lg 2, § 65 lg 1, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 145 lg 1, § 416 lg
) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja I sõlmisid 26.10.2007 laenulepingu nr XXX, mille alusel hageja andis kostja kasutusse laenu summas 38 634 eurot, millise hageja kohustus tagastama annuiteetmaksegraafiku alusel iga kuu 01. kuupäevaks tähtajaga kuni 01.11.2032 (tl 8-15). 29.02.2008 sõlmisid hageja ja kostja I lisa nr 1 26.10.2007 sõlmitud laenulepingule nr XXX, millega pooled muutsid laenusumma tagasimakse tähtpäeva iga kuu 11. kuupäevaks (tl 18). 14.
lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.
lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja II vahel sõlmiti 04.02.2008 tarbijakäenduslepingu nr XXX, mille kohaselt kostja II kohustus mistahes lepingu rikkumise korral põhivõlgniku poolt, tingimusteta ja tagasivõtmatult, vastutama solidaarselt võlgnikuga ja tasuma võlausaldajale võlgnevuse summas või summades kokku kuni 38 634 eurot (tl 16-17). Seega vastutab kostja II tekkinud võlgnevuse eest kostjaga I solidaarselt maksimumsummas 38 634 eurot. 15.
101 lg 1 p 4 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles.
lg 6 sätestab, et kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda.
lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).
lg 1 p 1 ja 2 sätestab, et laenuandja võib 3 2-11-24270 laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Kuna kostja I ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning jättis tasumata laenumaksed ja intressid, vaatamata korduvatele nõuetele (tl 19-20), siis ütles hageja laenulepingu üles alates 25.05.2008, millest on kostjat I teavitatud 26.05.2008 kirjaga (tl 21-22). 16.
Juhindudes
lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu alusel oli kostjal I raha tagasimakse kohustus vastavalt sõlmitud maksegraafikule. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust tulenevalt andis hageja kostjale I laenu 38 634 eurot. Kuna kostjad ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks mitte ühtegi summat tasunud, vaatamata korduvatele nõudmistele (tl 24-29), on kostja I poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 38 357,90 eurot. Samuti ei ole õnnestunud täitemenetluses müüa lepingu tagatiseks olevat korteriomandit asukohaga Sitsi 17-42, Tallinn (tl 23). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostjat I sunniti lepingut sõlmima ja seda allkirjastama. Kohus on seisukohal, et laenuleping sõlmiti arvestades kostja I tahet. Kostja I vaba tahe oli, kelle kasutusse ta saadud laenu andis. Selline käitumine ei vabasta omale võetud kohustuste täitmisest ja ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Seega kostja I väited, et laenu sai enda kasutusse kostja II ei oma käesolevas vaidluses otsuse tegemisel mingit tähendust. Kostja I allkirjastades lepingu pidi aru saama, et lepingu sõlmimisega võtab ta endale kohustuse panga ees maksta laen tagasi vastavalt maksegraafikule lepingus märgitud tähtajaks. Kohus leiab, et kostja I ei vabane lepingust tulenevate kohustuste täitmisest põhjusel, et ta on kolmandate isikutega sõlminud kokkuleppeid. Kostja II väited, et laenu eest vastutab ka LPon alusetud ja tõendamata ning ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja II on sõlminud käenduslepingu, seega kostja II pidi aru saama, et ta vastutab 26.10.2007 sõlmitud laenulepingu nr XXX kohase täitmise eest solidaarselt kostjaga I summas 38 634 eurot. Seega kostja II laenusuhted kolmandate isikutega ei oma mingit tähtsust käesolevas vaidluses. Hageja on õigustatud nõudma lepingu täitmist kohustatud lepingu poolelt mitte kolmandatelt isikutelt, kes ei ole lepingu pool ja kellega hagejal puuduvad vaidlusalusest lepingust suhted. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ja tuleb kostjatelt välja mõista summas 38 357,90 eurot. 17. Vastavalt
lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.
sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 3 kohaselt, kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Hageja palub kostjalt I välja mõista intressi summas 1 267,40 eurot. Kohus leiab, et intressinõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt I väljamõistmisele täies ulatuses ja solidaarselt kostjaga II kuni kostja II vastutuse maksimumsummani. 18.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne 4 2-11-24270 viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist 0,02% päevas seisuga 23.05.2011 summas 8 239,28 eurot ning alates 24.05.2011 palub hageja viivise välja mõista 0,02% päevas põhivõlgnevuselt kuni selle täitmiseni. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjatelt väljamõistmisele.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.