Obsah (5)

§ 152§ 108§ 109§ 104§ 253

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 22.08.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1551 Haldusasi Eesti Interneti Sihtasutuse kaebus Riigi Infosüste

) § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebuses vaidlustatud haldusaktid on kehtetuks tunnistatud RIA 10.08.2012 käskkirjaga nr 1-2/12-

1. RIA märgib, et kuivõrd haldusaktide kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, taotleb ta jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda
2. 13.08.2012 kohtunõudega kohustas kohus kaebajat teatama hiljemalt 21.08.2012, kas ta nõustub menetluse lõpetamisega

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Juhul, kui kaebaja soovib menetluskulude väljamõistmist, tuli tal esitada eelviidatud tähtajaks ka vastav taotlus koos menetluskulusid tõendavate dokumentidega. 1 3. 17.08.2012 saabus kohtule seisukoht, milles kaebaja nõustus menetluse lõpetamisega

§ 152

lg 1 p 4 alusel ning palus vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 1836,40 eurot. Kohtu seisukoht 4. Vastustaja taotleb, et kohus lõpetaks käesoleva asja menetluse ilma kaebust menetlusse võtmata.

§ 152

lg 3 kohaselt lõpetatakse haldusasja menetlus kaebust menetlusse võtmata, kui § 152 lg 1 p-des 1 või 3-5 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist. Et menetluse lõpetamise aluseks olevad asjaolud (

§ 152

lg 1 p 4) ilmnesid konkreetsel juhul enne haldusasja menetlusse võtmise otsustamist kohtu poolt ning esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse menetluse käigus, on

§ 152

lg-s 3 sätestatud eeldused täidetud ning asja menetlus tuleb lõpetada kaebust menetlusse võtmata. 5.

§ 152

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kuivõrd: • RIA tunnistas vaidlustatud 25.04.2012 otsuse nr 1-2/12-023 ja 22.06.2012 vaideotsuse nr 7-7/10-0124-041 ise kehtetuks; • kaebuse eesmärk on saavutatud; • kaebaja ei ole väljendanud soovi ega toonud välja põhjendatud huvi menetluse jätkamiseks; • kaebaja on nõustunud menetluse lõpetamisega; tuleb käesoleva haldusasja menetlus lõpetada

§ 152lg 1 p 4 alusel.

6.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

§ 108

lg 6 ei sea menetluskulude väljamõistmist vastustajalt sõltuvusse sellest, kas kaebus haldusasjas oli menetlusse võetud või mitte. Ainsaks põhjuseks, miks kohus saaks põhimõtteliselt keelduda kaebaja menetluskulude väljamõistmisest vastustajalt, sätestab

§ 108

lg 6 asjaolu, et kaevatud haldusakti kehtetuks tunnistamine oli tingitud mingitest muudest faktoritest kui kaebuse esitamine kohtule. Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole selliseid muid faktoreid välja toonud ega tõendanud. Analüüsides vaides, vaideotsuses ja kaebuses toodud argumente ning RIA 10.08.2012 käskkirjas toodud vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamise põhjendusi, on kohus seisukohal, et vaidlustatud haldusaktide kehtetuks tunnistamine vastustaja poolt sai olla tingitud üksnes esitatud kaebusest – muule seisukohale kohtul võimalik jõuda ei ole. Seega tuleb vastustajalt välja mõista kaebuse esitaja menetluskulud. 7.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist summas 1836,40 eurot. Kaebaja on esitanud kohtule seoses tekkinud menetluskuludega Advokaadibüroo Sorainen AS 14.08.2012 arve nr 2049/12EE summas 1836,40 eurot koos kulude aruandega ning arvete tasumist tõendava maksekorraldusega. 2 Olles tutvunud kohtule esitatud arvega ning õigusabiteenuse kulude aruandega, on kohus seisukohal, et käesoleva asja mahtu ja keerukust arvestades ei ole kaebaja menetluskulud täielikult põhjendatud. Kaebuse ja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukus ei olnud suur - vaidluse põhiseisukohad olid esitatud juba vaidemenetluses. Arvestades kohtupraktikat sarnase mahuga haldusasjades väljamõistetavate õigusabikulude osas, peab kohus põhjendatuks ja õiglaseks mõista vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja menetluskulud summas 1315 eurot. 8.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kaebaja on käesolevas asjas tasunud riigilõivu 15 eurot (riigilõivu laekumine kinnitatud 24.07.2012). Et kohus lõpetab asja menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, tuleb kaebajale tagastada asjas tasutud riigilõiv summas 15 eurot.

1. Kohus selgitab, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata. Selle põhimõtte rakendamisel tuleks haldusasja menetluse lõpetamisel tagastada kaebuselt tasutud lõiv, mitte esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud lõiv, kui see taotlus on sisuliselt läbi vaadatud (vt ka Riigikohutu 21.03.2011 lahendit 3-3-1-9-11 p 10). Kuna käesoleval juhul on kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus sisuliselt lahendatud, hõlmab vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistetav menetluskulu summas 1315 eurot ka esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu.
2. 24.07.2012 määrusega peatas kohus esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud käskkirja pi 4 täitmise 30 päevaks (kuni 22.08.2012).

§ 253

lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse määrusega, kui asjas menetlus lõpetakse. Kuivõrd käesoleva haldusasja menetlus lõpetatakse seoses vaidlustatud haldusaktide kehtetuks tunnistamisega, siis puudub esialgse õiguskaitse kohaldamisel tegelikult ka juba reaalne õiguslik sisu. Maret Altnurme Kohtunik 3