← Eesti

2-11-38847/20

Obsah (5)§ 1741§ 174§ 178§ 477§ 371

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2012. a Tsiviilasja number 2-11-38847 Tsiviilasi Kiviõl

§ 1741

lõike 3.

§ 1741

lg 4 kohaselt ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist

§ 174

lõigetes 1-3 sätestatud korras, kui menetluskulud on tagaseljaotsuse puhul menetlusosalise poolt esitatud nimekirja alusel välja mõistetud (

§ 1741

lg 3), välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Antud juhul on kohus teinud otsuse ainult riigilõivu hüvitamise kohta, kuna muid menetluskulusid ei ole hageja kohtule esitanud vaatamata asjaolule, et kohus on 01.12.

  1. a pärinud hagejalt seisukohta asja edasise menetluse suhtes ning andnud vastamiseks tähtaja (tl 14). Hageja esindaja on oma vastuses kohtule 16.12.
  2. a taotlenud tagaseljaotsuse tegemist (tl 15), kuid ei ole lisanud taotlusele muude menetluskulude kindlaksmääramiseks vajalikke dokumente. Hageja ei ole kohtuotsust menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas vaidlustanud. Kohtuotsus on jõustunud.

§ 477

lõike 1 kohaselt vaadatakse hagita asi läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 371

lg 4 kohaselt ei võeta (hagi)avaldust menetlusse kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus.

372 lg 1 kohaselt lahendab kohus (hagi)avalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tuleb (hagi)avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. 2 Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale/avaldajale. Eeltoodust tulenevalt, asus kohtunikuabi seisukohale, et hageja avaldus menetluskulude kindlakstegemiseks ja väljamõistmiseks tuleb jätta menetlusse võtmata, sest on olemas jõustunud kohtuotsus, millega menetluskulud hageja kasuks välja mõisteti ning

§ 1741

lg 4 kohaselt puudub hagejal õigus nõuda muude menetluskulude hüvitamist

§ 174lõigetes 1-3 sätestatud korras.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. OÜ Kiviõli Kinnisvarahooldus esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule avalduse menetlusse võtmiseks. Määruskaebuse esitaja palub mõista kostjalt välja hageja poolt makstud riigilõiv summas 25.56 eurot. Määruskaebuse kohaselt: 1) on kohus ebaõigesti kohaldanud

§ 1741lg 4.

Kohtusse pöördumisel ja hagi esitamisel esitas hageja kohtukuludena vaid riigilõivu, st kohtukulud, mida hageja oli kandnud selleks ajaks. Hageja arvas, et kui kohus rahuldab haginõude, on tal õigus

§ 174

alusel nõuda kostjalt välja tema poolt kantud kohtukulud; 2) ei teatanud kohus hagejale, et

§ 1741lg 3 kohaselt on hagejal õigus esitada avaldus kohtukulude kindlaksmääramiseks.

Kohus ei andnud hagejale tähtaega avalduse esitamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
  2. veebruari
  3. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu määruse muutmisele.
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohus keeldus õigesti menetluskulude kindlaksmääramise avalduse menetlusse võtmisest. Viru Maakohus on 28.12.
  5. a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-38847 määranud kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud ja mõistnud välja kostjalt Ain Õllelt hageja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks menetluskulud 63.91 eurot (riigilõivu)

§ 1741lg 3 alusel.

Kohus on lähtunud menetluskulude kindlaksmääramisel kuludest, mille hageja on välja toonud hagiavalduse esitamisel.

§ 1741

lg 3 kohaselt oleks maakohus pidanud andma hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Sõltumata sellest, et maakohus rikkus

§ 1741

lg-s 3 määratud korda, mille kohaselt määrab kohus kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, oleks hageja pidanud vaidlustama Viru Maakohtu 28.12.

  1. a otsuse menetluskulude väljamõistmise osas. Hageja nimetatud otsust ei vaidlustanud (kuigi hagejal on esindaja, kes on õigusteadmistega isik) ning otsus jõustus 31.01.
  2. a. Ringkonnakohus märgib, et täiendavalt menetluskulude hüvitamist

§ 174kohaselt enam avalduse alusel nõuda ei saa.

Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 3 Andra Pärsimägi 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.