) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest ning lepivad
lg 4 alusel kokku ja taotlevad kohtult, et kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg lühendataks ühe päevani. Hageja palub seoses kostjaga II kompromissi sõlmimisega tagastada poole kostja II vastu esitatud nõuetelt tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused 4. Vastavalt
lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud
Kohus peab vajalikuks seejuures osundada
, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1 p 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse kostja I suhtes seoses hageja loobumisega hagist. 5.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt
Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). 6. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Eeltoodud sätte punkti 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Vastavalt
lg-le 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 03.04.2012 (maksekorraldus nr 595) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamisel riigilõivu 319.55 eurot. Hageja on tasunud 11.04.2012 (maksekorraldus nr 596) täiendavalt riigilõivu 159.78 eurot ning OÜ Simhes Consult on 20.04.2012 (maksekorraldus nr 840) hageja eest tasunud täiendavalt riigilõivu 63.91 eurot. Kokku on hageja hagiavalduse esitamise eest tasunud riigilõivu summas 543.24 eurot. Käesolevas menetluses on tsiviilasja hinnaks 4 785 eurot, mis koosneb kostja I vastu esitatud nõude hinnast 1 595 eurost ja kostja II vastu esitatud nõude hinnast 3 190 eurost. Seoses hageja avaldusega kostja I suhtes hagist loobumisega kuulub tagastamisele pool kostja I vastu esitatud nõudele vastavast proportsionaalsest osast riigilõivust, s.o 90.54 eurot. Seoses hageja ja kostja II vahel sõlmitud kompromissiga kuulub tagastamisele pool kostja II vastu esitatud nõudele vastavast proportsionaalsest osast riigilõivust, s.o 181.08 eurot. Võttes arvesse eeltoodut, on käesolevas menetluses tagastamisele kuuluv riigilõiv summas 271.62 eurot. Vastavalt hageja taotlustele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. 7. Tulenevalt
lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on hageja ja kostja II kokku leppinud, et hageja tasub kostjale II õigusabikulude katteks 115 eurot 7 kalendripäeva jooksul pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist. Muud menetluskulud, peale käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2.3 näidatud menetluskulude, jäävad poolte endi kanda. 4 2-12-13503 8. Kooskõlas
lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt
lg 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt
lg 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 5 kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. 9. Hageja I taotleb kostjalt menetluskulude summas 462.39 eurot (4 tundi ja 32 minutit) väljamõistmist. Kostja I peab kõiki tehtud kulutusi põhjendatuks ja vajalikeks. Kostja I esindaja on menetluses koostanud kaks menetlusdokumenti ning osalenud kohtuistungil, mis kestis 1 tund ja 23 minutit.
lg 1 tulenevalt mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajaliku sulatuses. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatud kulude suuruseks 200 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
10.
lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Tulenevalt hageja ja kostja II kokkuleppest lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaega. Eeltoodud kokkulepe ei kuulu kohaldamisele käesoleva määruse resolutsiooni punkti
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.