Kohtutoimik 2-12-11611 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula Sekretär Kristiina Tammus Kohtuistungi aeg
- august 2012 Otsuse kuupäev
- august 2012 Menetlustoiming Lõpplahend hagimenetluses Kohtuasjas esitatud nõuded OK versus AK abielulahutuse nõudes Tsiviilasja number 2-12-11611 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja : OK, isikukood XXX, XXX Kostja: AK, isikukood XXX, XXX RESOLUTSIOON
- Rahuldada OK hagi AK vastu abielulahutuse nõudes. Lahutada OK(abielueelne perekonnanimi G ) ja AK abielu, milline on registreeritud XXX Eesti Vabariigis Tartu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.
- Kummagi poole menetluskulu jätta tema enda kanda. OTSUSE VAIDLUSTAMINE Käesoleva kohtuotsuse peale ei saa edasi kaevata. Pooled (hageja ja kostja) on loobunud apellatsioonikaebuse esitamise õiguse kasutamisest (TsMS § 64 lg 2; § 630 lg 2; § 632 lg 4) KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kuna tegemist on kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostja on 28.08.2012 Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajas toimunud istungil avaldanud, et võtab abielulahutuse nõude õigeks. Hageja ja kostja kinnitasid 28.08.2012 kohtuistungil, et abielusuhted on lõppenud juulis 2011 pöördumatult ja kumbki pool ei soovi leppimist ega abielusuhte jätkamist või taastamist. Kohus peab vajalikuks osundada TsMS § 102 lg 2 p 1, mille kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal. TsMS § 102 lg 3 sätestab, et Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. Brüssel II bis määruse nr 2201/2003/EÜ1 art 3 lg 1 p b kohaselt on abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle kodanikud mõlemad abikaasad on. Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003,
- november 2003 käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/20002201/2003/EÜ. Kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ja välislepingust või seadusest ei tulene teisiti, lahendab vastavalt PKS § 72 lg 1 p 2 asja Harju Maakohus muuhulgas ka siis, kui avaldaja on Eesti Vabariigi kodanik. Lisaks on Harju Maakohtu erialluvus sätestatud ka sama paragrahvi lg 2, mille kohaselt lahendab Harju Maakohus asja ka juhul, kui asi allub küll Eesti kohtule, kuid ei ole võimalik kindlaks määrata, millisele Eesti kohtule. Kuivõrd pooled on küll Eesti Vabariigi kodanikud, kuid üks neist elab alaliselt Soome Vabariigis, siis ei ole Eestisisest kohtualluvust võimalik kindlaks määrata ja seepärast on hagi lahendamiseks pädev Harju Maakohus. 2
(3)Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja ja kostja seletusega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna pooled välistavad leppimise või katkenud abielusuhete taastamise. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Kui üks pool on jõudnud lõplikule selgusele, et olemasolev abielu on muutunud talle koormavaks ja abielusuhted on purunenud, ei pea kohus abielu jätkamist või katkenud abielusideme taastamist enam võimalikuks. Ka abielusuhtes olles säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte kestuse ja võimaluse üle. Selles mõttes tuleb abikaasade valikuid austada. Poolte ärakuulamisel jõudis kohus kindlale veendumusele, et hageja ja kostja abielusidemed on katkenud ja abielu taastamine välistatud. Pooled avaldasid kohtule, et abielusuhted on katkenud juulis 2011 ja nad ei soovi leppida ega pea võimalikuks abielusuhete jätkamist. Abieluline kooselu kohustab meest ja naist vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks ning põhineb absoluutsel vabatahtlikkusel. Abielu ei ole võimalik ühe poole vastava tahteta ja kui üks abikaasadest ei soovi enam abielu (abielulist kooselu) jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Kohus leiab seepärast, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st OK ja AK vaheline abielu lahutada. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagimenetluses abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Pooled avaldasid 28.08.2012 kohtuistungil, et nad loobuvad kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest, mis on kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 632 lg 4 ja § 630 lg 2. Raivo Einula Kohtunik 3
(3)