2-11-56225/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Rasmussen Otsuse kuulutamise aeg ja

1. aprill 2012 a. Raplas kohtukantselei kaudu koht Tsiviilasja number 2-11-56225 Hagi ese Põlvnemise tuvastamine ja elatise nõue Hagi hind 2765 eurot Menetlusosalised Hageja: N H xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx, xxxxxxxx x-x Kostja: M K xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 16.
3. a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Lugeda tuvastatuks K H’i (xxxxxxxxxxx, sünd.xx.xx.xxxx.a. xxxxxxxxx, sünd registreeritud Harju Maavalitsuses x.xx.xxxx.a., sünniakt nr.xx) põlvnemine M K’ist (xxxxxxxxxxx, sünd.x.xx.xxxx.a. xxxxxx, eestlane, EV kodanik, elukoht: xxxxx xxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx) ja kanda M K K H sünniakti isana. Välja mõista M K’ilt K H’i (xxxxxxxxxxx) kasuks igakuine elatisraha 130 (ükssada kolmkümmend) eurot alates 15.maist 2012.a. kuni K H täisealisuseni. Elatisraha tuleb tasuda iga kuu 15.-ndaks kuupäevaks N H’i (xxxxxxxxxxx) arveldusarvele nr.xxxxxxxxxx. 2 Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg.1 kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja hageja poolt kohtuistungl antud selgituste kohaselt on tema ja M K’i kooselust xx.xx.xxxx.a. sündinud tütar K. Pooled tutvusid interneti vahendusel. Varsti peale kooselu algust jäi hageja lapseootele ning kostja avaldas valmidust ühine perekond luua. Enne lapse sündi elati mõnda aega xxxxxxx ja seejärel xxxxxxxxx. xxxx.a. novembrikuus asuti taas elama xxxxxxxxx. Umbes nädal enne jõule xxxx.a. teatas kostja hagejale, et läheb xxxxxxxxxx emale külla, kuid mõni päev hiljem aga selgus, et kostja on leidnud endale uue elukaaslase ning poolte kooselu lõppes. K sünniakti jäi kostja isana kandmata seetõttu, et M K’il puudus nimetatud perioodil kehtiv isikut tõendav dokument. Peale kooselu lõppu on kostja mõned korrad käinud tütart vaatamas, kuid materiaalselt toetanud ei ole. Hageja soovib, et lapsel oleks teada, kes on ta isa. Samuti soovib hageja kostjalt nii moraalset kui materiaalset toetust tütre kasvatamisel. Hageja palub kohtul tuvastada K H’i põlvnemine kostjast ning kostjalt välja mõista tütre ülalpidamiseks igakuine elatisraha summas 130 eurot. Kostja seisukoht Kostja hagi ei vaidlusta ning võtab isaduse omaks. Kostja on kindel, et K H on tema tütar. Lapse sünniakti koostamisel jäi kostja sinna isana kandmata hageja poolt kirjeldatud põhjusel. Hageja võtab õigeks ka asjaolu, et ei ole tütart materiaalselt toetanud, kuigi tal sellekohane kohustus ja soov on. Kuna kostja on käesolevaks ajaks leidnud alalise töökohta, on ta alates 2012.a. maikuust valmis andma tütrele elatist 130 eurot kuus. Elatise tasumise päev võiks olla iga kuu 15.-nes kuupäev. Kohtu seisukoht ja põhjendused PKS § 87 lg.1 kohaselt saab isaduse omaks võtta üksnes juhul, kui lapse põlvnemine isast ei ole seaduses sätestatud alusel kindlaks tehtud ning sama seaduse lg.2 kohaselt võib isaduse omaks võtta üksnes isiklikult. PKS § 89 lg.1 kohaselt on isaduse omaksvõtuks vajalik lapse ema nõusolek. Sama seaduse lg.3 kohaselt tuleb nõusolek anda isiklikult. 3 PKS § 94 lg.1 kohaselt tuvastab isaduse kohus, kui ühtki meest ei ole lapse isana kindlaks tehtud. Sama seaduse lg.2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. K H’i (xxxxxxxxxxx) sünniaktis kanne isa kohta puudub /t.l.38/. Poolte selgituste kohaselt jäi isa kanne tegemata põhjusel, et M K’il puudus isikut tõendav dokument. 16.04.2012.a. toimunud kohtuistungil võttis M K isaduse omaks PKS § 88 lg.2 sätestatud viisil, so isiklikult, tingimusteta ja tähtajatult. Kuna hageja on tulnud kohtult taotlema põlvnemise tuvastamist, on lapse ema isiklik nõusolek M K’i poolt isaduse omaksvõtuks olemas. Kohus leiab, et poolte kooskõlalisted seletused, M K poolt isaduse omaksvõtt, samuti lapse ema isiklik nõusolek selleks, annavad alust eeldada, et poolte kooselu ajal xx.xx.xxxx.a. sündinud K H põlvneb M K’ist. Seega tuleb kostja kanda K H’i sünniakti isana. PKS § 97 p.1 kohaselt on alaealine laps õigustatud oma vanematelt ülalpidamist saama. Kostja tunnistab oma kohustust last ülal pidada, kuid ei pea võimalikuks, lähtuvalt oma sissetuleku ning kohustuste suurusest, maksta elatist rohkem kui 130 eurot kuus. Hageja möönab kostja majanduslike võimaluste vähesust, nõustub kostja poolt pakutud summaga ja sellega, et elatise tasumine algab 2012.a. maikuust, kuid ei pea otstarbekaks kostjaga selles osas kompromissi sõlmida. Kostja ei ole peale poolte kooselu lõppemist lapsele elatist andnud ning võib sellest kohustusest hakata ka edaspidi kõrvale hoiduma. Kohus leiab, et M K’ilt tuleb K H kasuks välja mõista igakuine elatisraha hageja poolt nõutud ulatuses 2012.a. maikuust alates. Kohtunik: Anne Randjärv