2-12-29599/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2012.a Tartu Tsiviilasja number 2-12-29599 Tsiviilasi Trahvi määramine registriasjas nr Ä 40033638 / M1 Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu kohtunikuabi
2. veebruari 2012.a trahvimäärus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Enn Peili määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja Enn Peil (ik: XXXXXXXXXXX) esindajad RESOLUTSIOON Jätta Enn Peil’i määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu kohtunikuabi
3. veebruari 2012.a trahvimäärus muutmata. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule. ASJAOLUD
4. Viru Maakohtu kohtunikuabi, kontrollinud Viru Maakohtu registriosakonnas Salmaka Rebalma OÜ seadusest tulenevate kohustuste täitmist, määras 29.02.2012 trahvimäärusega registriasjas nr Ä 40033638 / M1, juhindudes ÄS §-st 71 ning TsMS §-dest 46 ja 601, 2010.a majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmise eest juhatuse liikmele Enn Peilile rahatrahvi summas 320 eurot. Määruse kohaselt ei ole nimetatud äriühing esitanud äriregistrit pidavale kohtu registriosakonnale 2010.a majandusaasta aruannet seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Vastavalt ÄS § 179 lg-le 4 peab osaühingu juhatus esitama oma kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga kohtu registriosakonnale 6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Registripidaja võib ilma hoiatamata määrata seadusega ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest ettevõtjale ja igale juhatuse liikmele rahatrahvi 320 kuni 3200 euro ulatuses. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5. E. Peil esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu kohtunikuabi
6. veebruari 2012.a trahvimääruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jäi majandusaasta aruanne esitamata arusaamatuse ja kolmanda osapoolega tehtud kokkulepete täitmata jätmise tõttu. Osaühingul on puudunud pikemat aega majandustegevus ning seetõttu juhatuse liikmed igapäevaselt ettevõtte dokumentatsiooniga kokku ei puutu. Teiste tegemiste kõrvalt jäi majandusaasta aruanne õigel ajal esitamata; 2) on õiguspärane ootus, et kui midagi on õigeaegselt tegemata, siis tehakse hoiatus, milles antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja näidatakse võimalikud sanktsioonid puuduste kõrvaldamata jätmise korral. Selline on tavakäitumine praktiliselt kõikides institutsioonides, mis ongi kujundanud inimeste õiguspärase ootuse. Sageli ei ole jäetud asju tegemata pahatahtlikult, vaid need on teiste tegemiste kõrvalt ununenud ning meelde tuletades on võimalik vajakajäämised koheselt likvideerida. Osaühing mingit hoiatust selle kohta, et majandusaasta aruanne on esitamata ja see võib kaasa tuua rahalised sanktsioonid, ei saanud. Ettevõttele ei antud võimalust puuduste kõrvaldamiseks, vaid koheselt määrati juhatuse liikmele rahatrahv; 3) kuna ettevõte ei tegutsenud, siis otsustati see müüa uutele omanikele, kelle kohustuseks vastavalt kokkuleppele jäi ka majandusaasta aruannete tegemine. Kahjuks ei ole nad oma kohustusi täitnud, kuid selle eest ei ole vastutavad ettevõtte endised juhatuse liikmed. E. Peili volitused juhatuse liikmena kehtisid kuni 29.02.2012.a, seega ei saa ta enam esitada aastaaruandeid, vaid seda peaks tegema uue omaniku poolt ametisse määratud juhatus. Juhatuse liikmeks oleku viimasel päeval määratud trahv ei kanna endas seadusekuulekale käitumise suunavat iseloomu, kuna isik ei saa enam oma viga parandada. Selle asemel oleks õiglane vajadusel trahvida ettevõtet kui juriidilist isikut, suunates sellega uut omanikku seadusekuulekale käitumisele ja saavutades suurema tõenäosusega soovitud tulemuse, milleks peaks olema puuduvate aruannete esitamine registrile. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu kohtunikuabi määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtunikuabi määrus muutmata. Asja materjalidest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja jätnud täitmata ÄS § 179 lg-st 4 tuleneva kohustuse esitada kinnitatud majandusaasta aruanne koos kasumi jaotamise ettepanekuga registriosakonnale kuue kuu möödumisel majandusaasta lõppemisest arvates. 2 ÄS § 71 lg 1 kohaselt võib registripidaja seaduses ettenähtud andmete esitamata jätmise korral trahvida kõiki andmete esitamiseks kohustatud isikuid ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib registripidaja trahvi määrata ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud hoiatusmäärust tegemata. Vastavalt ÄS § 71 lg-le 21 määratakse trahv tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud ulatuses, kuid mitte vähem kui 320 eurot.
8. Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus alljärgnevat. Ettevõtja peab tegutsema suhetes riigiga korraliku ettevõtja hoolsusega, mis muuhulgas tähendab, et äriühingu juhatuse liige peab võtma tarvitusele kõik abinõud majandusaasta aruande õigeaegseks esitamiseks. ÄS § 179 lg-st 4 tulenev kohustus mille kohaselt peab osaühingu juhatus esitama oma kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest, ei ole seotud sellega, et äriühingul puudus ja puudub hetkel majandustegevus. Seadus ei näe ette vabastust aruande esitamise kohustusest juhul, kui äriühingul puudub teatava perioodi vältel majandustegevus. Määruskaebuse esitaja E. Peili kohustust tagada majandusaasta aruande õigeaegne registripidajale esitamine ei muutnud asjaolu, et osalus äriühingus võõrandati ja E. Peili volitused Salmaka Rebalma OÜ juhatuse liikmena lõppesid pärast aruandetrahvimääruse tegemist. Asja materjalidest nähtuvalt on esitamata osaühingu
9. aasta majandusaasta aruanne, seega möödus äriseadustikus ettenähtud tähtaeg aruande esitamiseks juba 2011.a juuni lõpus. E. Peili volitused juhatuse liikmena kestsid veel 8 kuu vältel pärast 2010.a majandusaasta aruande esitamise tähtaja möödumist.
10. Registripidaja trahvimääruse tühistamiseks ei anna alust ka asjaolu, et E. Peili volitused lõppesid järgneval päeval pärast trahvimääruse tegemist. Registripidaja sai trahvi määramisel lähtuda äriregistrisse kantud andmetest. Registripidaja otsus, kas määrata rahatrahv juriidilisele isikule endale või juriidilise isiku juhatuse liikmele, on registripidaja diskretsiooniotsus. Diskretsiooniotsusesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui registripidaja on ületanud diskretsiooni piire. Käesoleval juhul ei ole registripidaja diskretsiooni piire ületanud.
11. ÄS § 71 lg 2 kohaselt võib registripidaja juhul, kui seaduses ettenähtud andmeid ei ole esitatud selleks ettenähtud tähtaja jooksul, trahvida andmete esitamiseks kohustatud isikuid ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata. Seega ei tulnud registripidajal määruskaebuse esitajat eelnevalt hoiatada selle kohta, et majandusaasta aruanne on esitamata. Kuigi registripidajal ei oleks ÄS § 71 lg 2 kohaselt iseenesest keelatud isikuid trahvi määramise võimalusest eelnevalt hoiatada, ei ole trahvihoiatuse tegemine seaduse järgi kohustuslik. Hoiatuse tegemata jätmine on kooskõlas registripidaja kaalutlusõigusega. Ringkonnakohus märgib, et registripidaja on määranud trahvi vähimas seadusega ettenähtud määras, s.o summas 320 eurot.
12. TsMS § 601 lg 8 alusel ei saa ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasikaebust esitada. Viivi Tomson Üllar Roostoja 3 Kai Kullerkupp