← Eesti

2-11-50196/7

Obsah (8)§ 416§ 142§ 472§ 410§ 413§ 444§ 162§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks 22. veebruar 2012.a, kell 11.00, kohtukantselei kaudu tegemise

§ 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

§ 472

lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Asjaolud ja avaldaja nõue Harju Maakohtu menetluses on BT avaldus PP vastu välja mõistetud elatise sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning MP hooldusõiguse avaldajale üleandmiseks. Avalduse kohaselt on Harju Maakohtu 20.04.2009.a otsusega tsiviilasjas nr 2-08-20905 BT välja mõistetud elatis FP ja MP ülalpidamiseks PP kasuks. Alates jaanuarist 2011.a elab alaealine MP oma emaga BT. Hageja/ avaldaja palub tunnistada Harju Maakohtu 20.04.2009.a otsusega tsiviilasjas nr 2-08-20905 välja mõistetud elatise sundtäitmine BT suhtes alates 01.06.2011.a lubamatuks kuni ajani, mil MP elukohaks on BT elukoht. Menetluskulud palus hageja/ avaldaja jätta PP kanda. Menetluse käik Kostja/ puudutatud isik PP 30.01.2012.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjat/ puudutatud isikut on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja/ avaldaja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Kohtuistungil teatas kohus, et hageja/ avaldaja nõude hooldusõiguse alaealise lapse MP suhtes üleandmiseks avaldajale on võimalik rahuldada üksnes osaliselt, andes lapse MP elukoha määramise otsustusõigus BT. BT nõustus eeltooduga. Kohtu põhjendused

§ 410

kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.

§ 413

lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

§ 444

lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, esitades vastavalt

§ 444

lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. 2 PKS § 135 lg 2 kohaselt võib kohus isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Johtuvalt tsiviilkolleegiumi selgitustest peab kohus vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel kaaluma nii lapse huve kui ka vanema õigusi ning kohaldama lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid (tsiviilasi nr 3-2-1-13-11). Kohtu hinnangul on õige anda avaldajale üksnes MP elukoha määramise otsustusõigus. Ainuhoolduse määramine on kohtu hinnangul ennatlik, olles lapse huvidega vastuolus. Kohus tunnistab ka Harju Maakohtu 20.04.2009.a otsusega tsiviilasjas nr 2-08-20905 välja mõistetud elatise sundtäitmine BT suhtes alates 01.06.2011.a lubamatuks kuni ajani, mil MP elukohaks on BT elukoht. Vastavalt

§ 162

lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kohtunik Epp Haabsaar 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.