) ei ole sätestatud teisiti.
lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
lg 1 ja 2 kohaselt, taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt on taotleja OÜ L XXXX. Taotleja igakuine sissetulek töölepingu alusel on XXX eurot. Ülalpeetavaid taotlejal ei ole. Taotleja ei oma kinnisvara, väärtpabereid, mootorsõidukeid ega muud olulist vara. Taotlejal ei ole kohustusi krediidiasutustele ega teistele võlausaldajatele. Taotleja omab arvelduskontot ASis SEB Pank, millel hoiustatu väärtust ei ole avaldatud. Taotleja vältimatud igakuised püsikulutused on järgmised: eluasemekulud XX eurot, kulutused toidule XXX eurot, kokku XXX eurot. Kohus kontrollis elektroonilisest kinnistusraamatus ja mootorsõidukite registrist, kas taotleja omab vastavat vara. Nimetatud andmebaaside kohaselt taotleja ei oma kinnisvara ega mootorsõidukit. Maksu- ja Tolliameti andmetel on jaanuaris 2012 maksnud taotleja eest sotsiaalmaksu OÜ L. Kohus on teinud järelepärimised pankadesse, ning kohtule on vastatud, et Ardo Kubjas omab ASis SEB Pank arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXX, millel on hoiustatud 20. veebruari 2012 seisuga XX.XX eurot ja käive perioodil 19. oktoober 2011 kuni 20. veebruar 2012 oli XXX eurot. Konto väljavõttest nähtub, et sinna ei laeku taotleja töötasu. Arvestades taotleja majandusliku seisundi teatises toodut ning antud tsiviilasja nõuet, leidis maakohus, et on põhjendatud anda Ardo Kubjasele riigi õigusabi. Riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid ei esine (
).
lg 5 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsuses või määruses määratakse kindlaks
kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16. Kohus leidis taotleja majanduslikku seisundit hinnates, et kostja ei ole täielikult maksevõimetu. Kostja on tegutseva ettevõtte OÜ L XXXX ning kuna kohtule avaldatud kontole ei laeku taotleja töötasus, siis asus kohus seisukohale, et taotlejal on vara ja sissetulekuid, mida ta ei ole kohtule avaldanud. Kohus pidas põhjendatuks anda Ardo Kubjasele riigi õigusabi
punktis 3 sätestatud viisil, s.o kohustusega osamaksetena 2 täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Osamaksete suuruse peab kohus otstarbekaks kindlaks määrata pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist (
A. Kubjas esitas Tartu maakohtu
lg 5 lähtudes nõuda kostjalt ka lisateavet; 3) ei saa kohus äriühingu poolt XXXX tasu kostjale sularahas maksmisest automaatselt järeldada seda, et tegelikult on kostjal ka muid sissetulekuid; 4) ei ole OÜ-l L ei ole selleks aastaks näha ette majandustegevust, mistõttu suure tõenäosusega ootab seda äriühingut ees likvideerimismenetlus. See aga tähendab kostja jaoks omakorda seda, et ta jääb suure tõenäosusega ilma ka XXXX tasust; 5) soovis A. Kubjas käesolevas tsiviilasjas läbivaatamist kirjalikus menetluses just põhjusel, et kostjal ei ole võimalik tasuda õigusabi eest. Küll aga oli kostja sunnitud esitama riigi õigusabi taotluse põhjusel, et ta ei oska kohtus täita erinevaid menetluslikke nõudeid. Kui kohus peaks rahuldama hagi kas täielikult või osaliselt, puudub määruskaebuse esitajal ka teoreetiline võimalus tasuda riigi õigusabi tasu ja kulude eest, sest summa, mida kostjalt nõutakse, on ca 72 000 eurot. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Määruskaebuse väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. 5. Riigi õigusabi andmise reeglid on toodud riigi õigusabi seaduses. Maakohtu vaidlustatud määrusega on määruskaebuse esitajale antud riigi õigusabi (s.o abi advokaadilt õigusteenuse saamiseks), mitte aga riigipoolset menetlusabi muude menetluskulude kandmiseks, mistõttu asjas ei kuulu kohaldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku 6. jao sätted osas, milles vastav regulatsioon on olemas riigi õigusabi seaduses.
kohaselt antakse riigi õigusabi ühel järgneval viisil: 1) õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 2) õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 3 3) õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Maakohus andis määruskaebuse esitajale riigi õigusabi
p 3 märgitud viisil.
lg 2 kohaselt riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatuse ja hüvitamise korra määrab kohus kindlaks käesoleva seaduse § 14 lõigetes 1–3 või § 13 lõikes 5 nimetatud asjaolude põhjal, arvestades asja olemust, taotletava riigi õigusabi liiki ning riigi õigusabi osutamise eeldatavat aega.
lg 1 kohaselt taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja väitega, et maakohtu seisukoht, et taotlejal on veel vara ja sissetulekuid, mida ta ei ole kohtule avaldanud, on oletuslik. Samas tuleb lisaks taotleja hetke majanduslikule seisundile arvestada veel sellega, et taotleja on XXXX. a sündinud töövõimeline isik, kellel on varasemast ajast kogemus äriühingute juhtimisega. Asjaolu, et käesoleval ajal on taotleja igakuine sissetulek üksnes XXX eurot kuus, ei anna alust järeldusele, et taotlejal puudub ka tulevikus sissetulek, millest hüvitada riigile talle antud menetlusabi. Seega on maakohus põhjendatult otsustanud anda taotlejale riigi õigusabi
p 3 alusel.
lg 3 kohaselt riigi õigusabi saaja majandusliku seisundi või maksevõime olulise muutumise korral võib kohus riigi õigusabi saaja või Rahandusministeeriumi või tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse taotlusel käesoleva seaduse § 14 lõigetes 1–3 nimetatud asjaolusid arvestades muuta enne õigusteenuse osutamist kindlaksmääratud riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatust või hüvitamise korda. Määruskaebuse esitaja vaidleb kostjana hagile vastu ja peab oma menetluses osalemist edukaks. Menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral välja hagejalt riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga. 6. Vastavalt TsMS § 191 lg-le 1 maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Kai Kullerkupp Üllar Roostoja 4 Kersti Kerstna-Vaks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.