-114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ajutise halduri arvates tuleks uurida alljärgnevaid võlgniku toiminguid ja tehinguid: - - 29.12.2011 sõiduki võõrandamine eeldatavale võlgniku töötajale VK`ile; 2 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist kohustuse täitmine juhatuse liikmele PR’ele (võimalik nõuete saldo kuni 142 256,76 eurot) ja JM’le, kellel võib PR’ega olla ühine oluline majanduslik huvi ning seega võib JM olla võlgniku lähikondne
ja 2011. majandusaastatel võlgniku arveldusarvelt kassasse 9 219,40 euro võtmine ning võlgniku pangakaartidega 7 315 euro väljavõtmine; väljamaksed VT’ile selgitusega „laen“ 3 500 krooni (223,69 eurot) ja VR’ele selgitusega „laenu osaline tagastus“ 400 eurot; võlgniku osa müük MK’le ja tema juhatusse valimine PR’e asemel, mille eesmärgiks võib ajutise halduri poolt kogutud informatsiooni kohaselt võlgniku äriühingust nn „lahti saamine“, kuna MK’ga tehingute tegemise eest on hoiatatud avalikes allikates. Eeltoodust tulenevalt võib ajutise halduri arvates B OÜ maksejõuetuse põhjuseks olla nii raske juhtimisviga kui ka kuriteo tunnustega tegu. Kuna võlgniku vara koosneb sisuliselt tagasivõitmise nõuetest (ennekõike kohustuse täitmise tagasivõitmine juhatuse liikme vastu) ja muu märkimisväärne vara puudub, palub ajutine pankrotihaldur B OÜ pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei soovi tasuda kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 5 000 eurot. 3 2-12-14591 Hillar Villers palub välja mõista ajutise halduri tasu kokku summas 1 620 eurot (18 töötundi x 90 eurot) ja kulude hüvitis 97,16 eurot. Lisanduvad riiklikud maksud. 26.07.2012 kohtuistungile võlgniku esindaja ei ilmunud, võlausaldaja esindaja nõustus ajutise halduri tasu ja kulude suurusega ja nende väljamõistmisega kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. ÄS § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutise halduri hinnangul on B OÜ maksejõuetuse põhjuseks võlgniku
Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud B OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. B OÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutise halduri poolt on kindlaks tehtud, et B OÜ püsiv maksejõuetus saabus jaanuaris 2012, kui äriühingu rahalised vahendid lõplikult (s.o 31.01.2012) arveldusarvetelt välja võeti ja üle kanti juhatuse liikmele. Samuti on ajutise halduri aruandes välja toodud, et endine juhatuse liige PR kui ka juhatuse liige MK on põhjuseta jätnud esitamata pankrotiavalduse, millega on rikkunud ÄS § 180 lg 51 sätestatud kohustust, jätnud koostamata ja osanikule ning äriregistrile esitamata 2011. majandusaasta aruande, millega on rikkunud ÄS § 179 lg 1-4 sätestatud kohustust, jätnud vastamata ajutise halduri teabenõudele ning esitamata haldurile majandusaasta aruande ja finantsandmed, millega on rikkunud
ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. ÄS § 180 lg 51 tulenevalt tuleb äriühingu maksejõuetuse väljakujunemisel juhatuse liikmel esitada pankrotiavaldus 20 päeva jooksul. Nimetatud kohustusi võlgniku perioodi 07.05.2008 - 25.05.2012 juhatuse liige PR ja praegune juhatuse liige MK täitnud ei ole. Ajutisele haldurile ei ole esitatud raamatupidamise dokumente, s.h dokumente, mis tõendaksid väljavõetud sularaha seotust võlgniku majandustegevusega. Asjaolu, et võlgnik pankrotiavaldust ei esitanud ei seaduses toodud tähtaja jooksul ega hiljem, on viinud võlgniku kohustuste suurenemiseni vähemalt intresside, viiviste ja täitekulude näol, mille tõttu võlausaldajate nõuded jäävad olulises osas rahuldamata. Karistusseadustiku § 3851 kohaselt on pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku endise juhatuse liikme PR(isikukood XXX) ja praeguse juhatuse liikme MK (isikukood XXX) poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumine on käsitletav raske juhtimisveana, mis tuleb vastavalt
Ajutise halduri arvates võib B OÜ maksejõuetuse põhjuseks olla kuriteo tunnustega tegu - 2 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist on võlgnik täitnud väidetavaid rahalisi kohustusi lähikondsetele: võlgniku endisele osanikule ja juhatuse liikmele PR’ele (võimalik nõuete saldo kokku 142 256,76 eurot, kuigi osaliselt võivad nõuded olla aegunud, lisaks PR’e poolt
lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. 26.07.2012 kohtuistungil on võlausaldaja taotlenud kaebuse esitamist võlgniku poolt võlausaldajate huve kahjustava tegevuse osas. Kohus on kohtuistungil määranud, et kuriteoteade tuleb esitada ajutisel pankrotihalduril. Hillar Villers on kohtule esitanud B OÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 18 tundi (tunnitasuga 90 eurot), s.h: avalduse materjalidega tutvumine, päringute koostamine, tutvumine GKSIA nõudega, kogutud andmete ja kontode analüüs, täiendavad päringud registritesse ja juhatusele, kontode ülevaate ja aruande koostamine, kohtuistungil viibimine. Hillar Villers palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 1 620 eurot Lisanduvad riiklikud maksud. Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 97,16 eurot, s.h tasulised päringud, sidekulud, bürooteenus, autokulud. 26.07.2012 kohtuistungil võlausaldaja esindaja nõustus ajutise halduri tasu ja kulude suurusega ja nende väljamõistmisega kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt. Ajutine haldur teatas, et nõustub tasu ja kulude väljamaksmisega deposiiti makstud ettemaksu ulatuses. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasuks tuleb taotletav 1 620 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 534,60 eurot, määrata. Kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks, tuleb ajutise halduri tasu osaliselt, summas 1 503.76 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu 496.24 eurot) mõista välja Hillar Villers’i kasuks OÜ Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi poolt 26.04.2012 maksekorraldusega nr 576 kohtu deposiitkontole tehtud ettemaksu arvelt. Ülejäänud tasu, mida kohtu deposiiti tehtud ettemaks ei kata - 116,24 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu 38,36 eurot) tuleb Hillar Villers’i kasuks mõista välja B osaühingult (registrikood XXX). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb 1 503,76 eurot kanda Hillar Villers’i arvelduskontole XXXXXXXXXX Swedbank ASis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Hillar Villers on taotlenud nimetada B OÜ dokumentide hoidjaks MK. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada. Fred Fisker Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.