) § 128 lg 5 tulenevalt. Hageja taotleb kostjalt südameoperatsioonijärgse terviseseisundi kahjustamise ja hingelise valu tekitamise eest 191.73 eurot. Hageja leiab, et tema ei pea aru saama, kas müüja pidi aru saama, et müügilepingu rikkumine põhjustab talle mittevaralise kahju. 19.03.2012 kohtule esitatud menetlusdokumendis märgib hageja, et tema moraalse ja tervisliku seisundi kahju ei saa vaadelda kui mittevaralise kahjuna, vaid see on varaline kahju arstirohtude, haiglaravi ja taastusravi kulutuste osas. See ületaks oluliselt hagiavalduses nõutava 191.73 eurot. Kostjapoolse müügilepingu rikkumise tõttu oli hageja seitse korda viibinud haiglaravil südamerütmihäiretega, mille tingis kostjaga pikaajaliselt õiguste eest võitlemine ja vaidlemine. Kostja vastus
lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Asjaolu, kas müügilepingu kostjaga sõlmis füüsilisest isikust ettevõtja A JJ omab tähendust vaid siis, kui kohus peab otsustama, kas kohalduvad tarbijalemüügi sätted.
kohaselt müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest ostjale. Asja asendamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg asendatud asja üleandmisest ostjale. Asja parandamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg kõrvaldatud puuduse suhtes uuesti parandamisest arvates. Kuna müügilepingu rikkumisest tulenevad hageja nõuded ei saanud muutuda sissenõutavaks enne 20.02.2009, siis ei olnud kolmeaastane aegumistähtaeg hagi esitamise ajaks möödunud ja nõude aegumise küsimust ei tõusetu. 7. Järgnevalt tuvastab kohus, kas kostja on müügilepingut rikkunud.
lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.
lg 2 p 1 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Puudub vaidlus, et müügikirjelduse kohaselt pidi ostetaval sülearvutil olema sõrmejäljelugeja (t lk 12) ning sõrmejäljelugejat arvutil ei olnud.
lg 2 kohaselt näidise, kirjelduse või mudeli järgi müügi puhul eeldatakse, et näidis, kirjeldus või mudel on asja lepingutingimustele vastavuse hindamise ainus kriteerium. Sel juhul annab kõrvalekalle näidisest, kirjeldusest või mudelist ostjale õiguse lepingust taganeda või kasutada muid õigusi, mis tulenevad asja lepingutingimustele mittevastavusest. 3 Käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et müüja oleks ostjat teavitanud, et müügikirjelduses toodud funktsiooni ostetaval sülearvutil ei ole. Kuigi hageja väidab, et pöördus kostja poole pretensioonidega ka suuliselt, on käesolevas asjas tõendamist leidnud, et hageja esitas kostjale pretensioonid elektroonilise postiga 08.01.2010 ja 29.01.2010 (t lk 61, 63) ning 17.05.2010 lepingu täitmise nõude (t lk 66-69). Kostja vastas kõigile hageja pretensioonidele ning 26.05.2010 pakkus hagejale hüvitist 500 krooni, mille hageja vastu võttis (t lk 72, 75-76). Seega puudub vaidlus, et hageja on kostjalt saanud sõrmejäljelugeja funktsooni puudumise tõttu hüvitist 500 krooni. 8. Vaatamata sellele, et kostja tunnistab, et müügikirjelduses oli sõrmejäljelugeja funktsioon ja ostetud arvutil see puudub, vaidleb kostja hagile täies ulatuses vastu. Kohtu hinnangul ei ole tegemist tarbijalemüügiga, sest kohtu ette toodud asjaoludest tulenevalt sõlmis müügilepingu füüsilisest isikust ettevõtja A JJ. Hageja ei ole kostja sellesisulisele vastuväitele vastu vaielnud ning ka 15.03.2010 kuupäeva kandva lepingu täitmise nõudes on hageja ise tuginenud sellele, et lepingu sõlmis FIE A JJ (t lk 3).
kohaselt tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
lg 4 kohaselt tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Kuna käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et hageja on sõlminud lepingu füüsilisest isikust ettevõtjana, siis võib eeldada, et hageja on sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Nimetatud eeldust ei ole hageja ümber lükanud. Seega ei kohaldu käesoleva vaidluse lahendamisel tarbijalemüügi sätted. 9. Kostja põhiliste vastuväidete kohaselt oleks hageja pidanud mittevastavuse kohe tuvastama ning hageja teavitas müüjat mittevastavusest pärast mõistliku aja möödumist.
lg 4 kohaselt müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kostja leiab, et sõrmejäljelugeja on silmaga nähtav ning seda ei ole võimalik segi ajada kleebisega. Seega oleks ostja selle funktsiooni puudumist koheselt märkama.
lg 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.
lg 1 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada.
lg 1 sätet, mille kohaselt ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: p 1 asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu; p 2 müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Käesoleval juhul pole kohus tuvastanud, et sülearvuti ostmise ajal teavitas müüja ostjat, et müügikirjelduses märgitud 4 sõrmejäljefunktsiooni ostetaval sülearvutil pole. Samas pidi müüja seda asjaolu teadma. Seega on kohus tuvastanud kostjapoolse müügilepingu rikkumise. 11. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (
lg 1).
lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.
lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Käesolevas asjas on tõendatud, et seoses kostjapoolse müügilepingu rikkumisega on õigusbüroo OÜ Leesment & Partnerid hagejale kohtuväliselt osutanud õigusabiteenust. Õigusbüroo on koostanud lepingu täitmise nõude ning see on hageja poolt edastatud kostjale (t lk 3-5, 66-69). Hageja on õigusabiteenuse eest 10.03.2010 tasunud õigusbüroole 2 400 krooni, selgitusega „tasutud 09.03.10 kliendilepingu ettemaks“ (t lk 45b). Seega on tõendatud, et nimetatud teenuse eest tasus hageja õigusbüroole 2 400 krooni, vaatamata sellele, et arves on märgitud 2 160 krooni (t lk 6). Õigusabi kasutamiseks tehtud mõistlikud kulud on vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku kohustuse rikkumisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05 p 22). Hageja poolt kantud kulutused on põhjuslikus seoses kostja poolt müügilepingu rikkumisega. Nimetatud nõude rahuldamise eelduseks on, et sellise õigusabiteenuse kasutamine on asjaolusid arvestades mõistlik. Hageja on teinud kulutusi kokku summas 153.39 eurot. Arvestades asjaolusid ning kasutatud õigusabiteenuse mahtu loeb kohus mõistlikuks kulutuseks 100 eurot ning see tuleb kostjalt välja mõista. 12. Esmases hagiavalduses nõuab hageja kostjalt mittevaralise kahjuna 191.73 eurot. 19.03.2012 nõuab hageja nimetatud summat varalise kahjuna. Hageja leiab, et kostjaga vaidluste pidamine halvendas tema tervislikku seisundit, mistõttu on ta teinud kulutusi arstirohtudele, haiglaravile ja taastusravile. Kostja on nimetatud nõudele vastu vaielnud, leides, et kuna ostjaks oli füüsilisest isikust ettevõtja, siis ei saa sellist kahju hageja nõuda.
lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kohtu hinnangul tuleb hageja nõue 191.73 eurot jätta rahuldamata. Tervise kahjustamise ärahoidmine ei ole sellise lepingu normi kaitse-eesmärgiga hõlmatud. Seega ei kuulu tervisekahjustusest tulenevad varalised ja mittevaralised nõuded rahuldamisele. Lisaks sellele on tõendamata põhjuslik seos müügilepingu rikkumise ja hageja tervise halvenemise vahel ning kulutuste kandmine 191.73 eurot ulatuses. Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus nimetatud asjaolusid ei tõenda (t lk 43-45). Seega tuleb hageja nõue 191.73 eurot jätta rahuldamata. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.