) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK N B (edaspidi hageja) esitas 23.12.2011.a Harju Maakohtule hagi AS’i (edaspidi kostja, koos pooled) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2011/
§-le 430 ning §-le 432 teatavad pooled, et nad on teadlikud tsiviilasjas kohtuliku kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest, sh. menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud, et käesoleva tsiviilasja raames kantud menetluskulud jäävad poolt endi kanda ning pooled ei soovi esitada menetluskulude nimekirja. Hageja palub tulenevalt
Tulenevalt
lg 2 p-st 1 ja § 195 lg-st 1 paluvad pooled seoses kompromissi sõlmimisega tagastada hagejale käesoleva tsiviilasja hagi esitamisel tasutud pool riigilõivust, s.o 239,66 eurot. Lisaks palub hageja tulenevalt
lg-st 1 tagastada hagi esitamisel hagi tagamise avalduselt tasutud tagatis summas 210 eurot. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS 1.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kuivõrd kompromissis sisalduvad kokkulepped puudutavad muu hulgas kohtutäituri nõuded täitemenetluse kulude osas, peab kohus vajalikuks märkida, et kompromisskokkulepetel on võlaõiguslik iseloom, st kokkulepped omavad õiguslikku siduvust üksnes kompromissi poolte suhtes. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku 4 2-11-63433 üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Tulenevalt
lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning pooled ei soovi esitada menetluskulude nimekirja. 2. Kohus leiab, et hageja esindaja taotlus riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hageja on tasunud 23.12.2011.a Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamisel riigilõivu 319,55 eurot. Lisaks on hageja tasunud 09.01.2012.a Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, täiendava riigilõivu 223,69 eurot. Kokku on hageja käesolevas menetluses tasunud riigilõivu summas 543,24 eurot. 20.01.2012.a kohtumääruses on kohus käesoleva tsiviilasja hinnaks määranud 3 000 eurot. Vastavalt hagiavalduse esitamise hetkel, s.o 23.12.2011.a, kehtinud riigilõivu seaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tuli tsiviilasja hinna 3 000 euro puhul tasuda riigilõivu 479,33 eurot. Kuna hageja on tasunud riigilõivu summas 543,24 eurot, kuulub tasutud riigilõiv enamtasutud osas summas 63,91 eurot tagastamisele. 3. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Võttes arvesse, et kohus rahuldab käesoleva määrusega hageja taotluse hagiavalduse esitamisel riigilõivu enamtasutud osa tagastamiseks, lähtub kohus kompromissi sõlmimisel poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamisel summast 479,33 eurot. Seega kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust summas 239,66 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb riigilõivu enamtasutud osa ja kompromissi sõlmisega seoses tagastamisele kuuluv pool menetluses tasutud riigilõivust kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. 4. Kohus leiab, et hageja taotlus hagi tagamise avalduselt tasutud tagatise tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud. 5 Hageja on tasunud 18.01.2011.a Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 3100057358, hagi tagamise avalduselt tagatise summas 210 eurot. Kuna pooled on kohtule 17.08.2012.a esitanud kompromissi ning võttes arvesse poolte käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.4. avaldatut, eeldab kohus, et kostjal ei ole seoses hagi tagamisega kahjunõuet hageja vastu. Seega kuulub hageja poolt hagi tagamise taotlemisel makstud tagatis täies ulatuses hagejale tagastamisele. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus hagi tagamise tagatise summas 210 eurot hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
lg 3 teise lause alusel võib tagatise tagastamise määruse peale määruskaebuse esitada pool, kelle kasuks tagatis anti. 5.
lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Vastavalt
lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg-st 2 tuleneb, et kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Pooled on kohtule kinnitamiseks esitanud kompromissi. Kohtu hinnangul ei ole 20.01.2012.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse jätmine kohtulahendi täitmist tagava abinõuna vajalik. Eeltoodust lähtuvalt tühistab kohus Harju Maakohtu 20.01.2012.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2011/8736 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Indrek Parrest kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.