3-11-1579/12

M ÄÄR US Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011, Tartu Haldusasja number 3-11-1579 Haldusasi Heiko Vardja kaebus Lõuna Prefektuuri toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahendid Tartu Halduskohtu
2. ja
3. augusti
4. a määrused Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Heiko Vardja määruskaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Heiko Vardja Vastustaja Lõuna Prefektuur RESOLUTSIOON
5. Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu
6. augusti
7. a määruse peale rahuldamata.
8. Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu
9. augusti
10. a määruse peale rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Heiko Vardja esitas
12. juunil 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Lõuna Prefektuuri toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt viibis H. Vardja
13. a-l ligikaudu 23 päeva Valga Arestimajas, mille tingimused olid ebainimlikud ja ei vastanud õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Arestimaja tingimused alandasid H. Vardja inimväärikust ja see tekitas talle mittevaralist kahju, mille eest palus ta välja mõista 230 euro suurune hüvitis. Et H. Vardja kaebus oli esitatud mittetähtaegselt, jättis Tartu Halduskohus kaebuse käiguta ja andis H. Vardjale võimaluse esitada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus.
14. H. Vardja esitas
15. juulil 2011 taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt lasi H. Vardja kaebuse esitamise tähtaja mööda põhjusel, et ta ei olnud varasemalt vangistust reguleerivate õigusaktidega kursis ja ei teadnud, et tema õigusi on rikutud. Seadustega tutvudes ei saanud ta üheselt aru, millise tähtaja jooksul ta võib kahju hüvitamist nõuda.
16. Tartu Halduskohtu
17. augusti
18. a määrusega jäeti H. Vardja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetati haldusasja menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole H. Vardja kaebetähtaja ennistamise taotluses välja toonud ühtegi objektiivset takistust, mis ei võimaldanud tal kaebust tähtaegselt esitada. Pelgalt teadmatus õigusaktidest ning kaebetähtaegadest ei ole mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord. Kui õiguslikult kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi.
19. H. Vardja esitas
20. augustil 2011 riigi õigusabi taotluse tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt oli riigi õigusabi vajalik H. Vardja õiguste kaitseks ja nõuetekohase kaebuse esitamiseks.
21. Tartu Halduskohtu
22. augusti
23. a määrusega jäeti muuhulgas H. Vardja riigi õigusabi taotlus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt on H. Vardja võimeline ise määruskaebusmenetluses enda õigusi kaitsma ega vaja täiendavat abi määruskaebuse koostamiseks. Vaidlus kaebetähtaja ennistamise üle ei nõua õigusalaseid teadmisi ega õiguslike põhjenduste toomist, vaid põhjuste nimetamist, miks kaebajal ei olnud võimalik kohtusse tähtaegselt pöörduda. H. Vardja need põhjused kaebetähtaja ennistamise taotluses ka nimetas. Asjaolu, et kohus ei lugenud nimetatud põhjuseid mõjuvateks, ei tähenda, et kaebaja ei ole suuteline käesolevas vaidluses oma õigusi kaitsma. H. Vardja taotleb käesoleva haldusasja raames ühe nõudena mittevaralise kahju hüvitamist ning asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Seadusest tulenev keeld anda mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes riigi õigusabi laieneb ka antud asjas toimuvale määruskaebusmenetlusele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
24. H. Vardja esitas halduskohtu
25. augusti
26. a määruse ja
27. augusti
28. a määruse riigi õigusabi andmata jätmist puudutava osa peale määruskaebused. Halduskohtu
29. augusti
30. a määruse peale esitatud määruskaebuses palutakse sisuliselt halduskohtu määrus tühistada ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Määruskaebuse kohaselt puuduvad H. Vardjal õigusalased teadmised nõuetekohase tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Halduskohus rikkus H. Vardja õigusi, kuna ei ole vaidlustatud määruses selgitanud, milline oleks nõuetekohane taotlus. Halduskohtu riigi õigusabi andmata jätmist puudutavas määruskaebuses leitakse, et RÕS § 7 lg 1 p-i 6 ei saa rakendada, kui kaebaja soovib esitada nõuetekohase ennistamistaotluse.
31. Lõuna Prefektuuri vastuses palutakse määruskaebused rahuldamata jätta. Vastuse põhjenduste kohaselt tulnuks H. Vardjal kahju hüvitamise taotlus esitada hiljemalt märtsisaprillis
32. Tema poolt enda õiguste kaitsmiseks tegutsemisega niivõrd pikalt viivitamine on ilmselgelt ebamõistlik ja põhjendamatu, isegi arvestades tema väidetavat õiguslikku kogenematust. Halduskohus jättis H. Vardja riigi õigusabi taotluse rahuldamata õigesti ja põhjendatult. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
33. Määruskaebuste rahuldamiseks ei ole alust.
34. Halduskohus on õigesti leidnud, et H. Vardja kaebus Lõuna Prefektuuri toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks on esitatud HKMS § 9 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kolmeaastast kaebetähtaega rikkudes. Vaidlust ei ole selles, et kaebuses nimetatud väidetavalt õigusvastased ja kahju hüvitamise nõude aluseks olevad toimingud sooritati
35. a märtsis-aprillis. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kahju olemasolust ja selle põhjustajast sai kaebaja teada koheselt vastavate toimingute sooritamise ajal. Kaebuse halduskohtule esitas H. Vardja aga alles
36. juunil 2011, seega üle kuueaastase hilinemisega. Antud juhul ei ole kohane viidata HKMS § 9 lg 4 osale, mille kohaselt võib kaebuse esitada mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Nimetatud sätte selle osaga ei sätestata kaebuse esitamisele pikemat kaebetähtaega ning see kuuluks kohaldamisele siis, kui H. Vardja ei oleks varasemalt kahju olemasolust ja selle põhjustajast teada saanud.
37. Põhjendatud on halduskohtu seisukoht, et kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et väidetav teadmatus kaebetähtaegadest ei ole käesoleval juhul kaebetähtaja ennistamise aluseks. Riigikohtu halduskolleegium on
38. oktoobri
39. a määruses kohtuasjas nr 3-3-1-57-02 asunud seisukohale, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Samas määruses on Riigikohus leidnud, et kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole kaebaja olnud piisavalt hoolikas, selgitamaks välja vaidluse algatamise kord ning on viivitanud oma õiguste kaitsmisele asumisega ebamõistlikult kaua, esitades kaebuse rohkem kui kuueaastase hilinemisega. Mõistliku aja jooksul õige kaebetähtaja väljaselgitamine käesolevas asjas ei oleks olnud kaebajale, isegi arvestades tema väidetavat õiguslikku kogenematust, keeruline. Alusetu on määruskaebuses väidetu, mille kohaselt rikkus halduskohus H. Vardja õigusi, kuna ei ole vaidlustatud määruses selgitanud, milline oleks nõuetekohane taotlus. Halduskohus jättis H. Vardja kaebuse
40. juuli
41. a määrusega käiguta ja andis talle võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Selle määruse p-s 3 on halduskohus selgitanud, mida tuleb tähtaja ennistamise taotluses märkida. Et H. Vardja sai nendest selgitustest aru näitab see, et ta esitas hiljem halduskohtule nõuetekohase kaebetähtaja ennistamise taotluse. Määruses, millega halduskohus jättis kaebetähtaja ennistamata, polnud halduskohtul põhjust ega vajadust kaebetähtaja ennistamise taotlust puudutavat enam kaebajale selgitada. Eeltoodust tulenevalt ei rikkunud halduskohus selgituskohustust.
42. Halduskohus on jätnud H. Vardja riigi õigusabi taotluse põhjendatult RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et H. Vardja on võimeline käesolevas menetluses ise enda õigusi kaitsma ega vaja täiendavat abi määruskaebuse koostamiseks. Seda näitab muuhulgas see, et H. Vardja on ise koostanud asjas kaebuse, kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ja kaks määruskaebust, mis on menetlusse 3 võetud ja milles esitatud nõuded on kohtule arusaadavad olnud. Halduskohus on samuti õigesti leidnud, et H. Vardja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist ning asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi, mistõttu esineb antud juhul ka RÕS § 7 lg 1 p-s 6 nimetatud alus riigi õigusabi andmata jätmiseks. Ekslik on H. Vardja määruskaebuses esitatud seisukoht, et RÕS § 7 lg 1 p 6 antud juhul ei kohaldu, kuna kaebaja soovib esitada nõuetekohase kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ja vajab selle esitamiseks riigi õigusabi. H. Vardja esitas asjas mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning taotles riigi õigusabi enda õiguste kaitseks ja nõuetekohase kaebuse esitamiseks. Seetõttu viitas halduskohus riigi õigusabist keeldumisel õigesti RÕS § 7 lg 1 p-le
43. Lisaks oli H. Vardja riigi õigusabi taotluse esitamise ajal asjas juba nõuetekohase kaebetähtaja ennistamise taotluse esitanud, mistõttu ei olnud tal selleks riigi õigusabi enam vaja. Asjaolu, et halduskohus jättis kaebuse esitamise tähtaja ennistamata, ei tähenda, et esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus ei olnud nõuetekohane ning kaebaja ei ole suuteline käesolevas vaidluses oma õigusi kaitsma. Agu Timmi Maili Lokk 4 Einar Vene