Obsah (4)

§ 230§ 231§ 5§ 122

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 07. august 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-65282 Tsiviilasi AS I hagi

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 231

lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

1. Hageja nõuded: - välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 39 728,19 eurot (621 611,02 krooni), - välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 24.10.2008 summas 3 178,25 eurot (49 728,88 krooni), - välja mõista kostjalt alates viivised 0,5% päevas põhivõlgnevuselt alates 25.10.2008 kuni võlgnevuse kohase täitmiseni.
2. Kostja hagi ei tunnista .
3. Asjas on tõendatud, et kostja tellimusel hageja poolt töövõtulepingu korras tehtud ja 04.08.2008 kostjale üleantud töö ei vastanud lepingutingimustele.
4. Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel 07.07.2008 sõlmitud töövõtulepingu kohaselt pidi hageja valmistama kostjale rambi vastavalt joonisele Salco –
5. Nimetatud joonis sisaldab keevituse osas tingimust, et kui „ei ole märgitud teisiti“, siis peab keevitus vastama WC-le ehk siis keevitustööd pidid vastama kvaliteeditasemele EN ISO 5817, tase C. Samuti on joonisel graafiliselt näidatud talade ühenduskohad, mis pidid olema koonilised.
6. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama kokkulepitud kvaliteedile ning VÕS § 641 lg 2 p 2 sätestab olukorra, kui kokkulepe töö kvaliteedi osas puudus. Sellisel juhul ei vasta töö kvaliteedile, kui töö ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu 6 sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Tunnistaja IR ütlustest nähtub, et ta viibis kostja esindajana hageja juures metallkonstruktsioonide keevitamise esimesel etapil, s.t detailide koostamise ehk valmistamise etapil, ning osundas hagejale, et metallkonstruktsioonide otsad peavad olema faasilised ehk koonusekujulised ehk X- kujulised ja et keevitada tuleb täis kogu tühi osa ehk faas peab olema täidetud keevisõmblusega. Sellega on ümber lükatud hageja väide ja asjas antud eksperdiarvamuse seisukoht, mille kohaselt leping ei näinud tehtavale tööle ette mingeid kvaliteedinõudeid ning et (hageja väide) kostja tellis „lihtsa keevitustöö“. Kohus märgib, et hageja oli kutseliselt tegev metallkonstruktsioonide valmistajana ja ta pidi olema teadlik joonisel märgitud nõuetega.
7. Kostja poolt 08.08.2008 teha lastud keevisliidete ultrahelikatsed kinnitasid, et hageja tehtud keevisliited ei vastanud kvaliteeditasemele C. Kostja 11.08.2008 aktis on sedastatud, et talastiku otstes on keevituslüngad. Tunnistaja IRütlused kinnitavad, et metallkonstrukt-siooni paksemad põkkumisliited ei olnud tehtud kvaliteetselt ja ei olnud kogu ulatuses täidetud keevisega. Kokku oli vaja parandada 18 keevituskohta ehk sisuliselt tuli kogu 18 põtkumise keevitus uuesti teha, s.o. vana keevitus eemaldada ja kõik uuesti keevitada, et ei oleks kahe detaili vahel õhutühja kohta (tlk. 23, III kd).
8. Alusetu on hageja (alternatiivne) väide, et tehtud töö vastas kvaliteeditasemele C. Hageja tugineb selle väite juures vastupidise tõendamatusele, s.o. ta leiab, et kostja teha lastud keevisliidete ultrahelikatsete tulemusi kajastavat akti ei saa arvestada, kuivõrd ultrahelikatsete juurde ei kutsutud nende esindajat. Kohus sellega ei nõustu. Ultrahelikatsed viis läbi kostjast sõltumatu isik, ER TSOÜ. Katsetused viidi läbi seoses sellega, et hageja ei esitanud vaatamata kostja nõudmisele kasutatud materjalide sertifikaate, keevitajate kvalifikatsioonitunnistusi ja tehnilise kontrolli osakonna akti rambi ehitamise kohta vastavalt joonisele, mistõttu vastavalt laevaehitusetööde oli keevisliidete kontroll vältimatu (vajalik). Puuduvad mistahes andmed, et katsetusi läbi viinud isik oleks olnud katse tulemustest isiklikult huvitatud. Seega loeb kohus tõendatuks, et hageja poolt tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele ja vajas parandamist (ümbertegemist). Seega oli kostjal VÕS 110 lg. 1 kohaselt õigus keelduda töö vastuvõtmisest ja kokkulepitud tasu väljamaksmisest kuni töö parandamiseni.
9. Tellijal on VÕS § 643 järgi kohustus töö üle vaadata. Töövõtja tasu nõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks pärast töö üleandmist. Põhjendamatud on hageja väited, et kostja ei teavitanud teda töös esinenud puudustest. Kostja pretensioonidest pidi hageja teadlikuks saama juba 04.08.2008, mil kostja keeldus hageja esitatud üleandmis-vastuvõtuakti allakirjutamisest ja arve tasumisest. Tunnistaja IR ütlustest nähtub, et ta näitas 04.08.2008 töö üleandmisel hageja esindajale KS töö puudusi, ning et ta viis isiklikult 07.08.2008 töö puuduste kohta tehtud akti hageja tehnilise kontrolli osakonda. Hagejale edastati ka töö puuduste kohta tehtud 11.08., 18.
10. ja 27.
11. aktid. Seega on kostja täitnud kohaselt VÕS § s 643 lg. 1 ja 2 sätestatud töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise kohustuse.
12. Hageja esindaja on kohtus kinnitanud, et „hageja esindaja käis sadamas, kuid sadama territoorium oli kinni ja hageja ei pääsenud sadama territooriumile“ (tlk 113 pöördel, III kd.). Nimetatu kinnitab ühelt poolt seda, et hageja oli teadlik kostja pretensioonidest, teiselt poolt aga hageja passiivset suhtumist töö puudustesse, leppides sellega, et „sadama territoorium oli suletud“. Kohtu hinnangul tuleb hageja passiivsust kostja pretensioonide suhtes tuleb hinnata konkludentselt keeldumisena töö parandamisest, mistõttu oli kostja õigustatud vastu võtma otsuse ise töö ümber teha. Tulenevalt VÕS §-st 110 lg. 1 oli kostja õigustatud kuni töö parandamise lõpetamiseni ja töö parandamise oma kulutuste kindlakstegemiseni keelduma hagejale tasu väljamaksmisest. 7
13. Töö valmimisel koostas kostja omalt poolt tööde vastuvõtu akti ja kandis hagejale üle lepingujärgse tasuna 628 609,04 krooni ja esitas hagejale krediitarve 328 414,06 krooni, s.o. teostas tasaarvestuse viimatinimetatud summa ulatuses.
14. Kostjal oli õigus oma kulutused 328 414,06 krooni ulatuses VÕS § 115 lg. 1 alusel tasaarvestada hageja tasunõudega, kuivõrd tegemist oli kostja kahjuga, mida ta kandis seoses hagejapoolse lepingu rikkumisega. Kahju suuruse on kostja tõendanud dokumentaalselt. Hageja väide, mille kohaselt töö ümbertegemise kulu pidi olema kordades väiksem kostja näidatust on spekulatiivne ja alusetu, samuti kui tema väited kostja kuluarvete asjassepuutumatusest. Kuivõrd kostja teostas töö, millise pidi hageja ise teostama, on põhjendatud arvele käibemaksu lisamine.
15. Eeltoodust toodust lähtudes leiab kohus, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte menetluskulud jätab kohus hageja kanda. Menetluskulud 31.

§-ga 163 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda. Juhindudes

§-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 122ja 133 alusel tsiviilasja hagihind on 64 616,21 eurot (1 011 024 krooni).

Taimi Kollom Kohtunik 8