lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-09-26441 kirjaliku menetlusega. Vastavalt
lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes 2 kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja saatis kostjale 13.09.2005 kirjaliku teatise, millega informeeris osaühingu osa ühisest kuuluvusest. Kohus peab eelkõige vajalikuks käsitleda vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ning hinnata eelkõige hageja õiguslikku huvi hagi esitamiseks.
lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks (tuvastushagi), kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Seaduses ei ole selgelt sätestatud, kes võib hageda osaühingu osanike otsuse tühisuse tuvastamist, kuid Riigikohtu 08.10.2008 tsiviilasjas 3-2-1-65-08 tehtud otsusest ja selle punkti 16 kohaselt võivad juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist, seega huvitatud isik (TsÜS § 38 lg 1). Antud juhul ei ole hagi esitanud osanike nimekirja kantud OÜ KVH osanik VD, vaid tema abikaasa JD. Kohus leiab, et antud juhul on JD’l õiguslik huvi hagi esitamiseks, võttes arvesse, et osa võib kuuluda tema ühisvara hulka. Hageja märgib, et OÜ KVH osa nagu muugi abikaasade poolt abielu kestel omandatud vara kuulub eelduslikult abikaasade ühisvara hulka. Abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada ning nad teevad seda kokkuleppel. Osa ühised omajad võivad teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. Hääletamiseks ei piisa üksnes ühe abikaasa tahteavaldusest, vaid hääle kehtivuseks on vajalik mõlema abikaasa tahteavaldus (tl 134). Antud juhul on tuvastamist leidnud, et hageja saatis kostjale 13.09.2005 kirjaliku teatise, millega informeeris osaühingu osa ühisest kuuluvusest (tl 37). Kõnealust ei ole kostja vaidlustanud ning möönab, et vastavasisuline teade on temani jõudnud. Küll aga nõustub kohus antud juhul kostja seisukohaga selles osas, et osa ühisest kuuluvusest teataks isik, keda osaühing on seni pidanud osanikuks või osa ühine kuuluvus oleks tõendatud tema tahteavaldusega, seega on oluline VD’i sellekohane teade ning osanike nimekirja kandmiseks ei piisa üksnes abikaasa tahtest (Riigikohtu 08.10.2008 otsus tsiviilasjas 3-2-1-65-08 p 29). Käesoleval juhul ei ole asja materjalide hulka esitatud tõendeid, mis annaksid alust eeldada, et osanike nimekirja kantud isik oleks esitanud tahteavalduse osa ühise kuuluvuse kohta. Kõnealune asjaolu ei ole antud menetluse raames tuvastamist leidnud, mistõttu hageja seisukoht, et ülalosundatud teatis osa ühisest kuuluvust annab talle hääleõiguse, on ekslik. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et ÄS § 170 lg 3 järgi võib osanik osaleda koosolekul isiklikult või esindaja kaudu ning kui osanike koosolekul osaleb ja hääletab üksnes üks abikaasa ega esinda seejuures teist abikaasat või kui teist abikaasat ei esinda muu isik peab osaühing arvestama, et hääletamiseks ei piisa üksnes ühe abikaasa tahteavaldusest, vaid hääle kehtivuseks on vajalik mõlema abikaasa tahteavaldus. Kui mõlema abikaasa ühist tahteavaldust ei tehta, ei ole osast tulenevaid hääli antud ning kui need mõjutavad otsuse vastuvõtmist, ei ole ka otsust sel juhul vastu võetud. 3 Nagu eelpool märgitud, siis antud asjas ei ole osaühingule osa ühisest kuuluvusest osanikule ja tema abikaasa ühisvarasse kohaselt teatatud, seega ei ole äriühingul olnud alust eeldada, et osa kuulub ühisvarasse ning seetõttu puuduvad igasugused õiguslikud põhjendused selle kohta, et vaidlusalune otsus ei ole tegelikult vastu võetud, kuivõrd äriühingule teadaolevalt olid kõik hääled arvesse võetud, kuivõrd JD tahteavaldus antud juhul tähtsust ei omanud. Lisaks eelnimetatule on hageja asunud muu hulgas seisukohale, et 1-2/2009-02-06 otsust ei ole alla kirjutanud VD, samuti ei ole VD’i poolt alla kirjutatud nõude tasaarvestamise lepingut (tl 110). Asja materjalide hulgas on vaidlusalune 06.02.2009 osanike otsus 1-2/2009-02-06, mille on allkirjastanud AK ja VD (tl 48). Kohus asub seisukohale, et hageja paljasõnalised väited nagu tegemist ei oleks VD’i allkirjadega, ei ole tõendatud ning õige on antud juhul kostja seisukoht, et juhul kui kõnealust hüpoteetiliselt oletada, siis oleks isik juhatuse liikmena võltsitusest ja seega tema tahteavalduseta vastuvõetud otsusest esimesena teada saanud ning kindlasti vastavad meetmed kasutusele võtnud, et tema õiguste rikkumine lõpeks. Hageja ei ole oma kahtlusi VD’i allkirja õigsuse osas veenvalt tõendanud, mistõttu vastavasisulised paljasõnalised väited ei oma antud asjas tähtsust. Kuigi asja materjalide juurde esitatud dokumentides erinevad VD’i allkirjad näiteks 07.11.2006 aastal allkirjastatud äriregistrile tehtud avalduses (tl 22) ning mitterahalise sissemakse hindamisaktil 06.02.2009, siis võttes arvesse toimingute vahel olevat perioodi, milleks on mitu aastat, siis on tõenäoline, et isiku allkiri võib muutuda. Menetluskulud
Kuivõrd kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Merike Varusk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.