Obsah (6)

§ 378§ 377§ 133§ 385§ 386§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2012. a Tsiviilasja number 2-11-60511 Tsiviilasi Eksar

§ 378

lg 1 p 2 alusel kostjale kuuluvate arveldusarvete arestimist 19 173,88 euro ulatuses. Hageja põhjendas hagi tagamist sellega, et arvestades kostja käitumist, s.o müügilepingust tulenevate kohustuste eiramist, on alus arvata, et kostja ei asu täitma ka kohtuotsust, juhul kui kohus peaks hagi rahuldama. Kostjale on korduvalt meelde tuletatud, et ta asuks võlgnevust likvideerima. Kostja on andnud hagejale korduvalt katteta lubadusi võlgnevus likvideerida: näiteks 26.09.

1. a lubas ta võlgnevuse likvideerida hiljemalt 30.09.
2. a; 03.10.
3. a lubas kohe ülekande hagejale teha; 10.10.
4. a lubas paari päeva jooksul raha kanda; 20.10.
5. a lubas nädala jooksul vähemalt septembrikuu arve tasuda; 08.11.
6. a arvas, et osa võlgnevust maksab lähipäevil, aga osa võlast saab tasuda PRIA toetusest detsembris; 24.11.
7. a lubas PRIA toetusest detsembris kogu võla likvideerida; 08.12.
8. a ütles, et PRIA toetusest ta tasuda ei saa, kuna see läheb muude võlgnevuste katteks. Hagejal on selge põhjus arvata, et kostja on tõsistes makseraskustes, kuna ta ei ole olnud suuteline võlgu olevat summat tasuma. Hageja hinnangul võib hagi tagamata jätmine

§ 377lg 1 alusel raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohtu 09.12.
2. a määrusega arestiti Eksar-Transoil AS hagi tagamiseks hagi hinna, s.o 18135,50 euro ulatuses Liisavara OÜ kontod Eesti krediidiasutustes. Kohus määras 18135,50 eurot rahasummaks, mille maksmisel Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumbrile 3100057455 (märkides makse selgituses ära asja numbri ja et tegemist on hagi tagamise täitmise lõpetamise taotlusega) või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse kostja avalduse alusel hagi tagamise määruse täitmine. Kohus leidis, et hageja taotlus hagi tagamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 377

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

§ 378

lg 1 p 2 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine. Arvestades nõude suurust ning hageja poolt kirjeldatud kostja ükskõikset suhtumist võlgnevuse tasumisse, pidas kohus põhjendatuks hagi tagada. Asjaolu, et kostja ei ole hageja pöördumistele reageerinud, osutab kostja tahtmatusele või suutmatusele võlga tasuda. Selline kostja seisund omakorda annab alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Kohus pidas hageja taotletud hagi tagamise abinõud, s.o kostja kontode arestimist krediidiasutustes põhjendatuks. Küll aga ei ole seadusega kooskõlas hageja taotlus hagi tagada kogu hageja nõude s.o 19173,88 euro ulatuses.

§ 378

lg 4 näeb ette, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et 2 kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda.

§ 133lg 1 kohaselt hagi hind arvutatakse põhinõude järgi.

Käesolevas asjas on hageja enda kinnitusel põhinõue 18 135,50 eurot. Seega saab hagi tagamiseks arestida kontosid kuni 18 135,50 euro ulatuses.

§ 385

kohaselt rahalise nõudega hagi tagamise määruses määratakse kindlaks rahasumma, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kohus tühistab sel juhul kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. OÜ Liisavara esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja määruse tegemist, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse esitaja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Määruskaebuse kohaselt: 1) hageja arvamus, et kostja on tõsistes makseraskustes, ei vasta tõele ning ei ole ka kuidagi tõendatud. Maakohus on hagi tagamise taotluse rahuldamisel rikkunud

§ 377lg 1 lauset 1.

Hageja ei ole tõendanud, millest tulenevalt on hagi rahuldamisel kohtuotsuse täitmine raskendatud või võimatu. Kostja on aktiivselt tegutsev ettevõtja, kes ei ole makseraskustes ja täidab oma kohustusi nõuetekohaselt. Kostja lisab määruskaebusele ka väljavõtte maksuvõlgade puudumise kohta (lisa nr 1); 2) on hageja käitunud pahatahtlikult. Hageja ja kostja pidasid läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub võla maksegraafiku alusel. Hageja tahtis, et vastava kompromissi projekti valmistaks ette kostja. Seepeale võttis kostja esindaja hagejaga ühendust, et täpsustada lõplik võlasumma. Kui kostja esindaja

1. detsembril
2. a tekkinud võlgnevuse kohta hagejale päringu esitas (lisa nr 2), siis hageja lihtsalt ei vastanud kostja esindajale, mis näitab, et kostja küll püüdis jõuda hagejaga kohtuvälisele kokkuleppele, kuid hageja sellist võimalust kostjale ei andnud. Kostja esindaja edastas hagejale
3. detsembril
4. a veel teisegi e-kirja (lisa nr 3), milles viitas ka eelnevalt saadetud kirjale vastavamata jätmisele. Kostja ei saa aru hagejast, kes algselt soovis kompromissi sõlmimist, aga pärast seda, kui oli näinud, et kostjal on advokaadist esindaja, esitas koheselt kostja vastu hagi kohtusse. Seega ei olnud hagejal mingit põhjust üldse kohtusse pöörduda. Kostja ei olnud keeldunud oma kohustuste täitmisest; 3) leiab kostja, et isegi, kui kohus tõesti tuvastab käesolevas vaidluses hagi tagamise vajaduse, tuleks hagi tagamise abinõuna kohaldada kostjat oluliselt vähem koormavat hagi tagamise abinõud, mis annaks aga hagejale samaväärse kindluse, et hagi rahuldamise korral on võimalik kohtuotsust kindlasti ka täita; Hagi tagamise vajaduse tuvastamisel oleks põhjendatud selline hagi tagamise abinõu, mis ei takista kostja tegevust, sest kui kostja tegevus on takistatud, siis võib see lühikese ajaga viia kostja tegevuse lõpetamiseni.

§ 378

lg 1 p 1 näeb hagi tagamise abinõuna ette kostjale kuuluvale kinnisasjale hüpoteegi seadmise. Sellise hagi tagamise abinõu kasutusele võtust tulenevalt oleks samuti tagatud hagi rahuldamise korral kohtuotsuse täitmine, kuid selline abinõu ei takistaks kostja majandustegevust ega paneks ohtu kostja edaspidise tegutsemise võimalikkuse; 3 4) on kostja tegevus oluliselt raskendatud. Kostja leiab, et arvete arestimine on põhjendatud vaid väga äärmuslikel juhtudel. Näiteks juhul, kui hageja esitab selged tõendid selle kohta, et kostja teadlikult halvendab oma majanduslikku seisundit eesmärgiga vältida oma kohustuste täitmist. Seega arvete arestimist kui abinõu saab rakendada juhul, kui muid hagi tagamise abinõusid rakendada ei ole võimalik. Muude abinõude rakendamist ei ole ei hageja ega kohus üldse kaalunud. Kostja esitab määruskaebusega koos kinnistusraamatu väljavõtte (lisa nr 4), millest nähtub, et kostjale kuuluvad erinevad kinnistud nii Võru kui Põlva maakonnas. Kostjale kuulub kinnistu nr XXXXX, mis asub XXX (suurusega XXX m2) ning kinnistu nr XXXXXXX, mis asub XXX (suurusega X ha). Seega jääb kostjale mõistmatuks, millest tulenevalt on kohus kohaldanud hagi tagamise abinõuna kostja arvelduskontode arestimist. Selline hagi tagamise abinõu on hetkel kostja jaoks kõige koormavam, kuna see takistab kostja igapäevast tegevust. Kostja ei saa teha igapäevaselt vajalikke tehinguid, sh maksta töötajatele palka ega maksta vajalike makse. See kõik tekitab kostjale kahju.

1. Eksar-Transoil AS vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on hageja endiselt veendunud, et hagi tagamine ning kostja arvelduskontode arestimine antud asjas oli ja on hädavajalik; 2) on hageja seisukohal, et kostja poolt esitatud väited makseraskuste puudumise kohta ei saa asja tehiolusid arvestades vastata tõele. Kostja ei ole ka oma määruskaebuses eitanud, et võlg hageja ees on olemas ning on käesoleva ajani tasumata. Kostja viitab küll poolte vahel toimunud kompromisskõnelustele, kuid need ei ole toimunud kostja poolt kirjeldatud viisil. Pealegi on hagejale arusaamatu, miks ja millisel seaduslikul alusel peab hageja sõlmima maksegraafiku võlgnikuga, kes on pikaajaliselt ületanud maksetähtaegu. Hageja leiab, et isik, kes ei ole kinni pidanud maksetähtaegadest, ei ole reageerinud meeldetuletuskirjadele ning andnud katteta lubadusi võla tasumiseks, on selgelt makseraskustes; 3) kinnitab hageja, et mitte mingeid kokkuleppeid poolte vahel maksegraafiku sõlmimiseks ei ole olnud, kostja andis vaid katteta lubadusi võla tasumiseks. Võla tasumise lubadusi on kostja andnud telefoni teel hageja töötajatele. Hageja töötajad teevad telefonikõnedest võlgnikega alati lühikokkuvõtted ning vajadusel taotleme hageja töötajate ülekuulamist tunnistajatena. Samuti ei ole kostja kordagi oma võlgnevust eitanud; 4) kostja esindaja poolt saadetud e-kirja käsitles hageja venitamistaktikana. Kuni nimetatud e-kirjani oli hageja suhelnud vahetult kostja juhatuse liikmega ning nimetatud kiri oli hageja jaoks täielik ootamatus. Kirja sisust nähtub, et soovitakse teada saada kostja võlgnevuse suurust, milline pidi kostjale väga hästi teada olema. Pärast e-kirja saatmist kostja juhatuse liige enam hagejaga suhelda ei soovinud. Teine viidatud e-kiri sisaldas hageja arvates selget kostjapoolset surveavaldust; 5) on Eksar-Transoil AS (hageja) vedelkütuse müügiga tegelev ettevõte. Äriühingul ei ole võimalik leppida olukorraga, kus kauba eest ei tasuta õigeaegselt, samuti ei reageerita meeldetuletustele. Hagejal oli selge põhjus kohtusse pöördumiseks ning ka hagi tagamise taotlemiseks, kuna kostja ei ole asunud arveid tasuma. Kostjal puudusid ja puuduvad igasugused mõistlikud põhjendused võlgnevuse mittetasumiseks; 6) ei leia hageja, et kostja arvelduskontode arestimine on ebamõistlik hagi tagamise abinõu. Hageja on seisukohal, et kui kostja ei ole makseraskustes (nagu kostja märgib), siis ei 4 takistanud ja ei takista ka praegu mitte miski võlgnevuse tasumist. Hageja saab kahju seoses sellega, et kostja ei ole suvatsenud võlgnevust tasuda. Kostja viitab tema omandis olevale kahele kinnistule, samas ei esita kostja mingeid andmeid nimetatud kinnistute väärtuse kohta. Hagejal on alust arvata, et nimetatud kinnistud ei kata võlgnevuse suurust, samuti hagi rahuldamisega kaasnevaid kohtukulusid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. 6.

§ 377

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Maakohus on tuvastanud hageja esitatud asjaolude alusel, et hagi tagamise alus

§ 377lg 1 kohaselt on olemas.

Ringkonnakohus nõustub sellega, et nõue 19 173.88 eurot on suur summa, mistõttu ainuüksi summa suurus annab alust arvata, et hagi rahuldamise korral võib tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse kohest täitmist. Kostja väited, et hageja katkestas ühepoolselt läbirääkimised ja pöördus põhjendamatult kohtusse, ei ole põhjuseks hagi tagamise abinõu tühistamiseks. Kui kostja täidab menetluse kestel hageja nõude, siis on see eelkõige menetluskulude jaotamise seisukohast oluline. Hageja on hagi tagamise avalduses oma nõuet (kostja rahaliste vahendite arestimine arveldusarvetel nõudesumma ulatuses) ja selle tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud ning maakohus on nende alusel põhjendatult leidnud, et hagi tagamine on põhjendatud. 7. Määruskaebuse esitaja on kohtule heitnud ette seda, et kohus ei ole kaalunud muude hagi tagamise abinõude rakendamist, näiteks kohtulike hüpoteekide seadmist kostja kinnisasjadele. Ringkonnakohus märgib, et kuna eelkõige hageja valib hagi tagamise abinõu ja maakohtul puudusid andmed kostja varalise olukorra kohta, siis kohaldas maakohus õigustatult hageja taotletud abinõu. Määruskaebuse esitaja ei ole ringkonnakohtule esitanud hagi tagamise abinõu asendamise taotlust, kuid ta lisas kaebusele kinnistusraamatu väljavõtted (lisa nr 4), millest nähtub, et kostjale kuulub kinnistu nr XXXXX, mis asub XXX (suurusega XXX m2) ning kinnistu nr XXXXXXX, mis asub XXX (suurusega X ha). Ringkonnakohus selgitab, et

§ 386

lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel määrusega asendada ühe hagi tagamise abinõu teisega. Määruskaebuse esitajal on õigus esitada maakohtule taotlus hagi tagamise abinõu asendamiseks (kohtulike hüpoteekide seadmiseks kostja kinnisasjadele). Vastava taotluse esitamise eelduseks on see, et määruskaebuse esitaja esitab põhistuse (hindamisaktid vm), mis kinnitab, et määruskaebuse esitajale kuuluvate kinnistute väärtus katab võlgnevuse ja on sobiv ning piisav tagamise abinõu. 8. Määrus ei kuulu edasikaebamisele

§ 390lg 1 kohaselt.

Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson 5 Andra Pärsimägi