
22. a määruskaebuse esitamisel. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse tagastamise määruse peale esitatud määruskaebuse perspektiivikuse hindamisel riigilõivu tasumisest vabastamise küsimuse otsustamiseks ei saa asuda hindama halduskohtule esitatud kaebuse olulisust ja perspektiivikust. Halduskohtu 11.01.
23. a määruses viidatud Riigikohtu lahendid (23.09.
24. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-25-10 ja 06.09.
25. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-40-07) on samuti tehtud olukordades, kus vaidlustati ringkonnakohtu määrust kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmise kohta apellatsioonkaebuse esitamisel ja ringkonnakohtu määrust, millega oli jäetud rahuldamata määruskaebus halduskohtu määrusele, milles ei vabastatud kaebajat riigilõivu tasumisest kaebuse halduskohtusse esitamisel põhjendusega, et kaebus ei olnud halduskohtu hinnangul perspektiivikas. Eeltoodust tulenevalt oleksid vaidlustatud määruses toodud põhjendused J. Kolesnikovi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmise kohta olnud asjakohased juhul, kui halduskohus oleks otsustanud J. Kolesnikovi taotluse üle vabastada ta riigilõivu tasumisest halduskohtule kaebuse esitamisel. 11.01.
26. a määrusega ei ole halduskohus aga sellist olukorda lahendanud. Lisaks sellele nähtub toimiku materjalidest, et enne kaebuse tagastamist ei ole üldse võetud seisukohta selles osas, kas J. Kolesnikov tuleks vabastada riigilõivu tasumisest seoses halduskohtule mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud kaebusega, kuigi J. Kolesnikov on esitanud ka taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Halduskohtul on senise kohtupraktika põhjal võimalik jätta isiku taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks perspektiivituse tõttu rahuldamata ka juhul, kui taotlus esitatakse seoses määruskaebuse esitamisega halduskohtu määruse peale. Sellisel juhul tuleb taotluse lahendamisel hinnata aga esitatud määruskaebuse perspektiivikust tulenevalt sellest, milline on olnud määruskaebusega vaidlustatava halduskohtu määruse sisu, mitte aga tulenevalt sellest, kas halduskohtule esitatud kaebus on perspektiivikas ja kaebajale oluline. Agu Timmi Einar Vene 3 Maili Lokk