lg 2 p 1 järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest, mis on hagiavalduses märgitud. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega.
lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
lg 1 kohaselt võib hageja tuvastushagi esitada tuvastamiseks õigusliku huvi olemasolul.
lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta läbi vaatamata ka tuvastushagi, kui selles märgitud õiguslikku huvi ei ole võimalik tuvastushagiga kaitsta. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
lg 1 p 4, § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 2 keeldus kohus avaldust menetlusse võtmast. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg 1 punktile 4 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Käesolevas asjas puudub
Seega puudub määrusel seaduslik alus; 2) saab määruse põhjenduse kohaselt lugeda, et hagejaks ja kostja esindajaks on üks ja sama isik. Vastavalt KÜ Kohtla Mai juhatuse 17. detsembri 2011 koosoleku protokollile on valitud käesolevas tsiviilkohtumenetluses korteriühistut kostjana esindama juhatuse liige J.T. Järelikult ei ole käesolevas kohtumenetluses hagejaks ja kostja esindajaks üks ja sama isik. Esitatud hagiavaldus, mille alusena toodud faktilistest asjaoludest tuleneb hageja õiguste rikkumine, on esitatud MTÜS § 24 lg 3 ja KÜS § 13 lg 3 alusel ning Eestis puudub kehtiv seadus või muu õigusallikas, mis keelaks isikul pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks ja tema hagiavaldust menetlusse võtta, kui hageja ja kostja üks võimalikest esindajatest on üks ja sama isik; 3) on põhjendamatud määruses toodud viited
lg 2 punktile 1 ja
Vastavalt
lõikele 4 tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Määrusest ei selgu 2 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise põhjus, seega on Viru Maakohus rikkunud määruse tegemisel
lõiget 4, samuti
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele. Asi tuleb saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. 4.Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused sätestab
. Kohus on teinud määruses keeldumise alusena viite
lg 1 p-le 4 ja lg 2 p-le 1.
lg 1 p 4 kohaselt võib kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda siis, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Asja materjalide hulgas taolist kohtulahendit või dokumenti ei ole ja maakohus ei ole sellele ka viidanud.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda ka siis, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Maakohus on asjas tuvastanud, et hageja on ka kostja juhatuse liige ja seaduslik esindaja. Nimetatud asjaolust on maakohus teinud vale järelduse, et hagejal kui korteriühistu juhatuse liikmel puudub seetõttu korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks õiguslik huvi ja tema õiguste rikkumine ei ole üldse võimalik, kui eeldada hagis esitatud faktiliste asjaolude õigsust. Hageja väidab, et vaidlustatud üldkoosoleku otsuste tegemisel on rikutud seadusega sätestatud korda ja otsuste täitmisega pandaks toime kuritegu. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud faktiliste asjaolude esinemise korral on korteriühistu juhatuse liikmel õigustatud huvi asja menetlemise vastu.
lg 1 p 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Kui kohus leiab, et hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ei ole selged, siis võib kohus anda hagejale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta (
3 7.
lg 1 p 5 kohaselt kuulub määruskaebuselt tasutud riigilõiv seoses kaebuse rahuldamisega hagejale tagastamisele, kui hageja esitab kohtule vastava taotluse. 8.
Viivi Tomson Andra Pärsimägi 4 Kersti Kerstna-Vaks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.