← Eesti

2-10-22472/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-10-22472 Tsiviilasi Paul Ruugla hagi Mati Ivask vastu 7506,42 euro ja viiviste väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 7130,22 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. detsembri 2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mati Ivaski apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
  3. juuni 2012 Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): Mati Ivask (IK: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Leonid Tolstov Vastustaja (hageja): Paul Ruugla (IK: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Eve Laine esindajad RESOLUTSIOON 1.Tühistada Tartu Maakohtu
  4. detsembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 2-10-22472 osas, millega maakohus rahuldas Paul Ruugla hagi Mati Ivaski vastu. 2.Lõpetada asjas menetlus ja kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel: 2.
  5. Mati Ivask tasub kompromissi raames Paul Ruuglale 4210 (neli tuhat kakssada kümme) eurot (bruto) AS Swedbank arvelduskontole
  6. Nimetatud summa tasub Mati Ivask ühe nädala jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. 1 2.
  7. Paul Ruugla kinnitab, et peale punktis 2.1 nimetatud summa tasumist ei oma ta Mati Ivaski vastu rohkem mingeid nõudeid ega pretensioone XXX kinnistuga seoses teostatud ehitustööde ja materjalide ladustamisega. 2.
  8. Pooled lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega ühele päevale. 2.
  9. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 3.Tagastada Mati Ivask´ile pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust 399.45 eurot (kolmsada üheksakümmend üheksa eurot ja 45 senti) Advokaadibüroo Varul AS arvelduskontole nr 221025347530 Swedbank AS-s. Riigilõiv on tasutud
  10. jaanuaril 2012 summas 798.89 eurot Rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606, viitenumber
  11. 4.Määrus saata määruse punkt 3 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule ühe päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  12. Paul Ruugla (hageja) esitas Tartu Maakohtusse hagi Mati Ivaski (kostja) vastu rahalises nõudes. Hagiavalduse kohaselt teostas P. Ruugla
  13. a M. Ivaski tellimusel ehitusremonditöid kostjale kuuluval XXX kinnistul Otepää vallas Valga maakonnas. Tööde alustamisel sõlmisid pooled lepingu, millega määrati tööde alustamise ja lõpetamise tähtajad ning lepiti kokku, et kostja tasub tööde eest ettemaksuna 50 000 kr ja edasi vastavalt tehtud tööde käigule. Kõigis muudes lepingutingimustes leppisid pooled kokku suuliselt. Lepingus viidatud hinnapakkumine hõlmas saun-elamu sindelkatuse ehitamist koos vajalike materjalide ja nende transpordi maksumusega ning saun-kuuri renoveerimist koos vajalike materjali ja nende transpordi maksumusega. Hinnapakkumise kohaselt oli nende tööde, materjali ja transpordi kogumaksumuseks 230 490 kr. Hageja teostas esialgselt kokkulepitule ka lisatöid, mille eest kostja ei ole tasunud. Samuti soovis hageja, et kostja annaks välja hagejale kuuluvad katusesindlid väärtusega 27 000 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista töövõtulepingu järgi saamata tasu 90 450 krooni; viivise summas 21 113,74 kr ja viivise VÕS § 113 sätestatud määras alates
  14. maist 2010 kuni põhinõude täitmiseni; kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse sindlid 180 m2, selle võimatuse korral aga sindlite väärtus 27 000 krooni; viivis 6051,51 krooni ja viivis VÕS § 113 sätestatud määras alates
  15. maist 2010 kuni põhinõude täitmiseni.
  16. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. 2 MAAKOHTU LAHEND
  17. Tartu Maakohtu
  18. detsembri 2011 otsusega rahuldati P. Ruugla hagi M. Ivaski vastu töövõtulepingu alusel saamata tasu nõudes. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Maakohus mõistis kostjalt välja 5780, 81 eurot ning viivise 1349,41 eurot, samuti jooksva viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras
  19. maist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid 77% ulatuses kostja ja 23% ulatuses hageja kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED
  20. M. Ivask vaidlustas Tartu maakohtu
  21. detsembri 2011 otsuse osas, millega hagi rahuldati. Apellant palus teha ringkonnakohtul uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda.
  22. P. Ruugla ei nõustunud apellatsioonkaebusega ning palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu otsuse muutmata. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
  23. Ringkonnakohus tegi
  24. mai 2012 määrusega pooltele ettepaneku asjas kompromisslepingu sõlmimiseks. Pooled sõlmisid
  25. juunil 2012 kohtuistungil kompromissi, mis on kantud kohtuistungi protokolli ja esitasid taotluse kompromissi kinnitamiseks ning menetluse lõpetamiseks käesolevas tsiviilasjas. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest. Apellant on esitanud ringkonnakohtule TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamiseks kontole, millelt riigilõiv on tasutud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  26. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium asjas tehtud alama astme kohtu otsuse osas, milles see on apellatsioonkaebusega vaidlustatud ja ei ole jõustunud.
  27. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Ringkonnakohus leiab, et kompromiss ei ole esitatud asjaolude järgi vastuolus ei heade kommete ega seadusega ning ei riku avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.
  28. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastab ringkonnakohus apellandile poole apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust 399.45 eurot. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 3 Kersti Kerstna-Vaks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.