lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu esitada hagi tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi.
lg 1 kohaselt, kui kohus avastab pärast avalduse menetlusse võtmist, et asi ei allu sellele kohtule, teeb kohus määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi. Registriandmetest lähtuvalt on kostja elukoht XXX.
Ühtlasi märkis kohus, et kõigi menetlusosaliste elu ja asukoht on Tallinn. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Seega on kohus kõikide eelduste kohaselt hagiavalduse saamisel juba kontrollinud, kas asi kuulub menetlemisele antud kohtus või mitte. Samuti on kohus nimetatud määruses viidanud
lg-le 4, mille kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses hagi menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi. Ühtlasi ei ole hagejale teadaolevalt kostja esitanud ühtegi vastuväidet hagiavalduse menetlusse võtmise kohta ega esitanud ka taotlust kohtualluvuse muutmiseks ei oma elukohaga seoses või mis tahes muul põhjusel; 2) kuulub kinnisturegistrist nähtuvatel andmetel kostjale kolm erinevat kinnistut, millest kaks asuvad Viljandimaal hageja poolt märgitud kohas. Seega puudub mis tahes alus eeldada, et hagiavalduse esitamise hetkel 2010. a ei võinuks kostja elukohaks olla ka XXX. Kohtu kohustus on seda juba hagiavalduse menetlusse võtmisel kontrollida ning vajadusel koheselt menetlusosalist antud küsimusest teavitada; 3) jääb hagejale täielikult mõistetamatuks kohtu poolt poolteist aastat hiljem tehtud määruse alus või ka eesmärk. Kostjale on antud võimalus esitada hagiavaldusele omapoolsed seisukohad, mistõttu on kohtul võimalik käesolev asi sisuliselt lahendada (olenemata sellest, et kostja seda tegelikkuses teinud ei ole). Hageja rõhutab siinkohal, et
§-s 2 sätestatud põhimõtte kohaselt on kohtul eelkõige kohustus lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väheste kuludega. Käesoleval juhul on ilmne, et kohus on nimetatud põhimõtet oluliselt rikkunud; 2 4) saab asja kohtualluvuse üle andmine toimuda alles peale vaidlustatava määruse jõustumist, mis käesoleval juhul aga tähendab seda, et asja toimiku reaalne üleandmine Harju Maakohtule veniks teadmata kaua, sest kostja väldib igasugust suhtlust kohtuga. Määruse teinud kohus on nimetatud asjaolust ka teadlik, mistõttu on kohtualluvuse muutmise määruse tegemine sellises olukorras täielikult arusaamatu ning jätab hagejale mulje kohtu (põhjendamatust) soovimatusest tema õiguste rikkumise osas seisukohta võtta; 4) on kohus kostjale hagimaterjalid kätte toimetanud, mistõttu on asja sisuline lahendamine mitte ainult võimalik, vaid ka
§-s 2 sätestatud põhimõtetega kooskõlas. Seega puudub mis tahes alus käesolevas menetlusfaasis asja üleandmiseks teisele kohtule, mistõttu on kohtu poolt vaidlustatava määruse tegemine mitte ainult põhjendamatu, vaid igati tsiviilkohtumenetluse põhimõtteid eirav. VASTUSTAJA SEISUKOHT
Tsiviilasja toimiku teadete lehel on fikseeritud Sirje Metsa käik kohtu kantseleisse 21.05.
9. Käesolev määrus ei kuulu edasikaebamisele
Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 3 Andra Pärsimägi 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.