lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale tähitud kirjaga postiteenuse osutaja vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostja emale – Ülla Harkmannile 05.07.2012 (tl 47), kes elab koos kostjaga samas eluruumis (tl 45, 46).
lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega saab kohus lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks
Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega
§-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 26. juuliks 2012) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul
lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 punkti 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. 3
sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on nõudnud kostjalt põhivõlgnevuse 145,12 euro väljamõistmist, kuid hagiavaldusele lisatud tõendite (tl 10-13) alusel on kostja põhivõlgnevus hageja ees 134,51 eurot (25,88+28,40+16,58+63,65). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 134,51 eurot VÕS § 76 lg 1; § 208 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel. Hageja on nõudnud ka võla sissenõudmise kulude 30,36 euro väljamõistmist kostjalt. Hageja õigus nõuda võla sissenõudmise kulude hüvitamist, tuleneb EMT teenuse kasutamise üldtingimuste punktist 4.1.13, mille järgi on EMT-l õigus nõuda kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist. Võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamise nõude eelduseks on kulutuste tekkimine võlgnevuse sissenõudmiseks kohtueelses menetluses tehtud toimingu – näiteks meeldetuletuskirjade koostamine ja saatmine – tõttu. Hageja pole esitanud tõendeid kohtueelses menetluses võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud toimingute ja toimingutega kaasnenud kulutuste kohta. Seega tuleb jätta hageja nõue võla sissenõudmise kulude 30,36 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Hageja viivisenõuded - 3,57 eurot seisuga 11.05.2011 (tl 13) ja 17,14 eurot perioodi 25.05.2011 – 14.05.2012 eest - põhjendatud ning kuuluvad kostjalt väljamõistmisele VÕS § 82 lg 1; § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel.
alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele täiendav viivis, s.o 0,15 % päevas põhinõudelt – 134,51 eurot - alates 15.05.2012 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Käesoleva tsiviilasja hagihind hagi avalduse esitamise ajal kehtinud
lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt oli 175,48 (145,12+30,36) eurot.
lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on hagiavalduses nõudnud 192,62 euro väljamõistmist kostjalt. Hagi rahuldatakse 155,22 euro ehk 80,58% ulatuses. Seega jäävad hageja menetluskulud 80,58% ulatuses kostja kanda ja 19,42% ulatuses hageja kanda
Vastavalt
§-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 35), milles on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: hagi esitamisel tasutud riigilõiv – 63,91 eurot, 4
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 63,91 eurot (tl 34).
Seega on riigilõiv 63,91 eurot - olnud põhjendatud kohtukulu. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 47,93 eurot (tl 32).
Seega on riigilõiv - 47,93 eurot - olnud põhjendatud kohtuväline kulu.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud J. O. töötaja – S. E. § 218 lg 1 p 2 alusel. Kuna hageja lepinguliste esindajate ülesanded on piirdunud vaid avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning käesolev tsiviilasi ei ole olnud keerukas ega töömahukas oma sisu poolest, samuti puudub avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, tuleb pidada 60 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 171,84 eurot ( 63,91 + 47,93 + 60). Kuna hagi rahuldatakse 79 % ulatuses, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 79 % ulatuses. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 138,47 eurot (80,58 % 171,84-st). Menetluskuludelt tuleb vastavalt hageja esitatud taotlusele maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude kohase tasumiseni.
lg 1 alusel võib kostja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.