← Eesti

2-12-23780/4

Obsah (6)§ 378§ 383§ 382§ 377§ 8§ 387

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2012. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-12-23780 Tsiviilasi TBW GmbH

§ 378

lõike 1 punkti 2 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine. Sellest lähtuvalt palub hageja hagi tagamiseks arestida kokku 9 743 359,91 euro suuruse summa ulatuses kostja arveldusarved järgnevalt: arestida kostjale kuuluv arveldusarve XXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank, registrikood 10004252; AS-is SEB Pank, registrikood 10004252; AS-is Eesti Krediidipank, registrikood 10237832; AS-is LHV Pank, registrikood 10539549; BIGBANK ASis, registrikood 10183757; Swedbank AS-is, registrikood 10060701; Tallinna Äripanga AS-is, registrikood 10237984; Versobank AS-is, registrikood 10586461; AS Citadele banka Eesti filiaalis, registrikood 11971924; AS UniCredit Bank Eesti filiaalis, registrikood 11343140; Allied Irish Banks, p.l.c. Eesti filiaalis, registrikood 11452136; Bank DNB A/S Eesti filiaalis, registrikood 11460555; Danske Bank A/S Eesti filiaalis, registrikood 11488826; Folkia AS Eesti filiaalis, registrikood 11913301; Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, registrikood 10221469; Pohjola Bank plc Eesti filiaalis, registrikood 11534064; Scania Finans AB Eesti filiaalis, registrikood 11056860; Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis, registrikood 11199418. Kohus jättis hagi käiguta kohustades hagejat tasuma tagatist.

§ 383

lg 11 kohaselt tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. 21.06.2012 tasus bnt Bergmann Klauberg Krauklis Advokaadibüroo OÜ maksekorradusega nr 1 hagi tagamise tagatist summas 32 000 eurot. Käesoleva hagi tagamise taotluselt on hageja tasunud ettenähtud riigilõivu summas 28,76 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED 3

(2)2. Euroopa Liidu Nõukogu määruse 44/2001/EÜ artikli 31 järgi võib liikmesriigi kohtute kaudu taotleda selliseid ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mis on selle riigi seadustega ette nähtud, isegi juhul, kui asja sisulise arutamine on mõne teise liikmesriigi kohtu pädevuses. Saksamaa Liitvabariik on Euroopa Liidu liige. Seega annab määrus 44/2001/EÜ hagejale õiguse taotleda Eesti kohtult hagi tagamise abinõude rakendamist ka sellisel juhul, kui konkreetne kaasus allub Saksamaa Liitvabariigi kohtu jurisdiktsioonile. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 382 lg 3 kohaselt võib vajaduse korral hagi tagamise abinõu rakendada ka kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara, mille suhtes hagi tagamise abinõu rakendamist taotletakse, isegi kui hagi on esitatud või tuleb esitada mõnda muusse Eesti või välisriigi kohtusse või vahekohtusse. Vara, mille suhtes hagi tagamise abinõu taotletakse, asub Harju Maakohtu tööpiirkonnas; selleks on pangakonto nr XXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank, samuti teistes Eestis tegutsevates litsentseeritud krediidiasutustes asuvate arveldusarvete arestimist. Järelikult on hagi tagamise taotlemine

§ 382lõike 3 alusel Harju maakohtus põhjendatud sõltumata kohtualluvuse kokkuleppest.

Hagi tagamise abinõu kohaldamine Eesti kohtu poolt oleks kooskõlas Euroopa õiguse eesmärgiga muuta efektiivsemaks isikute õiguskaitse tsiviilasjades, mis ületavad oma sisus riigipiire. Määrus 44/2001/EÜ põhineb varasemal nn Brüsseli konventsioonil. Nagu ka Brüssel I määrus, nägi viidatud konventsioon ette hagi tagamise võimaluse teise riigi kohtu poolt. Euroopa Kohus on selgitanud, et sellise hagi tagamise võimaluse loomine on kantud eesmärgist vältida kahju tekitamist pooltele, mis oleksid tingitud pikkadest viivitustest, mis seonduvad rahvusvaheliste kohtumenetlustega. Selle eesmärgi valguses tuleb mõista terminit „ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid” viitavana sellistele meetmetele, mis on suunatud faktilise või õigusliku seisukorra säilimisele, kaitsmaks õigusi, milliste kaitset otsitakse selles tsiviilkohtus, mis asja sisuliselt läbi vaatab. Kuna käesoleval juhul taotleb hageja hagi tagamist kostja Eestis asuva vara suhtes, seondub taotletav hagi tagamise abinõu territoriaalselt Eestiga. Ka nendel kaalutlustel on Eesti kohus seega pädev hagi tagamise taotlust lahendama. 3.

§ 377

lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

§ 378

lg 1 p 2 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse. Kohus leiab, et hageja taotlus hagi tagamise abinõu rakendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Taotluse kohaselt on hagi tagamine vajalik kõikides krediidiasutustes, kuivõrd kohtuotsuse täitmise korral arestiks kohtutäitur samuti arveldusarved väljamõistetud summa ulatuses kõikides krediidiasutustes. Samuti pole teada, millistel arveldusarvetel kostja arveldab. Hagi tagamine on vajalik, et tagada hagejale reaalselt kahju hüvitamine ja kohtuotsuse täitmine. Hagi tagamata jätmisel tekib suure tõenäosusega hagejale suur kahju, arvestades hagi hinda 9 743 359,91 eurot, kui hagi rahuldatakse. Hagejale teadaolevatel andmetel on vara arestimine vajalik, kuna kostjal puudub muu vara, mida arestida. Puuduvad ka muud hagi tagamiseks sobivad abinõud, mille abil saaks tagada kohtuotsuse täitmist ja mille kohaldamiseks oleks alust. Hagi tagamise abinõu on sobiv ja proportsionaalne, sest see on ainsaks vahendiks, mille abil on võimalik kaitsta hageja õigusi juhuks kui hagi rahuldatakse. Arveldusarvete arestimine vajalik meede seetõttu, et kostjal ei ole Eestis ega hagejale teadaolevalt ka mujal registreeritud vara. Kostja juhatuse liige ja ainus osanik hr MD on Saksamaa resident, keda ei ole õnnestunud kätte saada Eesti Maksu- ja Tolliametil ega ka Saksamaa ametivõimudel; ilmselgelt varjab ta ennast hageja ja mõlema riigi õiguskaitseorganite eest. Kostja ainus majandustegevus on olnud elektrienergiaga kauplemine Saksamaa turul, see tegevus on lõppenud avalduses kirjeldatud asjaolude tõttu ja seega ei saa arveldusarvete arestimine kahjustada kostja äritegevust. Kostja osakapital on vaid 2 684 eurot, mis kostja põhikapitalina on ilmselgelt piisamatu hageja nõuet arvestades. 4

(2)Arvestades kostja eelnevat käitumist, on hagejal põhjendatud kahtlus, et kostjal on tõenäoliselt ebaausad kavatsused, mis võivad suure tõenäosusega kulmineeruda DGOÜ juhatuse poolt DGOÜ-st raha välja viimisega. Kostja ja tema juhatuse liige on eiranud hageja poolset soovi ühendust saada, ei ole täitnud hageja nõuet tasuda kahjunõue hagejale vabatahtlikult 23.05.2012, ei ole ka mingilgi viisil vastanud sellele nõudele ega hagejaga ühendust võtnud, kuid energiamüügi tegevusalal tegutsedes ja ka muidu majandustegevuses või kutsealal tegutsejatele on omane, et võlgnik võtab ise ühendust, on kättesaadav ja osaleb edasi majandustegevuses, kui ta tegutseb heas usus. Kostja käitumine viitab selgelt soovile vältida hageja ees oma kohustuste täitmist, saades samal ajal elektrienergia eest tasu isikutelt, kellele ta elektrienergia müüs. Seega hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

§ 377

lg 1 sätestab, et kui kohtuotsust tuleb ilmselt täita mujal kui Euroopa Liidu liikmesriigis ja välislepingu alusel ei ole tagatud Eesti kohtuotsuse täitmine, loetakse, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Eeltoodust saab

§ 8

lg 2 tulenevalt analoogiale tuginedes teha järelduse, et kui hagi tagamata jätmine võib teha võimatuks hagi rahuldamise korral mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohtuotsuse täitmise, siis on sellega

§ 377lg 1 kohaldamise eeldused täidetud.

4.

§ 387

lg 2 sätestab, et kui hagi tagamise määruse täitmiseks tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri, registripidaja või muu isiku või asutuse poole, tuleb seda hagi tagamise määruses märkida. Kohus saadab hagi tagamise määruse registripidajale või muule asutusele või isikule täitmiseks üksnes hageja taotlusel. Kohus ei edasta ise määrust kohtutäiturile. Kohtunik 5

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.