2-11-57171/11

Tsiviilasi nr 2-11-57171 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-11-57171 Tsiviilasi Carprof OÜ hagi OÜ Madira Teenindus väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 253.13 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad • Hageja Carprof OÜ (registrikood 11672406; asukoht Naritse talu, Vana-Kuuste küla, Kambja vald, 62033 Tartumaa) • Hageja esindaja Olga Lomakina (olga@rkm.ee; info@rkm.ee ) Kostja OÜ Madira Teenindus (registrikood 11640955; asukoht Jaama 8, 51008 Tartu; arvi.pihlak@gmail.com ) • Kohtuistungi toimumise aeg vastu võla Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud
3. Jätta menetluskulud Carprof OÜ kanda.
4. Jätta OÜ Madira Teenindus menetluskulud kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
5. Carprof OÜ esitas OÜ Madira Teenindus vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 253.13 eurot, viivised 33.41 eurot ja viivised alates hagiavalduse esitamisest. Hageja palus tuvastada, et kostjal lasub poolte vahel sõlmitud müügilepingu alusel kohustus võtta vastu müügilepingu esemed. Hagiavalduse kohaselt osutab hageja auto parandamise teenust. Kostja käis hageja töökojas sõidukiga Hunday H1 registreerimisnumbriga 170 AXY. Pooled leppisid kokku, et hageja tellib sõiduki parandamiseks vajalikud varuosad – sarniirid, esiamordid, esimesed piduriklotsid. Pooled leppisid samas kokku auto parandamise aja. Hageja tellis varuosad ja esitas 18.01.2010.a kostjale nende eest arve summas 235.13 eurot. Kostja ei ole tulnud autot parandama ega ole varuosi välja ostnud. Hageja leiab, et poolte vahel oli sõlmitud suuline varuosade müügileping ning kostjal oli kohustus varuosad välja osta. Hageja palub kostjalt lisaks põhivõlgnevusele välja mõista viivise alates arve maksetähtpäevast 25.01.2010.a seaduses sätestatud ulatuses. Seisuga 16.11.2011.a on viivise suurus 33.41 eurot. Hageja palus esialgses hagis jätta menetluskulud kostja Andrus Kortsu kanda. 24.01.2012.a täpsustuses palus hageja jätta menetluskulud kostja OÜ Madira Teenindus kanda. KOSTJA VASTUVÄITED
6. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja volitanud Andres Kortsu kasutama ega käsutama kostjale kuuluvaid sõiduvahendeid, hageja juures on autosid käinud remontimas ainult kostja juhatuse liige Arvi Pihlak. Kõigi poolte kokkuleppel tellitud varuosade ja tehtud tööde eest on kostja tasunud. Kostja ei ole esitanud täiendavat tellimust varuosadele. Hageja soovitas kostjal tellida varuosad, kostja ei olnud sellest huvitatud. Poolte vahel ei olnud sõlmitud suulist müügilepingut. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
7. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas pooled sõlmisid müügilepingu varuosade müügiks ning kas kostjalt on tekkinud sellest tulenevalt maksekohustus. Hageja on müügilepingu sõlmimise tõendamiseks esitanud 18.01.2010.a arve nr 2591, millel on tellijaks märgitud Madira Teenindus OÜ (tl 6). Rohkem tõendeid ei ole hageja vaatamata kohtu korduvatele ettepanekutele esitanud. Arve on allkirjastamata.
8. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Tulenevalt VÕS §-st 9 lg 1 sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus leiab, et hageja ei ole lepingu sõlmimist tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud kostjale pakkumuse müügilepingu sõlmimiseks ning et kostja oleks sellega nõus olnud. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleksid üldse käinud läbirääkimised lepingu sõlmimiseks. Konkreetse müügilepingu sõlmimist ei tõenda ka asjaolu, et kostja on varasemalt käinud hageja juures autosid remontimas. Hageja on esitanud nõude varuosade hinna tasumiseks ega ole väitnud, et pooled oleksid sõlminud töövõtulepingu sõiduki remondiks. Hageja esitatud tõenditega ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud töövõtuleping ning et hagejal oleks tekkinud kostja vastu nõue VÕS § 637 alusel.
9. Hageja esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et tegemist oleks olnud lepinguvälise võlasuhte ning käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 kohaselt. Hageja ei ole tõendanud, et varuosi tellides pidas ta silmas kostja huve. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja ega menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Kohtunik