← Eesti

2-11-55364/20

Obsah (5)§ 430§ 661§ 428§ 150§ 168

2-11-55364 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 14. august 2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-55364 Tsiviilasi

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK Swedbank Liising AS (edaspidi hageja) esitas 28.02.2012.a Harju Maakohtule hagi KA ja VA (edaspidi kostjad) (edaspidi koos pooled) vastu võlgnevuse 3802,19 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. 02.07.2012.a esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas nr 211-55364 menetluse lõpetada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kostjad kinnitavad, et nende kompromissis märgitud kontaktandmed (sh telefoninumber ja eposti aadress) on toimivad ja kompromissis märgitud aadress on kostjate tegelik asu- või 4 2-11-55364 elukoht ning kostjad soovivad kõigi kompromissi puudutavate teadete saatmist nendel aadressidel. Pooled lepivad kokku, et kõik kostjatele saadetavad teated esitatakse hageja valikul kas kirjalikult või kirjalikult taasesitatavas vormis kompromissis toodud kostjate elu- või asukoha aadressile või e-posti aadressile. Pooled on kokku leppinud, et kostjate kompromissis märgitud elu- või asukoha aadressile või e-posti aadressile saadetud teatised loetakse kostjate poolt kättesaaduks vastavalt kas teatise panemisega kostjate postkasti või 24 tunni möödumisel e-kirja saatmisest. Kostjad kohustuvad informeerima hagejat viivitamatult, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul kirjalikult taasesitatavas vormis, kui muutuvad kostjate isikuandmed, kontaktaadressid, elu- ja/või töökoht, mis mõjutavad hageja poolt kostjatele edastatavate teadete kättesaamist kostjate poolt. Kui kostjad rikuvad teavitamiskohustust, loetakse hageja poolt kostjate kompromissis märgitud aadressile saadetud teated kostjatele kättetoimetatuks. Intressi arvestamisel lähtub hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Intressi arvestamine lõpeb võlgnevuse täieliku tagasimaksmisega hagejale. Maksegraafikus fikseeritud intressimakse summad kehtivad juhul, kui võlgnevus tasutakse täpselt maksegraafikus toodud tähtpäevadel ja summades. Krediidi kulukuse määr avaldadakse protsentides võlgnevusest ja väljendab kostjatele krediidisumma (võlgnevuse) kasutamisest tulenevate kulude (intress) koormust aastas. Käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.2.6. toodud krediidi kulukuse määr arvutatakse kompromissi sõlmimise aja seisuga ja kehtib ainult juhul, kui tagastamise lõpptähtpäeva ei muudeta ja pooled täidavad oma kompromissist tulenevad kohustused kokkulepitud tähtaegadel ja tingimustel. Krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtub hageja Euroopa Liidu nõuete alusel Eesti Vabariigi rahandusministri poolt kinnitatud valemist ümardatuna vähemalt ühe kümnendkohani. Kõik pooltel tekkinud menetluskulud, mille osas käesolevas määruses erikokkulepe puudub (sh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning kõik muud kohtu- ja kohtuvälised menetluskulud), jäävad poolte endi kanda. Kostjate kanda jäävad asja läbivaatamise kulud, mis on Eesti Vabariigil tekkinud menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamisega. Kompromissiga seonduvad vaidlused lahendatakse poolte omavahelisel kokkuleppel, kusjuures kostjatel on õigus vaidluse lahendamiseks pöörduda ka pädevate kohtuväliste menetlejate (nt tarbijakaebuste komisjoni) poole. Kompromissi kinnitavat jõustunud kohtumäärust on võimalik vaidlustada üksnes vastavalt

§ 430lg-s 8 sätestatule.

Kompromissi kinnitamisega kinnitavad kostjad, et nad on kompromissi läbi lugenud ja on kompromissi enne kompromissi sõlmimist üle antud „Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht“ ja „Eraisikutega sõlmitavate laenulepingute lepingueelne täiendav teave“. Lisaks kinnitavad kostjad, et nad on eeltoodud materjalidega tutvunud ja nendes täielikult aru saanud ning nad soovivad sõlmida käesolevat kompromissi. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ning kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning seda on võimalik täita. Pooled on kokku leppinud, et kostjatel puudub õigus kasutada võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 409 sätestatud tarbija taganemisõigust. Hageja on eelnevaga kohtule selgitanud, et hageja on kompromissilepingu sõlmimisel arvestanud seaduses sätestatuga ega soovi kahjustada vastaspoolt ning leiab, et kohtule esitatud kompromiss ei ole vastuolus seadusega ega heade kommetega. 5 Pooled on

§ 661

lg 4 alusel kokku leppinud, et kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaeg lühendatakse viiele päevale. Hageja taotleb poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist summas 271,62 eurot. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 430lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 28.02.2012.a (maksekorraldus nr 67897) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, riigilõivu 486,78 eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 56,46 6 2-11-55364 eurot. Lähtudes hageja taotlusest tagastab kohus käesoleva määrusega poole menetluses tasutud riigilõivust ehk 271,62 eurot. Tagastatav riigilõiv kanda Swedbank Liising AS-i arvelduskontole nr XXXXXXXXX Swedbank AS-is, selgitusega: „Hagi KA ja VA vastu, riigilõivu tagastamine“. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et kõik pooltel tekkinud menetluskulud, mille osas käesolevas määruses erikokkulepe puudub (sh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning kõik muud kohtu- ja kohtuvälised menetluskulud), jäävad poolte endi kanda. Kostjate kanda jäävad asja läbivaatamise kulud, mis on Eesti Vabariigil tekkinud menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamisega.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. Indrek Parrest kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.