3-10-1631/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-1631 Haldusasi Sergei Jerini kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks summas 20 000 krooni Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. augusti
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Jerini määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Sergei Jerini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. augusti
5. a määrus muutmata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
6. Tartu Halduskohtusse saabus 22.06.2010 Sergei Jerini kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju väljamõistmiseks summas 20 000 krooni seoses vangla 09.06.
7. a ja 10.06.
8. a vastustega kaebaja taotlustele. Kaebuse põhjenduste järgi on need vastused antud avaliku teabe seaduse § 18 lg-st 1 tuleneva vastamistähtaja rikkumisega. 09.06.
9. a vastus on antud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse rikkumisega. Kaebaja 10.05.2010, 20.05.2010 ja 25.05.
10. a pöördumistele seadusest tuleneva tähtaja ületamisega vastamisest tekkinud moraalne kahju võrdub 20 000 krooniga, mille S. Jerin palub kaebuses Viru Vanglalt välja mõista.
11. Tartu Halduskohus tagastas 10.08.
12. a määrusega S. Jerini kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 31 p 1 alusel. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt näeb VangS § 11 lg 8 vangla tekitatud kahju hüvitamise taotluse osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse, kuid kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks läbinud kohustusliku kohtueelse korra, so esitanud kõigepealt kahju hüvitamise taotluse Viru Vanglale. 05.08.
13. a e-kirjas teatas Viru Vangla kohtule, et antud kaebuse nõuete osas ei ole kaebajal läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust.
14. 15.08.2010 esitas S. Jerin halduskohtu 10.08.
15. a määruse peale määruskaebuse, mille palus 10.08.
16. a määruse tühistada. S. Jerin esitas samuti taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel seoses maksejõuetusega.
17. 18.08.
18. a määrusega jättis Tartu Halduskohus rahuldamata S. Jerini taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 10.08.
19. a määruse peale. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt on kaebaja küll tõendanud enda maksejõuetust, kuid esitatud määruskaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja selle läbivaatamata jätmisel ei jääks kaebaja olulised õigused kaitseta. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-40-07 märkinud, et HKMS § 91 lg 1 ei kohusta maksejõuetut isikut igal juhul vabastama riigilõivu tasumise kohustusest, vaid annab selleks kohtule üksnes õiguse. Riigilõivu eesmärk on muuhulgas vältida kohtule läbimõtlematute kaebuste esitamist. Kui maksejõuetu isik vabastataks riigilõivust ka ilmselgelt perspektiivitute kaebuste esitamisel, jääks riigilõivu see eesmärk saavutamata. Lahendites nr 3-3-1-83-07 ja 3-3-1-95-08 on Riigikohus leidnud, et hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta, so hindama kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle saavutamise võimalust. Maksejõuetu isiku saab jätta riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselt perspektiivitu. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
20. S. Jerin esitas 29.08.2010 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 18.08.
21. a määruse ja teha uue määruse, millega vabastada ta riigilõivu tasumisest ja võtta määruskaebus menetlusse. Määruskaebuse kohaselt esitas kaebaja hüvitamiskaebuse kohtule, aga mitte taotluse vanglale, mille puhul kehtib tingimus VangS § 11 lg 8 järgi. Kaebajal on õigus esitada kaebus kahju hüvitamiseks kohe riigivastutuse seaduse alusel, sest PS § 25 alusel on kõigile tagatud õigus kahjunõuet kohtule esitada. Kahju 20 000 krooni tuleneb kaebaja õiguste rikkumisest. Lähtudes riigivastutuse seaduse §-st 18 pidi halduskohus kahju hüvitamise kaebust arutama 2 kuu jooksul. Kaebaja esitas kaebuse kohtule 17.06.
22. Halduskohus kohaldas ebaõigesti HKMS § 11 lg 31 p-i 1, kuna kaebuse suhtes on ette nähtud teistsugune kaebuse läbivaatamise kord – riigivastutuse seadus. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
23. Viru Vangla palub jätta S. Jerini määruskaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei ole S. Jerin esitanud Viru Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotlust seoses Viru Vangla väidetava kaebaja pöördumistele mittetähtaegse vastamisega. Arvestades eeltoodut ning VangS § 1¹ lg-s 8 ja HKMS § 11 lg 3¹ p-s 1 sätestatut oli S. Jerini poolt hüvitamiskaebusega otse kohtusse pöördumine ennatlik, sest kaebaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on õigesti S. Jerini määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamata jätnud põhjusel, et tegemist on ilmselgelt perspektiivitu määruskaebusega.
25. Asja materjalidest nähtuvalt on S. Jerinil kohtule esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (tl 4, 34-35) ja seda ei eita ka kaebaja ise, leides hoopis, et ta ei peagi VangS § 11 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda järgima, vaid võib tulenevalt riigivastutuse seaduse § 17 lg-st 1 kohe hüvitamiskaebusega kohtusse pöörduda. Kaebaja sellekohane arvamus on ekslik, sest VangS § 11 lg-st 8 tuleneb võrreldes riigivastutuse seaduse §-ga 17 hüvitamiskaebusega kohtusse pöördumise erikord juhuks, kui kaebaja näol on tegemist kinnipeetavaga ja kahju tekitajaks on vangla. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
26. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellise kohustusliku kohtueelse menetluse kehtestamist pidada põhiseadusega ega ka Euroopa Liidu regulatsioonidega vastuolus olevaks. Kohustusliku kohtueelse korra kehtestamist on peetud võimalikuks muuhulgas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses Rec