MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ag

) § 54 lg 6 teine lause osas, millega loetakse dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on jätnud teate tähtkirja saabumise kohta ning lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt. Teate jätmisega kättetoimetamine heausksele juriidilisele isikule rikub põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud õigust pöörduda kohtu poole ning ei ole sobiv ega proportsionaalne meede saavutatava eesmärgi suhtes. Lisaks ei ole teate jätmine õiguslikult reguleeritud ning postiseadus ei näe ette, et tähtsaadetis loetakse kättetoimetatuks teate jätmisega adressaadile.

§ 54

lg 6 alusel saab maksuhalduri haldusakti kättetoimetatuks lugeda ainult juhul, kui selle adressaat hoiab kõrvale tähtkirja kättesaamisest või ei täida hoolsuskohustust tema registrisse kantud aadressile saadetud tähtsaadetiste kättesaamisel. Kaebaja oli antud juhul oma posti ümberadresseerinud registrijärgselt aadressilt (XXX) aadressile XXX, kus oli taganud vajalikud nõuded posti kättesaamiseks, samuti püüdis kaebaja ise aktiivselt maksuotsust kätte saada, mistõttu oli ta nõutava hoolsusega täitnud kõik eeldused posti kättesaamiseks. On võimalik, et postiteenuse osutaja eksis ning jättis ümberadresseerimise tähelepanuta. Eeltoodu tõttu ei saa ainult

§ 54

lg 6 regulatsioonist tulenevalt lugeda dokumenti kättetoimetatuks, vaid vajalik on tõendada, et kirja adressaat ei täida hoolsuskohustust kirja kättesaamisel või takistab haldusakti kättetoimetamist. Teise alternatiivina palus kaebaja ennistada kaebetähtaeg

1. augustist 2011, s.o päevast, mil langes ära püsiv takistus maksuotsuse peale kaebuse esitamiseks. Et käesoleval juhul ei saanud kaebaja kätte tähitud kirja ega teadet selle saabumise kohta, esines mõjuv põhjus kaebetähtaja möödalaskmiseks.
2. Tartu Halduskohtu
3. oktoobri
4. a määrusega jäeti Dotnuvos Projektai AS kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning lõpetati asja menetlus. Halduskohus asus seisukohale, et antud juhul ei ole põhjendatud lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt, samuti ei kuulu taotlus kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvate põhjuste puudumise tõttu rahuldamisele. Maksuotsus saadeti Dotnuvos Projektai AS-le viivitamatult, kuid kaebaja ei astunud vajalikke samme haldusakti kättesaamiseks. Kaebajal endal oleks tulnud üles näidata suuremat huvi maksuotsuse kättesaamise vastu ning mitte oodata maksuhaldurile helistamise ja teabenõude esitamisega peaaegu 2 kuud. Maksuotsus on tulenevalt

§ 54lg 6 teisest lausest kaebajale teatavaks tehtud 27.

juunil 2011, s.o maksuotsuse kohta Dotnuvos Projektai AS 2 postkasti teatise jätmise kuupäevast, millest hakkab kulgema tühistamiskaebuse esitamise 30päevane tähtaeg, mis pidi lõppema

1. juulil
2. Antud juhul ei ole kaebaja astunud koheselt samme haldusakti tühistamiseks ning pole õigeaegselt kontrollinud haldusakti olemasolu, kuigi kaebaja oli maksumenetlusest teadlik. Hoolikalt käituv ja oma posti vastuvõtmist korraldav äriühing saab postisaadetise saabumisest teada kohe peale teate postkasti jätmist, teatel on peale trükitud ka selle väljatrükkimise kuupäev, millest saab hakata arvutama kaebetähtaega. Kaebeõiguse tähtaja lühenemine või mitteteostumine ei tulene normist, vaid isiku enda tegevusest. Kaebaja oleks pidanud maksuhaldurit teavitama enda aadressi muudatustest õigeaegselt ja ise näitama üles hoolsuskohustust, et haldusakti õigeaegselt kätte saada.

§ 54

lg 6 ei ole vastuolus põhiseadusega.

§ 54

lg 6 teine lause motiveerib haldusakti adressaati korraldama oma posti vastuvõtmist korrektselt ning mitte venitama oluliste dokumentide vastuvõtmisega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Dotnuvos Projektai AS esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
2. oktoobri 2011 a. määruse tühistada, lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt või esimese alternatiivina jätta vastuolu tõttu põhiseadusega kohaldamata

§ 54

lg 6 teine lause osas, millega loetakse dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on jätnud teate tähtkirja saabumise kohta ning lugeda kaebus tähtaegselt esitatuks ja kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldada. Teise alternatiivina palus Dotnuvos Projektai AS ennistada kaebuse esitamise tähtaeg 15. augustist 2011, s.o päevast, mil langes ära püsiv takistus kaebuse esitamiseks maksuotsuse peale. Määruskaebuse põhjendused:

1. a)Halduskohus on tõendeid valesti hinnanud, jättes kaebaja poolt esitatud tõenditega tutvumata. Ebaõiged ja põhjendamata on halduskohtu väited, et kaebaja oleks pidanud maksuotsuse kättesaamisel üles näitama suuremat hoolsust ning et kaebaja ei kontrollinud õigeaegselt haldusakti olemasolu, kuigi oli maksumenetlusest teadlik. Määruses on Dotnuvos Projektai AS-i 3. oktoobri 2011. a taotluse põhjendusi käsitletud pealiskaudselt. Määruses ei ole viidatud kaebaja poolt esitatud tõenditele, millest osad lükkavad otseselt ümber halduskohtu põhiseisukohad. Seevastu on halduskohus korduvalt tuginenud vastustaja poolt esitatud tõenditele, sh ka nendele, mis on vastuolulised ja küsitava väärtusega. Dotnuvos Projektai AS esitatud tõendid kinnitavad, et Dotnuvos Projektai AS üritas maksuhaldurilt vastust saada. Antud juhul esines olukord, kus teave haldusakti olemasolust kaebajani ei jõudnud ning see põhjus oli kaebajast sõltumatu ning püsiv takistus.
2. b)Halduskohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-s 2 sätestatut, kui on määruse tegemisel tuginenud vastustaja poolt esitatud tõenditele, millega kaebaja ei saanud tutvuda ning nende kohta oma seisukohta avaldada või omapoolseid täiendavaid tõendeid esitada. Ka ei olnud Dotnuvos Projektai AS teadlik, et maksuhaldur saab tema 3. oktoobri 2011. a taotlusele veel täiendavalt tõendeid esitada.
3. c)Määrus on motiveerimata. Halduskohus on jätnud täielikult põhjendamata, miks ta peab võimalikuks olukorda, kus akti olemasolust ja selle sisust teadmatuses olev haldusakti adressaat peab olema võimeline akti täitma, hindama selle õiguspärasust ja vajaduse korral selle õigeaegselt vaidlustama. Samuti on halduskohus jätnud täielikult põhjendamata, miks ta jättis rahuldamata kaebetähtaja ennistamise taotluse. Vastuolulised on halduskohtu seisukohad äriregistrisse kantud aadressi, postiseaduse rakendamise ning kättetoimetamise aadressi osas. Halduskohtu vastuolulise seisukoha tõttu postiseaduse rakendamise osas ei ole kaebajal võimalik hinnata, kas halduskohtu meelest oli õiguspärane tähtkirja teatise viimine aadressile XXX. 3
4. d)Ebaõige ja tõendamata on halduskohtu seisukoht, et Dotnuvos Projektai AS oli hooletu, ei teinud ise jõupingutusi akti kättesaamiseks ning tähtkirja teate saamatajäämine oli Dotnuvos Projektai AS enda süü. Seetõttu on halduskohus rakendanud

§ 54

lg-t 6 selliselt, et see riivab intensiivselt Dotnuvos Projektai AS-i põhiõigusi. Seadusel ei põhine halduskohtu seisukoht, et Dotnuvos Projektai AS-l tuli maksuhaldurit aadressi muutumisest teavitada. Kirja teel kättesaadavuse on Dotnuvos Projektai AS taganud postiseaduse alusel postisaadetiste ümberadresseerimisega oma tegevuskoha aadressile. Postiseadus on antud olukorras eriseadus ning pakutav lahendusviis on proportsionaalne saavutatava eesmärgi suhtes saada kätte kõik postiga saadetavad kirjad. Maksuhaldur rikkus hea halduse põhimõtteid, kui ta kaebajat telefoni või e-posti teel kaebajale adresseeritud tähtkirja tagastamisest ei teavitanud.

1. e)Kaebus tuleb lugeda tähtaegselt esitatuks, kuna halduskohus on põhjendamatult ja seda motiveerimata lähtunud eeldusest, et Dotnuvos Projektai AS ei saanud tähtsaadetise teatist kätte enda hooletuse tõttu, jättes kõrvale võimaluse, et teatis läks kaduma enne postitamist. Seetõttu ei ole teatise mittesaamise fakt piisav tõendamaks kaebaja hooletust oma posti vastuvõtmise korraldamisel. Kaebaja postkasti tühjendatakse regulaarselt ning muud tõendid kinnitavad, et kaebaja sai kõnealusel perioodil regulaarselt aadressil XXX kirju kätte (sh maksuhalduri haldusakte).
2. f)Maksuhaldur peab tõendama, et teatis tähtkirja kohta on aadressil XXX postkasti lastud. AS Eesti Post töötajate kinnitused, et tähtkirja teatis toimetati 27. juunil 2011 Dotnuvos Projektai AS postkasti aadressil XXX on paljasõnalised, mitteusaldusväärsed ja ei tule tõenditena arvesse. Kuna tähtkirja teatis ise on vaid lihtsaadetis, ei dokumenteeri postiasutus selle kohaletoimetamise protsessi. Dotnuvos Projektai AS ei saa tõendada, et ta ei saanud teatist kätte, sest sündmust, mida ei toimunud, ei saa üldjuhul tõendada. g)

§ 54lg 6 teine lause tuleb vastuolu tõttu põhiseadusega jätta kohaldamata.

Antud säte on kehtestatud pahatahtluse vältimiseks, kuid ebaõnnestunud sõnastuse tõttu piirab see ka hoolsate juriidiliste isikute õigusi. Halduskohus ei ole seda asjaolu arvestanud ning on seetõttu teinud määruse, mis äärmiselt intensiivselt piirab Dotnuvos Projektai AS kohtusse pöördumise õigust. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et see säte motiveerib korraldama posti korrektselt vastuvõtmist. See saab tõene olla ainult hooletute juriidiliste isikute puhul, kuid riivab oma ebaõnnestunud sõnastusega just hoolsate juriidiliste isikute põhiseaduslikke õigusi, moonutab kättetoimetamise menetluse sisulist eesmärki ning motiveerib maksuhaldurit teostama halba halduspraktikat, kus isegi tagasilaekunud tähtkirjast ei vaevuta haldusakti adressaati teavitama.

§ 54

lg 6 teine lause välistab täielikult võimaluse, et teatis ei jõua adressaadini viimasest sõltumata põhjustel. See võib olla harva ettetulev, kuid siiski mitte võimatu.

1. h)Kaebetähtaeg tuleb ennistada, kuna maksuotsusest mitteteadasaamine ei olnud sõltuvuses kaebajast. Ta oli teinud kõik vajaliku, et postisaadetised kätte saada, kontrollis regulaarselt postkasti, sai tavaliselt kirjad kätte ning lisaks muule tundis ise aktiivselt huvi, millise vastuse andis maksuhaldur tema eriarvamusele. Lähtudes hea halduse põhimõttest, oleks maksuhaldur pidanud pärast 12. juulit 2011 ise astuma samme, et maksuotsus adressaadile teatavaks saaks. Maksuotsuse andmise fakt ja otsuse sisu sai Dotnuvos Projektai AS-le teatavaks 15. augustil 2011 tema enda aktiivse tegevuse tulemusena. Riigikohtu praktika kohaselt on teadmatus oluline põhjus ja tähtaja ennistamine on põhjendatud. 6. Maksu- ja Tolliamet palub vastuses määruskaebuse rahuldamata jätta. Vastuse põhjendused:
2. a)Põhjendamatu ja paljasõnaline on väide, et halduskohus ei ole tutvunud kaebaja poolt esitatud tõenditega. Halduskohus on hinnanud nii kaebaja kui ka vastustaja poolt kohtule esitatud tõendeid ning mõlema poole väiteid analüüsinud. Asjaolu, et halduskohus ei 4 nõustunud kaebaja väidetega, ei tähenda, et kohus ei ole kaebaja taotlusega ja tema poolt esitatud tõenditega tutvunud.
3. b)Põhjendatud on halduskohtu seisukoht, et kaebajal oleks tulnud üles näidata suuremat huvi maksuotsuse kättesaamise vastu ning mitte oodata maksuhaldurile helistamise ja teabenõude esitamisega peaaegu 2 kuud. Kaebaja esitas kontrollaktile eriarvamuse 13. juunil 2011, seega saab pidada igati mõistlikuks eeldada, et kaebaja pidi aimama, et suure tõenäosusega saadab maksuhaldur peagi ka maksuotsuse. Pärast maksuotsuse tegemist oli maksuotsusest tingitud nõue nähtav kaebaja raamatupidajale e-maksuameti kaudu.
4. c)Ebaõige on kaebaja seisukoht, et halduskohus on rikkunud TsMS § 5 lg-t 2, kuna kaebaja ei saanud maksuhalduri poolt kohtule esitatud tõendite kohta oma arvamust esitada. Kaebaja sai võimaluse esitada taotlus kaebetähtaja ennistamiseks või kaebuse esitamise tähtaegseks lugemiseks ning vastustaja sai võimaluse sellele vastata (sealjuures esitada enda väiteid põhistavad dokumendid). Halduskohtul ei olnud kohustust kaebajalt veelkord küsida tähtaja küsimuse osas seisukohta, kuivõrd vastav seisukoht oli juba kohtule esitatud.
5. d)Ebaõige on väide, et vaidlustatud määrus on motiveerimata. Määruses on arusaadavalt jälgitav halduskohtu seisukoha kujunemine ja põhjendused, miks loeti kaebus mittetähtaegselt esitatuks ning jäeti rahuldamata kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus.
6. e)Halduskohus ei ole tõendeid vääralt hinnanud. Puudub igasugune põhjus AS-i Eesti Post töötaja poolt väidetus kahelda. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis seaksid postitöötaja väited kahtluse alla ning ei ole vastupidiseid tõendeid esitanud. Maksukohustuslase kohustus on tagada enda ettevõtte asukohas posti vastuvõtmine selliselt, et ükskõik millal saadetavad maksuhalduri haldusaktid saaks postitöötaja koheselt üle anda või siis selle võimatuse korral oleks tagatud vastava teatise kättesaamine ja postiasutusse kirjale järeleminemine. Käesoleval juhul ei ole kaebaja taganud posti koheselt kättesaamist ega ka hiljem postiasutusse kirjale järele minemist.
7. f)Kaebaja etteheiteid maksuhalduri poolse hea halduse põhimõtete rikkumise osas on asjakohatud. Hea halduse põhimõttest tulenevalt oleks kaebaja pidanud astuma samme, et teha maksuhaldurile äriühingu tegelik postiaadress teadlikuks, mida kaebaja aga teinud ei ole. Maksuhaldur ei pidanud aru saama, et kaebaja ei asu äriregistris registreeritud aadressil. Samas on tuvastatav, et AS Eesti Post on kaebajale adresseeritud maksuotsuse viinud kohale aadressil XXX , kus postitöötajal aga ei õnnestunud seda üle anda, mistõttu jäeti äriühingule postkasti teatis kirja kohta. Kui isik ei soovi posti vastu võtta, s.t ei lähe postkontorisse kirjale järele, kuigi vastav teatis on talle postkasti jäetud, ei saa teha etteheiteid maksuhaldurile ega panna maksuhaldurile kohustust hakata ettevõtet taga otsima.
8. g)Ei ole eluliselt usutav, et maksuhalduri ametnik, kellega kaebaja raamatupidaja väidetavalt rääkis, ei osanud öelda, et maksuotsus on tehtud. Seda juba üksnes asjaolu tõttu, et koostatud maksuotsus oli kantud ka arvestussüsteemi Apex, millega said ka kaebaja raamatupidaja ja juhatuse liige tutvuda e-maksuameti kaudu. h)

§ 54

lg 6 viimase lause teine pool ei ole põhiseadusega vastuolus ning seda tuleb antud asjas kohaldada. Ebaõige on kaebajapoolne

§ 54lg 6 sisustamine.

Riigikohus on sõnaselgelt viidanud asjaolule, et kaebetähtaja kulgemist tuleb hakata arvutama maksuotsuse kohta juriidilise isiku postkasti väljastusteate jätmisest. i) Ebaõige on kaebaja väide, et teadmatus haldusakti olemasolust on takistus, mida saab käsitleda mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamisel. Äriühingu registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise mittekorraldamist ei saa lugeda kaebajast sõltumatuks püsivaks takistuseks. Asja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Määruskaebus tuleb rahuldada. 5
2. Kaebaja oli maksuhaldurile teatanud oma aadressiks registrijärgse aadressi – XXX. XXX. Maksumenetluse ajal oli kaebaja suunanud oma posti ümber uuele aadressile – XXX, Viljandi. Vaidlust ei ole selles, et maksuhaldurile kaebaja oma uuest aadressist ei teatanud ja et maksuhaldur saatis maksuotsuse kaebaja algsele aadressile (XXX ), kust see pidanuks tänu ümberadresseerimisele jõudma kaebaja uuele aadressile (XXX ). Kaebaja väitel see tema uuele aadressile ei jõudnud ja
3. augustil 2011 helistas kaebaja ise maksuhaldurile, misjärel maksuotsus samal päeval kaebaja juhatuse liikme e-postile saadeti. Kaebus esitati
4. septembril
5. Ringkonnakohtu arvates on kaebus HKMS vr § 9 lg 1 järgi tähtaegne, kuna maksuotsuse teatavakstegemise hetkeks tuleb lugeda
6. august
7. Ringkonnakohus arvab nii järgmistel põhjustel.
8. Usutavaks tuleb lugeda kaebaja seisukoht, et uuele aadressile (XXX ) ei jõudnud maksuotsuse saabumise kohta väljastusteadet. On usutav, et Eesti Posti töötaja üritas maksuotsust kätte toimetada mitte ümbersuunatud aadressile (XXX ), vaid vanale aadressile (XXX ).
9. Ringkonnakohus põhjendab seda järgnevalt. Asja materjalides on maksuhalduri poolt esitatud koopia sellest ümbrikust, millega maksuotsus kaebajale saadeti. Kuna ümbrik on läbipaistva aknaga, kus adressaat peaks nähtuma ümbrikus oleva kirja päisest, ei ole ümbrikult enam tuvastatav adressaadi aadress. Maksuhalduri kinnitusel saadeti maksuotsus vanale aadressile – XXX . Rohkem aadresse sellelt ümbrikult ei nähtu (tl 48-49p). Teisalt on asja materjalides mitu ümbrikku, mis on aadressi ümberadresseerimise ajal kolmandate isikute poolt kaebaja vanale aadressile saadetud (tl 77-78p). Ühisena on kõigil neil ümbrikel vana aadress maha tõmmatud ning käsikirjas juurde kirjutatud uus aadress – XXX . Sellist aadressi mahatõmbamist ega uue aadressi lisamist ei nähtu ümbrikult, millega saadeti maksuotsus (tl 48-48p). Ringkonnakohus esitas selle kohta Eesti Postile järelepärimise, milles küsis muuhulgas, et kas on võimalik, et tänu sellele, et maksuotsuse ümbrikul aadressiparandust ei olnud tehtud, viidi käesoleval juhul kiri siiski aadressile XXX ja jäeti tähelepanuta see, et post oli vahepeal ümber suunatud? Samuti küsis ringkonnakohus, kuidas postiljon aadressi ümbersuunamise enda jaoks üles märgib ning kas sellisest ülesmärkimisest on käesoleval juhul säilinud mõni kirjalik tõend? Vastuseks teatas Eesti Post ringkonnakohtule järgmist: „Tavaliselt tehakse tähitudsaadetistele kanderaamatusse märkus „J“ ning uus aadress. Miks konkreetse kirja puhul on märge tegemata, ei oska paraku kommenteerida kuna kirja saatmisest on möödas peaaegu aasta.“ Ringkonnakohus järeldab sellest vastusest, et tavapärane praktika ongi see, et uus aadress märgitakse ikkagi ümbrikule ning seda arvestatakse kirja kättetoimetamisel. Kuna käesoleval juhul sellist märget ümbrikul ei olnud, on usutav kaebaja seisukoht, et kirja üritatigi kätte toimetada vanal aadressil ning see on ka põhjuseks, miks maksuotsus ega selle väljastusteade kaebajani ei jõudnud. 6
10. Siinkohal peab ringkonnakohus oluliseks ka seda, et praegusel juhul ei ole usutav see, et kaebaja soovis tahtlikult vältida maksuotsuse kättesaamist. Arvestades kaebaja hilisemat käitumist, ei oleks sellel mingit loogilist põhjust. Nimelt pöördus kaebaja ise mõne aja pärast maksuotsuse saamiseks maksuhalduri poole. Ei ole võimalik näha ühtegi põhjust, miks pidanuks ta soovima vältida selle kättesaamist juulikuus, kui ta ise hiljem augustikuus selle kättesaamiseks maksuhalduri poole pöördus.
11. Tõsi, asjas on ka postiljoni seletuskiri, kes kinnitab, et üritas viia kirja kaebaja uuele aadressile XXX (tl 90p). Samas on see seletuskiri vastuolus eelnevalt käsitletud tõenditega, mis näitavad, et tõenäoliselt viidi kiri ikkagi vanale aadressile XXX . Lisaks on asjas ka kaebaja töötaja seletus, kes kinnitab, et XXX aadressile ei ole laekunud ei kirja ega teadet selle saabumise kohta, ning samuti kinnitab, et väidetaval kirja toomise ajal oli kontorisse võimalik sisse pääseda (tl 125). Samuti on asjas kolmanda isiku seletuskiri, kes kinnitab, et kaebajale adresseeritud kirju on korduvalt lastud aadressil XXX (vanal aadressil) asuvasse postkasti. Seega on ka sellekohastest tõenditest (isikute seletused) ülekaalus pigem need, mis viitavad, et kirja ei toodud aadressile XXX , vaid aadressile XXX .
12. Eeltoodu tõttu tuleb määruskaebus rahuldada ja halduskohtu määrus tühistada. Kuna haldusakti teatavakstegemise ajaks tuleb lugeda
13. august 2011, tuleb kaebus lugeda tähtaegselt esitatuks. Eesti Posti vastus ringkonnakohtu järelepärimisele võetakse asja materjalide juurde.
14. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks märkida ka järgmist. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et kaebajal oleks tulnud üles näidata suuremat huvi maksuotsuse kättesaamise vastu ning mitte oodata maksuhaldurile helistamise ja teabenõude esitamisega peaaegu kaks kuud. Haldusakti kättetoimetamise kohustus on haldusorganil. Isikul ei ole kohustust valvata haldusorgani kohustuste järgimise üle. Isegi kui haldusorgan võiks olla eelduslikult mingi aja jooksul otsusele jõudnud ja haldusakti väljastanud, ei tulene sellest järeldust, et isik peab koheselt ja aktiivselt tundma huvi, kas on olemas mingi tema kohta käiv haldusakt. Veelkord – kuna haldusakti kättetoimetamise kohustus on haldusorganil, võib isik eeldada, et haldusorgan täidab oma kohustust ning ei pea koheselt mingisuguse lühikese aja möödumisel hakkama haldusmenetluse tulemuse vastu huvi tundma. Asjaolu, et haldusakti ei ole teatavaks tehtud, viitab isiku jaoks eeskätt sellele, et haldusmenetlus ei ole veel lõppenud, mitte sellele, et haldusakt võib olla teatavaks tehtud ebaõnnestunult. Etteheited kaebajale, et ta oleks pidanud maksuhaldurit teavitama aadressi muudatustest ja ise näitama üles hoolsuskohustust haldusakti kättesaamiseks on seega asjakohatud. Kaebaja oli täitnud nõuetekohase avalduse posti ümberadresseerimiseks ning tal puudus vajadus sellest maksuhalduri teavitamiseks, kuna ta võis usaldada postiteenuse pakkujat, et post tuuakse uuele aadressile.
15. Kuna määruskaebus rahuldatakse, ei käsitle ringkonnakohus kõiki määruskaebuse väiteid. Agu Timmi Maili Lokk 7 Einar Vene