Obsah (13)

§ 116§ 471§ 130§ 20§ 131§ 47§ 59§ 115§ 29§ 12§ 135§ 160§ 134

3-11-3020 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 07. august 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-3020 Haldusasi M.K. kae

) § 116 lõikes 1 ja § 131 lõigetes 1, 12 ja 13 sätestatut. Päästeamet pakkus M.K.le võimalust jätkata töötamist Päästeameti Põhja päästekeskuse menetlusbüroo juhataja ametikohal, ametinimetusega päästepealik, palgaga 1384,72 eurot (sisaldab lisatasu 88,20 EUR menetlusvalve eest) ning teavitas, et pakkumisega mittenõustumisel kuulub M.K.

§ 116lg 1 alusel koondamisele ning ta vabastatakse teenistusest 31.12.2011.

M.K.l tuli teatada oma nõustumisest või mittenõustumisestpakutava ametikohaga hiljemalt 12.12.2011 /tl 18/.

1. M.K. teatas 20.12.2011, et ta ei ole nõus pakutava ametikohaga /tl 24/. 21.12.2011 M.K. sõlmis AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaaliga uue töölepingu, mille kohaselt ta oli kohustatud asuma uuele töökohale alates 09.01.2012 /tl 26-27/.
2. Riigikogu poolt 08.12.2011 vastu võetud politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja päästeteenistuse seaduse muutmise ning asutuste ümberkorraldamisest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus nägi ette korraldada ümber ja ühendada Päästeametiga alates
3. jaanuarist 2012 senised Päästeameti kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusega asutused Põhja-Eesti Päästekeskus, Lõuna-Eesti Päästekeskus, Ida-Eesti Päästekeskus ja Lääne-Eesti Päästekeskus. Asutuste ümberkorraldamisega seoses andis siseminister 27.12.2011 määruse nr 31, millega kinnitas Päästeameti põhimääruse, ja 29.12.2011 määruse nr 25, millega kinnitas päästeasutuste teenistujate koosseisud. Päästeameti peadirektor oma 27.12.2011 käskkirjaga nr 223 kinnitas Päästeameti teenistujate koosseisu alates 01.01.2012 /tl 52-54/. 2
4. Põhja-Eesti Päästekeskus 27.12.2011 teatisega nr 3.1-4.2/4832 teatas M.K.le, et temale 07.12.2011 väljastatud teatis on tühine. Teatises märgitu kohaselt alates 01.01.2012 korraldatakse Põhja-Eesti Päästekeskus, Lõuna-Eesti Päästekeskus, Ida-Eesti Päästekeskus ja Lääne-Eesti Päästekeskus ümber ning ühendatakse ühtseks Siseministeeriumi valitsemisalas asuvaks valitsusasutuseks nimetusega Päästeamet. Ümberkorralduse tulemusel viiakse alates 01.01.
5. a menetlusbüroo juhataja ametikoht üle Päästeameti Põhja päästekeskuse menetlusbüroo koosseisu. Teatises on selgitatud järgmist: "Teie ametikoht, ametinimetus, ametikoha eesmärk, põhifunktsioon, nõutav erialane ettevalmistus, teenistuse paikkond (sh töötamise asukoht) ja sotsiaalsed tagatised seoses ümberkorraldusega ei muutu. Teie teenistussuhe jätkub alates
6. aasta
7. jaanuarist Päästeameti koosseisus menetlusbüroo juhataja ametikohal palgaga 1384,72 eurot (sisaldab lisatasu 88,20 € menetlusvalve eest) kooskõlas avaliku teenistuse seaduse § 115 lõikega
8. Lähtuvalt eeltoodust (seoses ümberkorraldamisega ei muutu Teie ametikoht, ametinimetus, ametikoha eesmärk, põhifunktsioon, nõutav erialane ettevalmistus, teenistuse paikkond (sh töötamise asukoht) ja sotsiaalsed tagatised) ei teki Teil koondamisõigust. Seega on Teile 07.12.
9. a. ekslikult edastatud õigusliku aluseta teatis.“ /tl 17/.
10. 28.12.2011 esitas M.K. Tallinna halduskohtule kaebuse, milles kaebaja taotles: „
11. kohustada Päästeametit lõpetama M.K. teenistussuhe vastavalt Põhja-Eesti Päästekeskuse 07.12.2011 koondamisteates nr 3.1-4.2/4345 tingimustel alates 31.12.2011;
12. kohustada esialgse õiguskaitse korras Päästeametit lõpetama M.K. teenistussuhe koondamise tõttu alates 31.12.2011“ /tl 1-2/.
13. Päästeameti peadirektori 04.01.2012 käskkirjaga nr 61P (edaspidi – Käskkiri nr 61P) nimetati M.K. alates 01.01.
14. a Päästeameti Põhja päästekeskuse menetlusbüroo juhataja ametikohale ametinimetusega päästepealik. Samas määrati alates 01.01.
15. a tema kuupalgamääraks
16. palgaastme järgi 1117.18 eurot, diferentseeriti kuupalgamäära 5 % ulatuses summas 55,86 eurot määrati M.K.le lisatasu täiendavate tööülesannete (menetlusvalve) eest 88,20 eurot ja nõutavast tulemusliku töö eest 123,48 eurot kuus /tl 40/.
18. ja 08.01.2012 edastas kaebaja kohtule kaebuse täiendused, milles esitas nõude muudatuse: tuvastada Käskkirja nr 61P õigusvastasus ja tühistada see. Samuti esitas M.K. esialgse õiguskaitse taotluse sõnastuse muudatuse /tl 12-16, 36-39/.
19. 13.01.2012 kohtumäärusega kohus võttis M.K. kaebuse menetlusse Päästeameti 04.01.2012 käskkirja nr 61P tühistamiseks ja kaebaja koondamisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks ning rahuldas tema esialgse õiguskaitse taotluse, peatades Käskkirja nr 61P kehtivuse kuni asjas lõpliku lahendi jõustumiseni /tl 55-56/.
20. 12.01.2012 esitas Päästeamet halduskohtule selgitused Päästeameti struktuuri ümberkorraldamise kohta /tl 48-51/ ja 15.02.2012 seletuse kaebuse kohta /tl 64-70/. 20.02.2012 edastas kaebaja kohtule oma vastuväited Päästeameti seletusele /tl 79-81/.
21. 04.04.2012 määrusega halduskohus määras lahendada kaebus kirjalikus menetluses /tl 82/. Täiendavate selgituste, taotluste jm dokumentide kohtule esitamiseks antud tähtajal pooled kohtule midagi ei esitanud. 3 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja M.K., osundades

§ 471

lg 2 ja § 130 lg 3 sätetele, märgib, et kaebuse esitaja palk vähenes üleviimisega seoses 82,06 EUR ning kaebuse esitaja ei ole üleviimiseks nõusolekut andnud. Kaebuse esitaja soovib endiselt enda teenistusest vabastamist alates 31.12.2011 koondamise tõttu. Kaebuse esitaja väljendas 20.12.2011 teates mittenõustumist üleviimisega ning teatas soovist saada koondamist. Antud juhul teatas vastustaja koondamisest, millest tuleb vastavalt

§ 130

lg 1 teatada ette vähemalt üks kuu.

§ 130lg 2 mõte on vältida kergekäelist koondamisest teatamist.

Koondamisest teatamine on õiguslikult siduv, sest koondamisest loobuda saab asutus ainult ametniku kirjalikul nõusolekul. Käskkirjaga nr 61P on kaebuse esitaja nimetatud ametisse (Päästeameti Põhja päästekeskuse juhataja ametikohale). Samuti on nimetatud käskkirjaga määratud kaebuse esitaja palgaks 1384,72 eurot, mis on kaebuse esitaja Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo juhtaja palgast väiksem 82,06 euro võrra. Ametisse nimetamisel ja palga määramisel on vastustaja lähtunud

§ 20

lõikest 1, § 471, Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusest nr 172 „Päästeteenistuse töötasustamine“, Päästeteenistuse seaduse § 2 lg 1 ja lg 3, § 4 lg 1 p 1 ja lg 2, § 5 lg 1 p 5, § 7, § 11, § 12 p 5, § 13, siseministri 27.12.2011 määruse nr 31 „Päästeameti põhimäärus“ § 9 lg 1 p 8, Päästeameti peadirektori 27.12.2011 käskkirjast nr 223 „Päästeameti teenistujate kooseisu kinnitamine“ ja M.K.le 27.27.12.2011 teatatud teatisest nr 3.1-4.2/4832. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema üleviimine Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo juhataja ametikohalt 01.01.2012 Päästeameti Põhja päästekeskuse menetlusbüroo juhataja ametikohale Käskkirja nr 61P alusel on toimunud õigusvastaselt. Kaebuse esitaja märgib, et kuniks polnud vastustaja käskkirja üleviimise kohta Päästeameti Põhja päästekeskuse menetlusbüroo juhataja ametikohale, ei saanud üleviimist vaidlustada, kuna puudus vastavasisuline üleviimise haldusakt ning teisalt on senine ametikoht likvideeritud seoses asutuse tegevuse lõpetamisega reorganiseerimise tagajärjel ning sellele ametikohale ei ole võimalik kaebuse esitajat ennistada. Kaebuse esitaja leiab, et Käskkiri 61P on seadusevastane, sest kaebuse esitaja oleks tulnud teenistusest vabastada koondamise tõttu 31.12.2011, vastavalt 07.12.2011 koondamisteates nr 3.1-4.2/4345 väljatoodule, kuna kaebuse esitaja ei andnud nõusolekut enda üleviimiseks pakutud ametikohale. Seadus ei näe ette, et koondamisteates näidatud vabastamisest võiks kõrvale kalduda muul juhul, kui ametniku nõusolekul. Kaebaja hinnangul on vastustaja eiranud nii põhiseaduse (edaspidi PS) §-s 29 kui ka

§ 130

lg-s 3 ja

§-s 47, § 471 lg 2 sätestatud põhimõtteid ning on kaebuse esitaja koondamise asemel ilma tema nõusolekuta viinud üle teisele ametikohale. Vastustaja on rikkunud seaduslikkuse, õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet ning riivanud kaebuse esitaja tegevusvabadust, kui on ühepoolselt etteteatatud vabastamisest (

§ 130

lg 3 tähenduses) loobunud, ilma kaebaja kirjaliku nõusolekuta ning paljasõnaliselt ja eksitavalt väljendanud seisukohta, et koondamissituatsiooni ei esine ning õigusvastaselt viinud kaebaja teise ametiasutusse üle. Õiguspärase ootuse põhimõtte järgi peab isikul olema õigus realiseerida oma õigusi mõistlikus ootuses, et talle lubatu ka kehtima jääb. Antud juhul on lubatud kaebajale, et tema teenistussuhe lõpetatakse koondamise tõttu 31.12.2011 ning makstakse teenistusest vabastamisel hüvitisena

§ 131lg 1 p 4 alusel, kümne kuu ametipalk.

Samuti hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest ning koondamisest etteteatamisel tähtaja mitte järgmimisel makstakse talle palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Kaebuse esitaja selgitas ka täiendavalt välja, et talle asutakse peale 07.12.2011 väljastatud koondamisteatele vastamist koostama lõpparvet ning teenistusest vabastamise käskkirja. Samuti koostati 27.12.2011 käskkiri nr 1.1-2/111 erakorralise inventuuri komisjoni moodustamiseks, varade ja asjaajamise üleandmiseks, mida kaebuse esitaja asus ka täitma. 4 PS §-s 10 sätestatud õigusriigi printsiibist tuleneva õiguskindluse põhimõte järgi koosneb õiguskindluse printsiip kahest elemendist: määratuse ehk õigusselguse ja usalduskaitse ehk õiguspärase ootuse põhimõttest. Teine põhimõte kaitseb üksikisiku ja riigi vahelist usaldussuhet. Õiguskindluse printsiibi algideeks on luua ühiskonnas kindlaksmääratus, eesmärgipärasus ja ettearvatavus. See on korrapära kindlustamise, võrdse kohtlemise, õiguste ja vabaduste tagamise vahend.

§-st 130 lg 3 tuleneb ametnikule õiguskindlus, mille kohaselt vastavalt

§ 130

lg 3 sätestatule saab etteteatatud vabastamisest loobuda ainult ametniku kirjalikul nõusolekul. Nõusolekust keeldumisel vabastatakse ametnik alusel, millest talle ette teatati, makstes käesoleva seaduse §-s 131 sätestatud vastavat hüvitist. Kaebuse esitaja leiab, et kuna vastavat nõusolekut etteteatatud vabastamisest loobumiseks ei ole andnud, tuleb kaebaja vabastada alusel, millelt talle ette teatati 07.12.2011 teatises nr 3.1-4.2/4345. Samas leiab kaebuse esitaja, et vastustaja on korduvalt rikkunud ka seaduslikkuse põhimõtet, kui otsustas kaebaja 07.12.2011 väljastatud koondamisteate tühistada ja kui otsustas muuta kaebaja ametijuhendit koos palga vähendamisega, ilma kaebaja nõusolekuta. Kaebuse esitaja leiab, et eelnimetatud õigusriigi alusprintsiibi eesmärk on pakkuda isikutele kaitset riigivõimuorganite omavoli eest ja tagada isikute õiguskindlus. Põhiõiguste ja -vabaduste piirangute õigusliku aluse nõue on õiguskindluse põhimõtte väljendus. Kaebuse esitaja oleks tulnud vabastada juba 31.12.2012

§ 116lg 1 alusel, nii nagu 07.12.2011 koondamisteates nr 3.1-4.2/4345 on väljatoodud.

Käskkiri 61P on seadusvastane ja tuleb tühistada. Kaebaja ei nõustu vastustaja teates toodud väitega, et kaebajal koondamissituatsiooni ei esine, ja leiab, et just palga vähenemine ametniku teise ametiasutusse üleviimisel ja ametijuhendi nõusolekuta muutmine, millega kaasnes ka palga vähendamine, on üleviimisel koondamissituatsioon, vastavalt

§ 471

lõikes 2 ja ka

§ 47ja § 59 lg 11 sätestatule.

Samuti ei ole vastustaja 27.12.2011 väljastatud teate koostamisel järginud

§-s 24 sätestatut. Kaebuse esitaja rõhutab, et 07.12.2011 edastati talle kõigepealt teatis ametikoha pakkumise kohta, seoses ümberkorraldustega, kus alates 01.01.2012 viiakse Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo juhataja ametikoht üle Päästeameti Põhja päästekeskuse menetlusbüroo koosseisu. Teatises on välja toodud, et neile, kes nõustuvad pakkumisega, ei kohaldata ametisse nimetamisel katseaega ega

§ 116lõikes 1 ja § 131 lõigetes 1, 12 ja 13 sätestatut.

Kui aga kaebaja pakkumisega ei nõustu kuulub ta koondamisele

§ 116lõikes 1 alusel ning vabastatakse teenistusest 31.12.2011.

Koondamissituatsiooni tekitas teatise koostanud Päästeameti personaliarvestuse talituse vanemspetsialist Margit Štaub´i sõnul asjaolu, et kaebaja palka vähendati 82,06 euro võrra, kus see võrdsustati teiste päästekeskuste menetlusbüroo juhatajate palkadega. Väidetavalt vähendati lisatasu nõutavamast tulemusliku töö eest, klausliga, et kaebuse esitaja ei pea enam tuleohutusjärelevalve valdkonna struktuuri üksusi esindama kohtus, kuna sellega tegeleb Päästeametisse loodud õigusosakond. Eelnimetatud kohtus esindamise teenistuskohustus tulenes kaebuse esitaja 03.03.2006 käskkirjaga nr 5.-2/12 kinnitatud Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo juhataja ametijuhendist ning mida muudeti vastustaja poolt 14.12.2011 käskkirjaga nr 213 /tl 19-22/, millest nähtub, et kaebajal ei ole teenistuskohustusena vaja tuleohutusjärelevalve struktuuriüksust esindada kohtus. Kaebaja ei ole andnud kirjaliku nõusolekut 07.12.2011 koostatud teatise nr 3.1-4.2/4345 muutmiseks ega tagasivõtmiseks (etteteatatud vabastamisest loobumiseks) ning ei ole andnud ka nõusolekut ametijuhendi muutmiseks koos palga muutmisega. 20.12.2011 teavitas kaebaja oma mittenõustumisest 07.12.2011 teatises nr 3.1-4.2/4345 ametikoha pakkumise kohta elektroonposti teel Päästeameti personaliarvestuse talituse vanemspetsialist M. Štaubi ning edastas manusena teate kättesaamiskinnituse ning et ei nõustu pakutava ametikohaga /tl 23-24/. Kaebuse esitaja selgitas 20.12.2011 telefoni teel M. Štaubile, 5 et mittenõustumise põhjus oli seotud erasektorist tööpakkumise saamisega, ning täpsustas, et kas edasi asutakse koostama käskkirja teenistusest vabastamiseks vastavalt 07.12.2011 teatises nr 3.1-4.2/4345 väljatoodule. Kaebuse esitaja sai jaatava vastuse ning edasi paluti tal lõpparve koostamiseks esitada detsembrikuu tööajatabel, mille kaebaja koostas ja edastas koheselt samal päeval. 27.12.2011 andis Põhja-Eesti Päästekeskuse direktor Raik Saart välja erakorralise inventuuri komisjoni moodustamise, varade ja asjaajamise üleandmise käskkirja nr 1.1-2/111, seoses menetlusbüroo juhataja M.K. lahkumisega alates 01.01.2012 /tl 28/. 27.12.2011 viidi läbi inventuur, kus kaebuse esitaja andis tema kasutuses ning vastutusel olevad varad üle käskkirjas määratud isikule. Viitega

§ 59

lg-s 11 sätestatule kaebuse esitaja väidab, et 03.03.2006 käskkirjaga nr 5.2/12 Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo juhataja ametijuhendit on muudetud, kus kaebuse esitaja üheks ametijuhendist tulenevaks teenistuskohustuseks (p 3.1.18) oli tuleohutusjärelevalve valdkonna struktuuriüksuste esindamine kohtus. Uues Päästeameti menetlusbüroo juhataja ametijuhendis (kinnitatud Päästeameti peadirektori 14.12.2011 käskkirjaga nr /213) nimetatud teenistuskohustust kirjas ei ole. Näiteks ei leia kaebaja uuest ametijuhendist oma varasemaid teenistuskohustusi: 1) kohustust vastata avaldustele, märgukirjadele ja teabenõuetele; 2) päästeteenistuse teiste struktuuriüksuste juhtide nõustamine ja koolitamine eri- ja ametialaselt juriidilises valdkonnas; 3) tuleohutusjärelevalve valdkonna struktuuriüksuste esindamine kohtus; ettepanekute tegemine päästeteenistuse direktorile büroo, koosseisu, teenistujate palgaastmete ja lisatasude ning ergutuste kohaldamise ja distsiplinaarkaristuse määramise kohta. Kõige eelnimetatud ametijuhendis muutunud teenistuskohustuste juures on muudetud ka palka. Kaebuse esitaja toob välja, et tema täiendavateks tööülesanneteks on menetlusbüroo juhataja ametikohal töötades olnud veel suhtlemine ja asjaajamine kohtutäituritega ning väärteotrahvide ja haldusmenetluses tehtud sunnirahade aruandluse pidamine ja esitamine. Uue ametijuhendi ega palga arvestamisel ei ole seda samuti arvestatud. Kaebuse esitaja selgitab, et nõutavamast tulemuslikuma töö eest määratud lisatasu oli seotud tema individuaalse panusega päästeasutuse eesmärkide saavutamisel, akadeemilise kraadi, pikaajalise töökogemuse eest kindlas valdkonnas ja heade eriala- ja juriidiliste teadmiste eest. Kaebuse esitaja sai vastustajalt palga vähendamise kinnituseks (mida ja miks vähendati) väljavõtte Exceli tabelist nimega "palk 2012" /tl 29-31/. Tabeli veerus „AA“ on välja toodud 2012 a palk 1384,72, veerus „AB“ on märgitud 2011 a palk 1466,78, veerus „AC“ muudatus -82,06 ning veerus „AD“ märkus: „kontrollida, miks vahe teistega, kohtus esindamine, menetlusvalve.“ Päästeameti personaliarvestuse talituse vanemspetsialist M. Štaub selgitas kaebuse esitajale, et vähendamine toimus lisatasus nõutavamast tulemuslikuma töö eest, kuna kohtuskäimise funktsiooni kaebuse esitajal enam ei ole. Eelnevat arvesse võttes ei ole ametijuhendi nõusolekuta muutmine ja palga vähendamine ja selle põhjendus üleviimisel teise ametiasutusse toimunud seadust järgides. Vastustaja Päästeamet palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja päästeteenistuse seaduse muutmise ning asutuste ümberkorraldamisest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse alusel korraldati ümber ja ühendati Päästeametiga alates 1. jaanuarist 2012 senised Päästeameti kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusega asutused Põhja-Eesti Päästekeskus, Lõuna-Eesti Päästekeskus, Ida-Eesti Päästekeskus ja Lääne-Eesti Päästekeskus. Nimetatud seaduse §-ga 56 täiendati Vabariigi Valitsuse seadust (edaspidi VVS) §-ga 10510, mille lõige 2 sätestas, et päästekeskuste päästeteenistujad ning teised teenistujad, kelle ametikoht, teenistusülesanded ja ametinimetus asutuste ühendamise tõttu ei muutu või kelle ametinimetuse muutmisega ei muutu oluliselt teenistusülesanded, jätkavad teenistust alates 2012. aasta 1. jaanuarist Päästeameti koosseisus kooskõlas

§ 115

lõikega 2 ja töölepingu 6 seaduse §-ga 112 ning neile ei kohaldata ametisse nimetamisel katseaega ega

§ 29

lõikes 1 sätestatud avaliku konkursi korda ja nende palk ei vähene ning neile kohaldatakse päästeteenistuse seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud nõuet alates

1. aasta
2. jaanuarist. Sama § lg 3 sätestas, et päästekeskuste ja Päästeameti päästeteenistujad, kelle ametikoht, teenistusülesanded ja ametinimetus asutuse ümberkorraldamise tõttu muutuvad või kelle ametikoha asemele luuakse uus ametikoht ning kellele tehakse ettepanek asuda tema ametikoha asemele loodavale uuele ametikohale või kes valitakse avaliku konkursi korras täidetavale ametikohale, jätkavad teenistust alates
3. aasta
4. jaanuarist Päästeameti koosseisus ettenähtud ametikohal ning neile ei kohaldata ametisse nimetamisel katseaega ega

§ 116

lõikes 1 ja § 131 lõigetes 1, 12 ja 13 sätestatut ning neile kohaldatakse päästeteenistuse seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud nõuet alates

1. aasta
2. jaanuarist. Asutuste ümberkorraldamisega seoses on siseministri 27.12.2011 määrusega nr 31 kinnitatud Päästeameti põhimäärus ja siseministri 29.12.2011 määrusega nr 25 kinnitatud päästeasutuste teenistujate koosseisud. Siseministri määruse nr 31 § 14 lg 1 kohaselt on Päästeameti struktuuriüksuseks Põhja päästekeskus ning lg 2 kohaselt võivad struktuuriüksuste koosseisu kuuluda allstruktuuriüksused, millistest üheks ongi Põhja päästekeskuse menetlusbüroo. Siseministri määruse nr 25 § 1 lg 1 kohaselt on Päästeameti teenistujate koosseisu ameti- ja abiteenistuskohtade arvuks kinnitatud 2382, neist 2243 on päästeteenistuja ametikohad. Kahe ülalnimetatud õigusakti alusel on Päästeameti peadirektori 27.12.2011 käskkirjaga nr 223 kinnitatud Päästeameti teenistujate koosseis alates 01.01.
3. Nimetatud käskkirja Lisaga nr 2 kehtestatakse konkreetselt Põhja päästekeskuse teenistujate koosseis, mille hulgas on ka M.K. teenistuskoht, s.o menetlusbüroo juhataja ametikoht, ametinimetusega päästepealik /tl 52-54/. Käskkirja nr 61P õiguslikuks aluseks töötasu osas on Vabariigi Valitsuse 20.12.2011 määrus „Päästeteenistujate töötasustamine“, millega kehtestatakse päästeteenistujate palgaastmetele vastavad kuupalgamäärad ning sätestatakse diferentseerimise alused, seal hulgas ka see, et Päästeameti Põhja päästekeskuses töötaval päästejuhtivspetsialistil, päästepeaspetsialistil ja päästepealikul diferentseeritakse kuupalgamäära 5 protsenti. Samas on §-s 3 sätestatud päästeasutuse juhi õigus (mitte kohustus) määrata päästeteenistujale lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö ja täiendavate tööülesannete täitmise eest. Päästeamet tunnistab, et 27.12.2011 on koostatud kaks kaebuse esitajat puudutavat dokumenti, Põhja-Eesti Päästekeskuse käskkiri nr 1.1-2/111 inventuuri kohta ja teatis varem koostatud koondamisteatise tühisuse kohta, mis on omavahel vastuolus. Põhja-Eesti Päästekeskuse käskkiri oli välja antud ekslikult ja seda ei ole tänaseni täidetud. Asutuste tsentraliseerimisega seoses väljastati teatisi ja koostati käskkirju väga suures mahus ja sellest tulenevalt ei jõudnud vajalik informatsioon operatiivselt ühest asutusest teise. Eelnev teenistujate kooseis Põhja-Eesti Päästekeskuses oli kinnitatud 02.12.2011 Päästeameti peadirektori käskkirjaga nr 205 ja nimetatud käskkirja Lisa kohaselt oli endises koosseisus muu hulgas ka kaebaja teenistuskoht, s.o menetlusbüroo juhataja ametikoht, ametinimetusega päästepealik /tl 71-73/. Seega ei ole seoses kohalike päästeasutuste tsentraliseerimisega toimunud Päästeameti struktuuris muudatusi, mille tulemusena oleks kaebaja ametikoht või ametinimetus muutunud. M.K. teenistuskohustused Põhja-Eesti Päästekeskuses oli reguleeritud:
4. Põhja-Eesti Päästekeskuse põhimäärusega (siseministri määrus nr 91, 27.12.2005, kehtetu alates 01.01.2012). Määruse § 11 lg 1 sätestas, et Päästekeskuse struktuuriüksused on osakonnad, bürood ja keskus, kellel puuduvad täitevvõimu volitused asutuseväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama § lg 2 kohaselt oli struktuuriüksuseks teiste hulgas ka menetlusbüroo. 7 Määruse § 12 lõikes 10 sätestati menetlusbüroo põhiülesanded: 1) süütegude menetlemine seadusega ettenähtud juhtudel ja korras; 2) tulekahjusündmuste arvestuse ja analüüsi teostamine; 3) haldusmenetluse läbiviimine ning § 13 sätestati struktuuriüksuse juhataja üldised teenistuskohustused ja nendeks olid: 1) juhib struktuuriüksuse tööd ja tagab sellele pandud ülesannete täitmise; 2) täidab temale antud juhiseid ja korraldusi või teatab nende täitmise takistustest; 3) annab struktuuriüksuse teenistujatele juhiseid ja korraldusi ning kontrollib nende täitmist; 4) allkirjastab või viseerib koostatud dokumendid kooskõlas struktuuriüksuse põhimääruse ja päästekeskuse asjaajamiskorraga; 5) esindab struktuuriüksust ning annab struktuuriüksuse nimel arvamusi ja kooskõlastusi päästekeskuse juhtkonnale ja struktuuriüksustele; 6) teeb ettepanekuid direktorile struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, teenistujate palgaastmete ja lisatasude ning ergutuste kohaldamise ja distsiplinaarkaristuste määramise kohta; 7) taotleb struktuuriüksuse ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamist ja tingimuste loomist; 8) taotleb teenistujatele täienduskoolitust.
5. Põhja-Eesti Päästekeskuse direktori 03.03.2006 käskkirjaga nr.5-2/06/12 on kinnitatud menetlusbüroo põhimäärusega /tl 76/ Nimetatud põhimääruse p 2.1 kohaselt olid menetlusbüroo põhiülesanded: 1) süütegude menetlemine seadusega ettenähtud juhtudel ja korras; 2) tulekahju aset leidmist kinnitava teabe väljastamine; 3) taotluse alusel haldusmenetluse läbiviimine; 4) haldussunnivahendite rakendamine tagamaks haldusakti täitmist; 5) tulekahjude arvestuse ja analüüsi teostamine; 6) tuleohutusalane ennetustöö. Põhimääruse p 3 sätestas ka täiendavad ülesanded: 1) põhiülesannete täitmise käigus kogutud tööalase informatsiooni kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüsimine ja kasutamine; 2) tööaruannete koostamine ja esitamine; 3) tuleohutusalaste õigusaktide eelnõude koostamine ning loodud eelnõudele arvamuse andmine; 4) muude kõrvalülesannete täitmine päästeteenistuse direktori või järelevalveteenistuse juhi või büroo juhataja korraldusel. Lisaks oli põhimääruses seoses büroo juhtimisega sätestatud järgnev: p 5.1 bürood juhib büroo juhataja, kelle nimetab ametisse direktor, vastavalt avaliku teenistuse seadusele. Büroo juhataja kohustused põhimääruse p 5.2 alusel olid järgmised: 1) juhib büroo tööd ning tagab sellele pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise; 2) täidab temale antud juhiseid ja korraldusi või teatab nende täitmise takistustest; 3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi ning kontrollib nende täitmist; 4) allkirjastab või viseerib koostatud dokumendid kooskõlas büroo põhimääruse ja päästekeskuse asjaajamiskorraga; 5) esindab bürood oma ülesannete täitmisel ja annab büroo nimel oma pädevuse piires arvamusi ja kooskõlastusi päästekeskuse juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele; 6) teeb kooskõlastatult järelevalveteenistuse juhiga ettepanekuid büroo, koosseisu, teenistujate palgaastmete ja lisatasude ning ergutuste kohaldamise ja distsiplinaarkaristuse määramise kohta; 8 7) 8) 9) taotleb büroo ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamist ja tingimuste loomist; taotleb teenistujate täiendkoolitust; saab Päästekeskuse juhtkonnalt ja teistelt struktuurüksustelt büroole pandud ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni.
6. Menetlusbüroo juhataja ametijuhendiga, kinnitatud Põhja-Eesti Päästekeskuse direktori 03.03.2006 käskkirja nr 5-2/12 Lisaga nr 4 /tl 21-22/. Ametijuhendi kohaselt oli büroo juhataja teenistuskohustusteks: 1) teada päästekeskuse missiooni ning lähtuda sellest oma töös; 2) büroo töö korraldamine ja juhtimine; 3) büroo esindamine oma ülesannete täitmisel; 4) büroo töökorraldusliku dokumentatsiooni koostamine ja täiustamine; 5) büroo ülesannete täitmiseks vajalike vahendite taotlemine; 6) büroo poolt tehtud töö aruandlus ja selle analüüsi esitamine järelevalveteenistuse juhile; 7) alluvatele korralduste andmine, tööalase informatsiooni ja dokumentatsiooni edastamine; 8) alluvate ametnike teenistuskohustuste täitmise ning neile õigusaktidega antud õiguste kasutamise kontrollimine; 9) alluvate ning päästeteenistuse teiste struktuuriüksuste juhtide nõustamine ja koolitamine eri- ja ametialaselt juriidilises valdkonnas; 10) alluvate nimel arvamuste andmine järelevalveteenistuse juhile; 11) side pidamine büroo tööd puudutavates küsimustes päästeteenistuse teiste struktuuriüksustega ning ametite, ettevõtete ja organisatsioonidega; 12) tuleohutuslase ennetustöö organiseerimine ja teostamine; 13) tuleohutust käsitlevate õigusaktide eelnõude kohta arvamuste andmine ja nende kirjalik vormistamine; 14) haldusmenetluste organiseerimine ja läbiviimine; 15) väärteomenetluste organiseerimine; 16) kriminaalmenetluste organiseerimine; 17) avaldustele, märgukirjadele ja teabenõuetele vastamine; 18) tuleohutuslase järelevalve valdkonna struktuuriüksuste esindamine kohtus; 19) informeerida koheselt alluvate või iseenda poolt toimepandud ametialasest üleastumistest või muudest õigusrikkumistest järelevalveteenistuse juhti; 20) ettepanekute tegemine direktorile büroo, koosseisu, teenistujate palgaastme ja lisatasude ning ergutuste kohaldamise ja distsiplinaarkaristuse määramise kohta; 21) direktori ja järelevalveteenistuse juhi poolt antud teiste korralduste täitmine. Lisaks olid ametijuhendis sätestatud ka büroo juhataja õigused (p 4). Eelnev ülevaade on käesolevas kohtuasjas vajalik selleks, et saada aru ja anda hinnang, et kaebaja teenistuskohustused alates 01.01.2012 ei muutunud. Vastustaja selgitab alljärgnevalt regulatsioone, mis hakkasid kehtima ja puudutavad M.K. teenistuskohustusi Päästeametis alates 01.01.
8. Päästeameti põhimäärus, vastu võetud siseministri 27.12.2011 määrusega nr
9. Põhimääruse § 14 kohaselt on ameti struktuuriüksuseks Põhja päästekeskus ja põhimääruse § 26 kohaselt on päästekeskuse põhiülesanded tema tegevuspiirkonnas: 1) valmisoleku tagamine päästetöö tegemiseks ja päästetöö tegemine; 2) tuleohutusjärelevalve tegemine tuleohutusnõuete täitmise üle ja haldussunni kohaldamine; 3) süütegude menetlemine; 4) ennetustöö tegemine; 5) kriisireguleerimise alase tegevuse korraldamine; 6) regionaalse kriisikomisjoni töö juhtimine ja korraldamine; 9 7) järelevalve teostamine „Kemikaaliseaduses” sätestatud nõuete täitmise üle; 8) vabatahtlike päästjate tegevuse korraldamine; 9) päästekeskuse ülesannete täitmiseks vajaliku koostöö arendamine teiste riigiasutuste, kohalike omavalitsusüksuste, organisatsioonide ja ettevõtetega. Päästeameti põhimääruses nimetatud põhiülesannetest p-de 2 ja 4 all nimetatud (seotud otseselt kaebaja teenistuskohustustega) on sisuliselt kattuvad tänaseks kehtetu Põhja-Eesti Päästekeskuse põhimääruse § 12 lõikes 10 sätestati menetlusbüroo põhiülesannetega ning menetlusbüroo põhimääruses p-s 2.
10. sätestatud büroo põhiülesannetega. Põhimääruse § 9 kohaselt kinnitab peadirektor ameti struktuuriüksuste põhimäärused ja ametijuhendid. Tsentraliseeritud asutuse struktuuriüksuste põhimääruseid ei ole tänaseks veel kinnitatud.
11. Peadirektori 28.12.2011 käskkiri nr 224 „Päästeametiks ühendatud asutuste käskkirjade ja korralduste kehtivus alates
12. jaanuarist 2012“ /tl 74/. Nimetatud käskkirjaga sätestatakse muu hulgas, et Põhja-Eesti Päästekeskuse
13. detsember 2011 kehtivad käskkirjad ja kirjalikud korraldused kehtivad kuni nende kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 31.12.2012 niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus alates 01.01.2012 Päästeameti peadirektori poolt antavate käskkirjade ja korraldustega. Sama käskkirja p 2 kohaselt kehtivad päästeameti teenistujatele alates 01.01.2012 neile varem kehtestatud ametijuhendid kuni uute ametijuhendite kinnitamiseni, kuid mitte kauem kui 31.12.
14. Silmas peetakse neid teenistujaid, kelle ametikoht, ametinimetus, ametikoha eesmärk, teenistusülesanded, nõutav erialane ettevalmistus ja teenistuse paikkond (sh töötamise asukoht) ei muutu. Päästeameti päästekeskuste teenistujatele kehtib kuni Päästeameti ühtse sisekorraeeskirja kehtestamiseni neile 31.12.2011 kehtinud sisekorraeeskiri, arvestades asutuste ümberkorraldamisest tingitud erisusi Päästeameti struktuuris, töökorralduses ja teenistujate alluvussuhetes. Eeltoodust tulenevalt on tänaseni kehtiv ja reguleerib menetlusbüroo tööd Põhja-Eesti Päästekeskuse direktori 03.03.2006 käskkirjaga nr 5-2/06/12 kinnitatud büroo põhimäärus. Seega ei saa vastustaja kuidagi nõustuda kaebuse esitaja väitega, et on toiminud olulisi muudatusi tema teenistuskohustustes.
15. Päästeameti peadirektori 14.12.2011 käskkirja nr 213 Lisaga 9 on kinnitatud menetlusbüroo juhataja ametijuhend /tl 19-20/. Ametijuhendi kohaselt on menetlusbüroo juhataja tööülesanded järgmised: 1) menetlusbüroo töö juhtimine ja tulekahjude tekkepõhjuse väljaselgitamise teenuse osutamisel ametnike tegevuse korraldamine ning tegevuse üle kontrolli teostamine; 2) tulekahjude tekkepõhjuste väljaselgitamine, väljaselgitamiseks tehtava tööprotsessi korraldamine, ametnike tööaja planeerimise korraldamine ning tulekahjusündmuste arvestuse ja analüüsi teostamine või analüüsi teostamise korraldamine. Vajadusel tulekahjusündmus(t)e detailse analüüsi koostamine vahetule juhile või Päästeametile; 3) väärteomenetluse ja haldusmenetluse läbiviimine ning läbiviimise korraldamine, menetluste läbiviimise juhtimine ja järelevalve. Haldussunni rakendamine või rakendamise korraldamine seadusega ettenähtud korras ja juhtudel ning tuleohutusjärelevalve teostamine objekti, tegevuse ja seadme töö tuleohutusnõuetele vastavuse üle. 4) menetlusbüroo tööga seotud asjaajamine ning asjaajamise korraldamine; 5) menetlusbüroo töötajatele tööks vajalike andmebaaside päringusüsteemide kasutamine ning töötajatele kasutajaõiguste saamiseks taotluste esitamine ja päringusüsteemide kasutamise tagamine. Kasutajate volituste lõppemisel taotluse esitamine kasutajaõiguste tühistamiseks; 10 6) büroo tööaruandluse ja -analüüsi koostamine ja esitamine päästekeskuse juhi asetäitjale tuleohutusjärelevalve alal ning Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonnale. 7) tööplaanide koostamine, koordineerimine ja täitmise üle kontrolli teostamine. 8) Päästeametile ja tuleohutusjärelevalve osakonnale ettepanekute esitamine töökorralduse, seda käsitleva dokumentatsiooni ning tuleohutust käsitlevate õigusaktide eelnõude osas; 9) valdkonna esindamine volituste piires ja valdkonna nimel arvamuste ja kooskõlastuste andmine; 10) menetlusbüroo töötajate nõuetele vastavuse hindamine ning töötajate täiendkoolitusteks ettepanekute koostamine; 11) informatsiooni vahetamiseks koostöö tagamine päästeasutuse teiste struktuuriüksustega ning nende nõustamine ja koolitamine tulekahjude uurimise või menetlustoimingute valdkonnas. Osalemine talituse tööd puudutavates komisjonides või töögruppides. 12) päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve ala või tuleohutusjärelevalve osakonna poolt antud muude tööga seotud ülesannete või korralduste täitmine. 13) tuleohutusnõuete selgitamine, ennetustöös osalemine või selle korraldamine. Kui võrrelda ülaltoodud teenistuskohustusi eelmises ametijuhendis tooduga, siis sisulist erinevust ei ole, ametijuhendi ülesehitust ja sõnastust on kaasajastatud, kuid kõik sisulised teenistuskohutused on jäänud samaks. Seega ei vasta tõele, et menetlusbüroo juhataja ametijuhend on oluliselt muutunud. M.K. on tõesti alates
16. a osalenud kahes kohtuvaidluses: 1) haldusasjas nr 3-09-2535, mis algas aastal 2009 ja lõppes aastal 2010, milles M.K. koostas kohtule kirjaliku vastuse ja kohus langetas otsuse kirjalikus menetluses; 2) haldusasjas nr 3-10-3134, mille menetlus toimus aastal 2010 ja milles Tallinna Halduskohus kohaldas esialgse õiguskaitse vahendina Põhja-Eesti Päästekeskuse ettekirjutuse täitmise peatamist, mis vaidlustati Tallinna Ringkonnakohtus ja vastava määruskaebuse koostas M.K.. Ringkonnakohus tühistas esimese astme kohtumääruse. Edasise menetluse käigus loobus kaebuse esitaja esitatud kaebusest ja menetlus antud asjas lõpetati. Vastustaja ei saa kuidagi nõustuda kaebuse esitaja väitega, et päästekeskuse kohtus esindamine oli tegevus ja tööülesanne, millise uute teenistuskohustuste hulgast puudumine, on oluliseks muudatuseks tema teenistusülesannetes. Kindlasti ei saa anda sellist tõlgendust viie aasta jooksul kahes kohtuasjas ülalnimetatud dokumentide koostamist. Kaebuse esitaja poolt nimetatu eelnevas ametijuhendis sätestatud avaldustele, märgukirjadele ja teabenõuetele vastamise kohustus on kaetud uues ametijuhendis sisalduva menetlusbüroo tööga seotud asjaajamise ja selle korraldamisega ning menetlusbüroo nimel arvamuste avaldamisega. Samuti on kaebuse esitaja poolt nimetatud teiste struktuuriüksuse juhtide nõustamise kohustus uues ametijuhendis kaetud p 3.11 all nimetatud kohustusega: koostöö tegemine informatsiooni vahetamiseks päästeasutuse teiste struktuuriüksustega ning nende nõustamine ja koolitamine tulekahjude uurimise või menetlustoimingute valdkonnas. Seega kokkuvõtteks ei ole kaebuse esitaja teenistuskohustused muutunud ning sel põhjusel ei ole ka tekkinud koondamissituatsiooni. Põhja-Eesti päästekeskuse direktori 20.01.2011 käskkirjaga nr 3.1-1.2/49P kehtestati M.K. töötasu alates 01.01.2011 /tl 75/. M.K.le töötasu määramise aluseks kuni 31.12.2011 oli Vabariigi Valitsuse määrus nr 189 „Päästeteenistujate töötasustamine“ ja alates 01.01.2012 Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrus nr 172 „Päästeteenistujate töötasustamine“ (millega eelnev kehtetuks tunnistati). Mõlema ülalnimetatud määruse järgi on M.K. palgaaste nr 8 ja mõlemas määruses vastab sellele summa 1117.18 eurot. Samuti on mõlemas ülalnimetatud määruses samas sõnastuses § 3, mis sätestab päästeasutuse õiguse määrata päästeteenistujale lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö ja täiendavate tööülesannete täitmise eest. Sama § lg 2 kohaselt võib päästeasutuse juht päästeteenistujale 11 määrata lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest, võttes arvesse päästeteenistuja individuaalset panust eesmärkide saavutamisel ning lg 4 määrab, et nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramise aluseks on päästeteenistuja töötulemustele antud hinnang. Päästeteenistuja töö tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel hindab päästeasutuse juht. Sama § lg 5 kehtestab, et nõutavast tulemuslikuma töö eest on päästeteenistujale lisatasu maksmise määraks kuus kuni 20 protsenti tema palgamäärast. Lg 6 sätestab, et täiendavateks tööülesanneteks loetakse päästeasutuse juhi või vahetu juhi poolt päästeteenistujale antud, kuid ametijuhendis nimetamata töökohustusi ja ülesandeid. Eeltoodust tulenevalt on vastustajal töötasu osas järgmised vastuväited: 1) M.K. põhipalk ei ole muutunud, selleks oli kuni 31.12.2011 ja on ka alates 01.01.2012 1117.18 eurot; 2) nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramine on päästeasutuse juhi õigus, mitte kohustus; 3) ei vasta tõele M.K. poolt nimetatu, et talle maksti lisatasu kohtus esindamise eest või muude täiendavate tööülesannete (v.a menetlusvalve) eest. Kaebuse esitajale maksti lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest
17. a summas 205.54 eurot ja
18. al soovis tööandja hakata seda maksma summas 123.48 eurot.
19. a palga kehtestamise käskkirjas on sätestatud, et lisatasud määratakse kuni uute palgatingimuste kehtestamiseni ning põhjusel, et vastavalt määrusele on tegemist lisatasuga, mida võib määrata (mille määramine ei ole kohustuslik), ei saanud kaebuse esitaja eeldada, et nimetatud lisatasu suurust ei muudeta; 4) ei vasta tõele, et M.K.le lisatasu maksmine oli seotud asutuse kohtuasjade ajamise ja kohtus esindamisega, sest nagu ka kaebaja ise märgib, tegemist oli tema ametijuhendist tuleneva teenistuskohustusega, kuid Vabariigi Valitsuse määruse ”Päästeteenistujate töötasustamine“ § 3 lg 6 (nii eelnevas kui uues redakstioonis) sätestab üheselt, et täiendavateks tööülesanneteks loetakse päästeasutuse juhi või vahetu juhi poolt päästeteenistujale antud, kuid ametijuhendis nimetamata töökohustusi ja ülesandeid; 5) M.K.le maksti
20. a ja tööandja soovis ka tulevikus maksta lisatasu täiendavate tööülesannete eest, milleks oli konkreetselt menetlusvalve ning mille eest makstava lisatasu suurus oli 2011 ja on ka alates 01.01.2012 88.20 eurot. Seega kokkuvõtteks töötasu osas on vastustaja seisukohal, et M.K. töötasu ei muutunud selliselt, et sellest tulenevalt oleks olnud tegemist koondamissituatsiooniga. Eelpool antud selgitustest tulenevalt on vastustaja seisukohal, et VVS § 10510 lg 2 ongi just see, mis reguleerib M.K. teenistusuhet, st ei muutu tema ametikoht, teenistusülesanded ega ametinimetus ja ei muutu oluliselt tema teenistusülesanded. Asjaolu, et mingisugust sisulist muutust ei toimunud, näitab ka see, et struktuuriüksuses, kus M.K. töötas, ei muutunud oluliselt uue struktuuri kohaselt ei teenistujate arv ega juhtimistasandid. Vastavalt Päästeametis kehtivale tavale saadeti personali- ja asjaajamisosakonna poolt kõigile teenistujatele teatised kas teise ametiasutusse üleviimise või ametikoha pakkumise kohta. Kahjuks oli antud juhul kaebajale 07.12.2011 teatise edastamise näol tegemist ennatliku käitumisega, kuna antud struktuurimuudatuse puhul ei olnud tegemist situatsiooniga, mis oleks tinginud uuele ametikohale üleviimise

§ 47ja 47¹ mõttes.

Sisuliselt muutus Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo juhataja ametikoht Päästeameti Põhja Päästekeskuse menetlusbüroo juhataja ametikohaks, seega ei olnud tegemist muudatusega, mis oleks kaasa toonud ametinimetuse, palgatingimuste, töötingimuste, tööülesannete, sotsiaalsete tagatiste või töökoha asukoha muutust. Põhjusel, et teatised said kõik teenistujad, kuna seoses tsentraliseerimisega toimunud muudatused puudutasid neid kõiki, oli tegemist teatiste väljastamise ja käskkirjade koostamisega väga suures mahus ja seega on eksitus inimlikult põhjendatav. Märgates aset leidnud eksitust väljastati M.K.le 27.12.2011 õige teatis ning sellega loeti eelmine 12 õigustühiseks. Teatis iseenesest ei ole dokumendiks, mis teenistussuhet reguleeriks, nimetatud teatisele peaks järgnema asutuse juhi käskkiri ehk haldusakt, mis on suunatud õigussuhete tekkimisele, teatis ise õigussuhet ei tekita. Käskkiri nr 61P kui haldusakt on välja antud õiguspärase teatise nr 3.1-4.2/4832 alusel ja seega on tegemist ka õiguspärase käskkirjaga. Vastustaja peab vajalikuks siinkohal veelkord kinnitada, et koondamissituatsiooni ei ole tekkinud, kaebaja ametikoht on säilinud, kaebajal on võimalus jätkata endise töö tegemist, töökorraldus on sama, töötasu on põhipalga osas endine, töötasu on vähenenud lisatasu arvelt, mis määratakse nõutavast tulemuslikuma töö tegemise eest üldjuhul üheks aastaks (või kuni järgmise regulatsioonini) ning kaebajale on makstud ja makstakse ka edaspidi lisatasu täiendavate tööülesannete (menetlusvalve) täitmise eest. Kaebuse esitaja M.K. vastuväited Päästeameti 15.02.2012 seletusele Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et VVS § 10510 lg 2 oleks erinormiks

§ 471

lg 2 suhtes, kuna VVS § 10510 reguleerib organisatsiooni reformi üldiselt, st mitme valitsusasutuse ümberkujundamist ühe valitsusasutuse osakondadeks, mitte teenistussuhteid nende valitsusasutuste ja teenistujate vahel. Teenistussuhete ümberkorraldamine, teenistuja ja teenistusandja vastastikkused õigused ja kohustused tulenevad

-st.

§ 471

lg 2 sätestatakse: "Kui üleviimisel teise riigi ametiasutusse või sama kohaliku omavalitsuse teise ametiasutusse muutuvad üleviidava ametikoha eesmärk, põhifunktsioonid, nõutav erialane ettevalmistus, teenistuse paikkond, väheneb ametipalk või vähenevad käesoleva seaduse alusel makstavad lisatasud, võib ametniku üle viia üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Ametniku mittenõustumisel vabastatakse ta teenistusest käesoleva seaduse § 116 lõike 1 alusel koondamise tõttu[--]" Seega oli koondamissituatsiooniga tegemist ka siis, kui vähenes ametipalk või ükskõik milline lisatasu, sõltumata sellest, kas muudatus teenistuskohustustes oli oluline või mitte. Kuigi vastustaja väited teenistuskohustustuste muudatuste olulisuse kohta on kaebaja arvates asjakohatud, peab kaebaja vajalikuks väljendada oma seisukohta, et see hinnang on ka sisuliselt vale. Vastustaja on teenistuskohustuste olulisuse hindamisel arvestanud pelgalt teenistuskohustuste täitmisele kuluvat aega, kuid on jätnud arvestamata asjaolu, et kohtus esindamine või suhtlemine kohtutäituriga sundtäitmise küsimustes eeldab ametnikult ka teistsugust erialast ettevalmistust ehk kvalifikatsiooni (õigusalast haridust ja kohtumenetluse reeglite tundmist). Selle tõttu ei olnud tegemist väheolulise muudatusega teenistusülesannetes, vaid ametikohalt eeldatavat kvalifikatsiooni mõjutava muudatusega ehk olulise muudatusega nii

§ 471, kui ka § 59 lg 11 mõttes.

Päästeamet leiab vastuses halduskohtule (lk 8-9), et vastustaja edastas kõigile töötajatele samasisulised teatised ja et teatisel ei ole õiguslikku tähendust teenistussuhte reguleerimisel, vaid õiguslikult siduva otsuse kohta antakse käskkirjaga. Kaebaja leiab, et selles väites on nii fakti- kui ka õiguslik viga. Kõigile teenistujatele ei saadetud samasisulisi teatisi, vaid enamus teenistujaid, erinevalt kaebajast, said teate üleviimise kohta. Kaebajale saadeti teade koondamise kohta. Teenistuja koondamise teatega on asutus vastavalt

§ 130lg 3 seotud ja asutus saab seda teadet võtta tagasi vaid teenistuja nõusolekul.

Normi eesmärk on tagada teenistuja jaoks õiguskindlus, et pakutavast teenistuskohast loobumisel võib ta hakata otsima uut töökohta ja ka koondamisteates märgitud ajast uuele töökohale asuda, st anda käskkirja uuele ametikohale nimetamiseks. Kuna

§ 130

lg 3 tulenevalt on seadusega sõnaselgelt keelatud teate tagasivõtmine ilma teenistuja nõusolekuta, siis oli koondamisteate tagasivõtmine tühine TsÜS § 87 mõttes. Päästeamet leiab vastuses halduskohtule (lk 9), et ametijuhendi muutmiseks ei olnud vajalik teenistuja nõusolek, kuna "töötasu on põhipalga osas endine, töötasu on vähenenud lisatasu arvelt".

§ 59

lg 11 kohaselt ametijuhendit võib muuta ilma nõusolekuta, kui ei muutu teenistuja palk. Antud asjas on vastustaja võtnud omaks ega ole vaidlust selle üle, et kaebaja palk vähenes. Vastustaja on ise kinnitanud, et palga vähenemine toimus ametijuhendis 13 määratud teenistuskohustuste muutmise tõttu. Kuna

§ 59

lg 11 ei näe palga vähendamise osas piiranguid selle olulisuse või palga osise osas, ei võinud vastustaja ilma kaebaja nõusolekuta tema ametijuhendit muuta sõltumata sellest, kas palga vähenemine oli oluline või millist palga osist vähendati. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asja materjalidest nähtuvalt Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo juhataja ametikohal töötanud M.K.le saatis Põhja-Eesti Päästekeskus 07.12.2011 teatise nr 3.14.2/4345, milles teatas, et alates
2. jaanuarist 2012 korraldatakse ümber ja ühendatakse Siseministeeriumi valitsemisalas asuvaks valitsusasutuseks nimetusega Päästeamet senised Päästeameti kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusega asutused Põhja-Eesti Päästekeskus, Lõuna-Eesti Päästekeskus, Ida-Eesti Päästekeskus ja Lääne-Eesti Päästekeskus ning ümberkorralduse tulemusel viiakse alates 01.01.
3. a menetlusbüroo juhataja ametikoht üle Päästeameti Põhja päästekeskuse menetlusbüroo koosseisu. Samas teatati, et Päästeamet pakub M.K.le võimalust jätkata töötamist Päästeameti Põhja päästekeskuse menetlusbüroo juhataja ametikohal, ametinimetusega päästepealik, palgaga 1384,72 eurot (sisaldab lisatasu 88,20 EUR menetlusvalve eest) ning et pakkumisega mittenõustumisel kuulub M.K.

§ 116lg 1 alusel koondamisele ning ta vabastatakse teenistusest 31.12.2011.

Kaebaja teatas, et ta ei nõustu pakutava ametikohaga. Pärast kaebaja sellekohast teadet, 27.12.2011 teatas Põhja-Eesti Päästekeskus M.K.le teatisega nr 3.1-4.2/4832, et temale 07.12.2011 väljastatud teatis on tühine ning kaebaja teenistussuhe jätkub alates 01.01.2012. a Päästeameti koosseisus menetlusbüroo juhataja ametikohal palgaga 1384,72 eurot (sisaldab lisatasu 88,20 € menetlusvalve eest) kooskõlas

§ 115lõikega 2.

Teatise kohaselt M.K. ametikoht, ametinimetus, ametikoha eesmärk, põhifunktsioon, nõutav erialane ettevalmistus, teenistuse paikkond (sh töötamise asukoht) ja sotsiaalsed tagatised seoses ümberkorraldusega ei muutu.

1. Kaebaja on seisukohal, et teda tulnuks koondada, kuna üleviimisel muutusid nii tema ametikohajärgsed ülesanded kui ka vähenes ametipalk ning kaebaja ei andnud üleviimiseks nõusolekut. M.K. leiab, et Käskkiri nr 61P, millega kaebaja nimetati alates 01.01.
2. a Päästeameti Põhja päästekeskuse menetlusbüroo juhataja ametikohale ametinimetusega päästepealik, on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebaja arvates Päästeamet ei saa loobuda etteteatatud vabastamisest, kuna tema ei ole andnud selleks kirjalikku nõusolekut. Vastustaja Päästeamet on seevastu seisukohal, et kaebajal puudus koondamissituatsioon, seetõttu talle 07.12.2011 saadetud teatis on ennatlik, õigusliku aluseta ja tühine ning Päästeamet oli õigustatud kaebajale uue teatise saatma ja ta 04.01.2012 käskkirjaga nr 61P kaebaja nõusolekuta ametisse nimetama.
3. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 01.01.2012 jõustunud siseministri 25.11.2011 määrus nr 24 „Siseministri määruste muutmine“ nägi ette Päästeameti ja päästekeskuste põhimääruste muudatused. Nii selle määruse kui ka siseministri 29.11.2011 määruse nr 25 „Päästeasutuste teenistujate koosseisud“ alusel tuli korraldada alates
4. jaanuarist 2012 ümber ja ühendada Siseministeeriumi valitsemisalas asuvaks valitsusasutuseks nimetusega Päästeamet senised Päästeameti kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusega asutused PõhjaEesti Päästekeskus, Lõuna-Eesti Päästekeskus, Ida-Eesti Päästekeskus ja Lääne-Eesti Päästekeskus. Käesoleva kaebuse lahendamiseks tuleb seega lahendada küsimused, kas M.K. puhul oli tegemist koondamissituatsiooniga, milline on Põhja-Eesti Päästekeskuse 07.12.2011 teatise nr 3.1-4.2/4345 ja 27.12.2011 teatise nr 3.1-4.2/4832 õiguslik tähendus, sh kas vastustajal 14 oli õigus taganeda esimesest teatisest ja jätta tähelepanuta kaebaja keeldumine pakutavast ametikohast ning viia M.K. Käskkirjaga nr 61P kaebaja nõusolekuta uuele ametikohale.
5. Kõigepealt kohus osundab asjakohastele õigusnormidele. Tulenevalt

§ 12

lg 3 p-st 8

laieneb päästeametnikele niivõrd, kuivõrd põhiseaduse või seadustega ei sätestata teisiti. Et päästeametnike jaoks eriseadus - päästeteenistuse seadus – ei reguleeri päästeametnike üleviimise ega teenistusest vabastamisega (sh koondamise tõttu) seonduvat, tuleb nendes küsimustes juhinduda

-st.

§ 471näeb ette ametniku teise ametiasutusse üleviimise õigusliku regulatsiooni.

Paragrahvi lg 1 kohaselt tegevusvaldkonna ja ülesannete üleminekul teise riigi ametiasutusse või sama kohaliku omavalitsuse teise ametiasutusse viiakse tegevusvaldkonna ja ülesannetega seotud ametikohtadel teenistuses olevad ametnikud, kelle ametikoha eesmärk, põhifunktsioonid, nõutav erialane ettevalmistus ja teenistuse paikkond ei muutu ning ametipalk ja käesoleva seaduse alusel makstavad lisatasud ei vähene, üle teise riigi ametiasutusse või sama kohaliku omavalitsuse teise ametiasutusse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui üleviimisel teise riigi ametiasutusse või sama kohaliku omavalitsuse teise ametiasutusse muutuvad üleviidava ametikoha eesmärk, põhifunktsioonid, nõutav erialane ettevalmistus, teenistuse paikkond, väheneb ametipalk või vähenevad käesoleva seaduse alusel makstavad lisatasud, võib ametniku üle viia üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Ametniku mittenõustumisel vabastatakse ta teenistusest käesoleva seaduse § 116 lõike 1 alusel koondamise tõttu hiljemalt kalendripäevast, mis vahetult eelneb teise riigi ametiasutusse või sama kohaliku omavalitsuse teise ametiasutusse üleviimiseks määratud kuupäevale. Kui koondatud ametnik nimetatakse ametikohale, millele üleviimist talle pakuti, kohaldatakse käesoleva seaduse § 131 lõike l3 sätteid.

§ 116

lg 1 alusel ametniku võib koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Antud juhul puudub vaidlus, et Päästeametis leidsid alates 1. jaanuarist 2012 aset teenistuse ümberkorraldamised. Kas selle tagajärjel muutusid ka M.K. teenistuse

§-s 471 nimetatud olulised tingimused (kasvõi üks nendest), sellel peatub kohus edaspidi.

§ 130

lg-s 1 on sätestatud muu hulgas ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamisest ametnikule kirjalikult etteteatamise tähtaeg, sõltuvalt tema avaliku teenistuse staažist ning lg-s 4 nähakse ette tagajärjed, kui nimetatud tähtaega ei järgita (ametnikule makstakse lisaks sama seaduse §-s 131 sätestatud hüvitisele palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest). Kohus märgib, et kuigi kohtule on teadmata, kas M.K.l oli avaliku teenistuse staaži ka enne seda, kui ta asus alates 2007. a Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo juhataja ametikohale, on ilmselge see, et talle tuli koondamisest teatada kõige vähem 30 kalendripäeva ette. Et antud juhul sooviti kaebaja koondamise tõttu teenistusest vabastada 31.12.2011, alates 01.01.2012, koondamisteade saadeti aga alles 07.12.2011, tuleb talle maksta palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest, kui isik kuulub teenistusest vabastamisele koondamise tõttu. 5.

§ 130lg 3 järgi selle paragrahvi l.

ja l1. lõike kohaselt etteteatatud vabastamisest saab loobuda ainult ametniku kirjalikul nõusolekul. Nõusolekust keeldumisel vabastatakse ametnik alusel, millest talle ette teatati, makstes käesoleva seaduse §-s 131 sätestatud vastavat hüvitust. Kaebaja on seisukohal, et Päästeametile on M.K.le 07.12.2011 saadetud teatis nr 3.1-4.2/4345 siduv ja amet ei saa loobuda etteteatatud vabastamisest, kuna kaebaja ei ole andnud selleks kirjalikku nõusolekut, mida nõuab seadus. Kohus leiab, et etteteatamine teenistussuhte lõpetamisest koondamise tõttu on seaduse tasandil küllalt üksikasjalikult reguleeritud. Niisugune etteteatamine peab olema kirjalik ja tingimusteta, 15 mis eeldab, et ametiasutus on eelnevalt põhjalikult selgitanud välja konkreetse ametniku koondamise vajaduse, talle asemele pakutava ametikoha (kui see on võimlik) jms tähtsust omavad asjaolud. Seda seetõttu, et võimalik koondamine on töötajale ebameeldiv tagajärg, mis sunnib teda kiiresti otsustama, kas ta saab/tahab vastu võtta talle pakutava teise ametikoha või ta laseb end koondada, mis tähendab uue töökoha leidmise vajadust. Iseenesest on õige vastustaja märkus, et teatis ei ole dokumendiks, mis teenistussuhet reguleeriks, nimetatud teatisele peaks järgnema asutuse juhi käskkiri ehk haldusakt, mis on suunatud õigussuhete tekkimisele. Samas on sellekohane teatis käsitletav eelhaldusaktina. Seetõttu on ametiasutus seotud oma kirjaliku teatisega ja ta ei saa seda suvaliselt tagasi võtta ilma ametnikupoolse nõusolekuta isegi siis, kui hiljem selgub, et koondamise vajadust ei tekigi. Käesoleval juhul teatas Päästeamet M.K.le 07.12.2011 teatisega, et M.K.l on võimalus jätkata töötamist Päästeameti Põhja päästekeskuse menetlusbüroo juhataja ametikohal, ametinimetusega päästepealik, palgaga 1384,72 eurot (sisaldab lisatasu 88,20 EUR menetlusvalve eest) ning et ametikoha täpsemaid teenistusülesandeid tutvustab talle järelevalveteenistuse juht. Kuivõrd kaebaja töötasu koos lisatasudega oli teatise saamise ajal 1466,78 eurot kuus, kuid nüüd pakuti palgaks koos lisatasudega 1384,72 eurot kuus, vähenes kaebaja töötasu vähemmakstavate lisatasude arvel. Et ametikoha täpsemaid teenistusülesandeid tuli kaebajale tutvustada, siis sellest saab iseenesest välja lugeda, et teenistusülesanded võrreldes varasemaga mõnevõrra muutuvad. Seega on teatise kohaselt kaebajal ilmselgelt koondamissituatsioon. Kuna M.K.le teatati, et pakkumisega mittenõustumisel kuulub ta

§ 116lg 1 alusel koondamisele ja ta vabastatakse teenistusest 31.12.2011 ning M.K.

teatisest lähtudes teatas vastustajale oma mittenõustumisest pakutava ametikohaga, sõlmis kaebaja AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaaliga töölepingu, mille kohaselt ta oli kohustatud asuma uuele töökohale alates 09.01.

1. Seega eeltoodut arvestades oli kaebajal õiguspärane ootus, et ta vabastatakse teenistusest koondamise tõttu vastavalt teatises märgitule, ja ta saab vastavalt sellele oma tööelu edasi korraldada. Seda enam, et Põhja-Eesti Päästekeskuse direktor andis 27.12.2011 ka käskkirja nr 1.1-2/111 erakorralise inventuuri komisjoni moodustamise ning M.K. kasutuses ja vastutusel olnud varade ja asjaajamise üleandmise kohta. Antud juhul ei oma tähtsust, et nimetatud käskkiri oli väidetavalt välja antud ekslikult ja käskkirja ei ole tänaseni täidetud (kaebaja väidab siiski vastupidist), vaid oluline on see, et kõnealuse käskkirja andmine tugevdas kaebaja õiguspärast ootust, et tema teenistussuhe Päästeametiga lõppeb vastavalt talle teatatule. Kohtule jääb arusaamatuks, milles seisneb 07.12.2011 koondamisteatise tühisus ja õigusliku aluse puudumine, mida väidetakse Põhja-Eesti Päästekeskuse 27.12.2011 teatises nr 3.1-4.2/
2. Kohtu arvates on 07.12.2011 teatises viidatud nii õigusaktidele, mille alusel toimuvad ümberkorraldused (siseministri määrused) kui ka

sätetele, mis reguleerivad koondamisega seonduvat. Pigem on igasuguse õigusliku aluseta, ebakonkreetne ja paljasõnaline hoopis 27.12.2011 teatis. Aga isegi siis, kui 07.12.2011 teatises oleks jäänud osundamata selle andmise õiguslikele alustele, ei viiks nimetatud puudus teatise tühisuseni. Haldusmenetluse seaduse § 63 lg 1 kohaselt tühine haldusakt on küll kehtetu algusest peale, kuid sama paragrahvi lg 2 järgi haldusakt on tühine üksnes siis, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kahjuks ei ole vastustaja põhjendanud ei oma 27.12.2011 teatises ega kohtule antud kirjalikes selgitustes, mille alusel ta luges 07.12.2011 koondamisteatise tühiseks, ning kohus ise nimetatud teatise tühisuse aluseid ei ole tuvastanud. Kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et toodud asjaoludel tulnuks M.K.a vabastada teenistusest koondamise tõttu nii, nagu talle 07.12.2011 teatises teatati. 6. M.K. on kohtult taotlenud nii Päästeameti poolt tema koondamisesest keeldumise õigusvastasuse tuvastamist kui ka 04.01.2012 käskkirja nr 61P tühistamist. Ametniku teisele 16 ametikohale nimetamine

§ 116lg 3 tähenduses saab toimuda vaid tema nõusolekul.

Kohus on eelnevalt juba sedastanud, et Päästeamet ei tohtinud enam hiljem ilmnenud uute asjaolude ja/või tekkinud õiguslike aluste tõttu taganeda oma 07.12.2011 koondamisteatisest ilma kaebaja kirjaliku nõusolekuta. Et M.K.lt niisugust nõusolekut isegi ei küsitud ja kaebaja seda ka ei andnud, vaid, vastupidi, ta oli teatanud vastustajale oma mittenõustumisest pakutava ametikohaga (üleviimisest ja nimetamisest sellele uuele ametikohale), siis oli Päästeameti keeldumine tema koondamisesest ilmselgelt õigusvastane. Järelikult on õigusvastane ka Käskkiri nr 61P, millega M.K. nimetati kaebaja tahte vastaselt alates 01.01.2012. a Päästeameti Põhja päästekeskuse menetlusbüroo juhataja ametikohale ametinimetusega päästepealik. Õigusvastane haldusakt rikub kaebaja neid subjektiivseid õigusi, mille kaitseks ta on antud juhul kohtusse pöördunud, ja kuulub tühistamisele. Kohus rõhutab, et nii 08.12.2011 politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja päästeteenistuse seaduse muutmise ning asutuste ümberkorraldamisest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus kui ka siseministri 27.12.2011 määrus nr 31 (kinnitati Päästeameti põhimäärus) ja 29.12.2011 määrus nr 25 (kinniti päästeasutuste teenistujate koosseisud) ning Päästeameti peadirektori 14.12.2011 käskkiri nr 213 (kinnitati Päästeameti menetlusbüroo juhataja ametijuhend) ja 27.12.2011 käskkiri nr 223 (kinniti Päästeameti teenistujate koosseis) on kõik vastu võetud pärast kaebajale 07.12.2011 koondamisteatise saatmist ega saa mõjutada viimatinimetatu kehtivust. Kohus eelnevalt juba märkis, et kõnealune kirjalik teatis ei saa ega tohigi olla ametnikule saadetud igaks juhuks, sest ametiasutus on edaspidi seotud oma teatisega isegi siis, kui hiljem selgub, et koondamise vajadust ei tekigi. Kuna ametnikupoolne nõusolek puudub, ei saa Päästeamet seda ise tagasi võtta, kuigi hiljem vastu võetud/kinnitatud õigusaktidest tulenevalt võib-olla tõesti puuduks alus isiku koondamiseks. Seetõttu puudub kohtul igasugune vajadus hakata analüüsima, kas nimetatud uute õigusaktide valguses kaebajal koondamissituatsioon esineb või mitte (kas tema ametikoha eesmärk, põhifunktsioonid, nõutav erialane ettevalmistus ja teenistuse paikkond muutub või ei muutu ning kas ametipalk ja käesoleva seaduse alusel makstavad lisatasud vähenevad või ei vähene). Käskkiri nr 61P on õigusvastane ainuüksi seetõttu, et see ei ole kooskõlas 07.12.2011 koondamisteatisega ning eirab kaebaja tahteavaldust ja seaduses sätestatud protseduurinõudeid. Juba käesolevas otsuses eelnevalt märgitu tõttu ei saa Põhja-Eesti Päästekeskus 27.12.2011 teatis nr 3.1-4.2/4832 olla õiguspärane ja järelikult ei vasta tegelikkusele vastustaja väide, et Käskkiri nr 61P kui haldusakt on välja antud õiguspärase teatise nr 3.1-4.2/4832 alusel ja seega on tegemist ka õiguspärase käskkirjaga. 7.

§ 135sätestab nõudeõiguse õigusvastasel teenistusest vabastamisel.

Antud juhul sellega tegemist ei ole. Vastavalt

§ 160

lg-le 3 ametnik võib halduskohtus nõuda ka teenistusalastes küsimustes antud käskkirja, korralduse, otsuse või tehtud toimingu täielikult või osaliselt seadusevastaseks tunnistamist. HKMS § 5 lg 1 alusel kaebuse rahuldamisel on kohtul otsuse resolutsioonis õigus: 1) tühistada haldusakt osaliselt või täielikult; 2) kohustada haldusakti andma või toimingut tegema; 3) keelata haldusakti andmine või toimingu tegemine; 4) mõista välja hüvitis avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju eest; 5) teha ettekirjutus haldusakti või toimingu tagajärgede kõrvaldamise kohta; 6) teha kindlaks haldusakti tühisus, haldusakti või toimingu õigusvastasus või avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu. Sama paragrahvi lg-st 4 tulenevalt nimetatud volitusi võib kohus rakendada nii koos kui ka eraldi. 13.01.2012 kohtumäärusega halduskohus rahuldas M.K. esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Käskkirja nr 61P kehtivuse kuni asjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Seega ei ole kaebaja käesoleva otsusega tühistavat käskkirja täitma asunud ja kaebaja töötab tegelikult teise 17 tööandja juures vastavalt 21.12.2011 sõlmitud töölepingule. Samas on kaebaja teenistussuhe Päästeametiga lõpetamata. Vastustajal tuleb lugeda M.K. teenistussuhe Päästeametiga lõpetatuks ja kaebaja teenistusest vabastatuks

§ 116lg 1 alusel koondamise tõttu 31.12.2011.

a. Kaebajale tuleb maksta välja tema 10 kuu ametipalga suurune hüvitis vastavalt sel ajal kehtinud

§ 131

lg 1 p-le 4, palk etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäevade eest ja hüvitis kasutamata puhkuse eest, nagu on selgitatud 07.12.2011 koondamisteatises. Sealjuures tuleb Päästeametil arvestada ka seda, et vastavalt

§ 134

lg-le 1 on ametiasutus kohustatud maksma lõpparve teenistusest vabastamise päeval. Käesoleval juhul oli Päästeametil kohustus kaebaja vabastada 31.12.

1. a ja järelikult tuli kaebajale samal päeval maksta välja ka lõpparve. Vastustaja jättis mõlemad toimingud õigusvastaselt tegemata. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt lõpparve tähtaegse maksmata jätmise korral on ametiasutus kohustatud maksma ametipalka lõpparve väljamaksmisega viivitatud iga tööpäeva eest, kuid mitte üle ametniku ühe kuu ametipalga.
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning HKMS § 109 lg 1 järgi menetluskulude väljamõistmiseks kirjalikus menetluses esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Käesoleval juhul kohus rahuldab M.K. kaebuse, kuid kuna kohtukulude nimekirja ega kuludokumente pole asjas esitatud (sh kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest), siis peavad mõlema poole võimalikud menetluskulud jääma nende enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 18