lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. 2-12-5212 Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslike tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õigust välistada. Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud teisiti, seega poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Riigilõivu tagastamine
lg 1 p 1 kohaselt tasutud enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. riigilõiv tagastatakse Hageja on märkinud hagi hinnaks 21 785,94 eurot, hagiavalduse esitamisel kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni kohaselt tuli tasuda hagiavalduse esitamisel riigilõiv summas 2236,90 eurot. Asjaolul, et hagimenetlusega jätkati üleminekuga maksekäsu kiirmenetlusest, siis
Hageja tasus 14.06.2012.a hagiavalduse esitamisel riigilõivu täismäära so 2236,90 eurot, seega 47,93 eurot rohkem. 14.06.2012.a esitas hageja taotluse enamtasutud riigilõivu so 47,93 euro tagastamiseks. Hageja palus tagastada 14.06.2012.a enamtasutud riigilõiv, milline tasuti Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606, viitenumbrile 2900072123, selgitusega „P hagi R vastu ts asi 2-12-5212“. Kohus leiab, et hageja taotlus 47,93 euro, kui enamtasutud riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 1 ja p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi või hageja loobub hagist. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 06.02.2012.a. 47,93 eurot (Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606, viitenumbrile 2900072369, selgitusega „Riigilõiv aktsiaselts P avalduse eest Osaühing R vastu arve 9“ ja 14.06.2012.a. 2236,90 eurot (Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606, viitenumbrile 2900072123, selgitusega „P hagi R vastu ts asi 2-12-5212“, millest on 47,93 eurot enamtasutud, siis 1118,45 eurot kuulub hagejale tagastamisele
Seega kokku kuulub hagejale tagastamisele 1166,38 eurot. Raivo Einula Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.